Obsah (6)

§ 230§ 232§ 231§ 430§ 164§ 102

2-17-1253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 03. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-17-1253 Tsiviilasi V B vs S B ühisvara jagam

) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232

lg 1 kohaselt.

§ 231

lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Riigikohus on 01.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-14-11930 (p 14) selgitanud, et abikaasadel saab olla teineteise vastu AÕS § 70 lg 6 ja § 71 lg 2 järgi kasutuseelise saamise nõue, kuid ühisomandi eripära arvestades ei saa kasutuseeliste nõuet maksma panna üks abikaasa teise abikaasa vastu, vaid nõude maksmapanekuks tuleb abikaasade ühisvara hulka kuuluv kasutuseelis omavahel jagada. Kuna ühisomandi puhul ei ole abikaasade osad ühises asjas määratud ning kasutuseeliste saamise õigus on abikaasade ühine jagamatu õigus, on ühisomanike ühiselt saadava kasutuseelise väärtus võrreldes ainuomandis oleva kasutuseelise väärtusega kindlasti madalam juba kas või seetõttu, et tegemist on ühis- mitte ainukasutusega. Muu hulgas võib sellise kasutuseelise väärtust mõjutada ka asjaolu, et ühisomandis olevat korteriomandit kasutavad lisaks ühisomanike muud perekonnaliikmed (vt viimati Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 14). Riigikohus on 26.09.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12 (p 17) selgitanud, et kasutuseelist ühisvarana jagades saab jagada üldjuhul üksnes selliseid kasutuseeliseid, mis tekkisid pärast vastava nõude esitamist abikaasa vastu. Nõude esitamisele eelneva ajavahemiku eest saadud kasutuseelise nõudmine oleks aga vastuolus hea usu põhimõttega, kui asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Kui abikaasade ühisomandis olev asi jäi pärast kooselu lõppemist ühe abikaasa ainukasutusse ja teine abikaasa ei nõudnud selle eest tasu, sai kolleegiumi arvates eeldada, et abikaasadel oli vaikiv kokkulepe asja tasuta ainukasutuseks seni, kuni teine abikaasa esitas nõude ainukasutuse tõttu kasutuseelise hüvitamiseks või abikaasadele ühiselt kuuluva kasutuseelise jagamiseks ja oma osa saamiseks. Seejuures saab abikaasa nõuda kuni ühisomandi lõppemiseni saadud kasutuseeliste jagamist. (vt Riigikohtu
3. septembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p 17). Riigikohus on 20.12.2010 aasta otsuses nr 3-2-1-137-10 asunud seisukohale, et kasutuseeliste hüvitamise vastuolu hea usu põhimõttega tuleb kõne alla, kui hüvitist nõudev pool on ise 4 2-17-1253 jätnud oma käitumisega teisele kaasomanikule mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda ka nõuda. Riigikohus on lahendi 3-2-1-93-12 punktis 20 selgitanud, et kasutuseelise jagamisel tuleb mh selgitada kasutuseelise väärtus, s.o eseme kasutamisest saadavate eeliste väärtus. Eseme väärtuseks loetakse TsÜS § 65 järgi selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Korteriomandi kasutuseeliste väärtuse saab kolleegiumi arvates määrata seega korteriomandi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o korteri üürimisel saadava üüritasu järgi. Kohus on seisukohal, et hagi kasutuseelise jagamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et: -ühisvara hulka kuulub xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxx) ½ mõttelist osa; -alates 2013.a augustist on korter olnud kostja S B ainukasutuses; -kostja on teinud hagejale takistusi korterisse sisenemiseks; -kostja ei soovinud, et hageja elab temaga ühes korteris ja teatas hagejale, et kirjutas hageja 2013 detsembris korterist xxxx, välja; -hageja on alates 2014.a pidevalt tegutsenud selle nimel, et säilitada oma seos korteriga ja tuvastada omandiõigus korterile xxxx; -hageja esitas kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 24.01.2017 hagiavalduses. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta on soovinud säilitada oma seose korteriga, sh tuvastada omandiõigus korterile xxxx. Hageja esitas 21.01.2014 Harju Maakohtule hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks ja 16.12.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-143114 kinnitas Harju Maakohus kompromissi, mille kohaselt muudetakse kinnistusraamatu kannet selliselt, et senine omanik S B kantakse sisse ½ suuruse mõttelise osa omanikuna ning S B ja V B kantakse sisse ½ suuruse mõttelise osa ühisomanikena. Kostja 24.03.2017 menetlusdokumendiga on tõendatud, et kostja tegi hagejale takistusi korterisse sisenemiseks, põhjendades seda hageja alkoholi liigtarbimise ja vägivaldsusega. Samas on poolte abielu lahutatud 14.11.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-14-59555 (jõustunud 15.11.2014), mille tõttu ei ole mõistlik eeldada, et pooled soovisid ka pärast abielu lahutamist elada koos samas korteris. Hageja on kohtule kinnitanud, et pooltel ei olnud vaikivat kokkulepet selle kohta, et kostja kasutab korteriomandit ainuisikuliselt ning et hageja nõudis korduvalt kasutuseeliste hüvitamist alates augustist
5. Hageja teabe kohaselt on ta suhelnud kostjaga ja esitanud oma kasutuseelise nõude läbi korteriukse ning esitanud kasutuseelise nõude 2015 talvel kostjale telefoni teel. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja poolt läbi korteriukse vestluse ajal kasutuseelise nõude esitamine, samuti ei ole usutav, et kostja sellises olukorras hageja nõudest aru sai. Hageja ei ole esitanud telefonivestluse väidetavat salvestust, millest nähtuks sõnaselgelt nõude esitamine. Kohus leiab, et hageja on esitanud kasutuseelise nõude sõnaselgelt ja kostjale arusaadavalt 24.01.2017 hagiavalduses. Arvestades hageja aktiivsust seoses korteriga xxxx ja poolte abielu lõppemist, ei ole põhjendatud järeldada, et hageja oleks jätnud oma käitumisega asja kasutanud abikaasale mulje, et ta hüvitist ei nõua ja ei kavatse seda nõuda või et asja kasutanud abikaasa võis mõistlikult võttes teise abikaasa käitumisest aru saada, et abikaasadel on vaikiv kokkulepe, et ainukasutuse eest hüvitist ei nõuta. Perekonnaseaduse (PKS) § 66 p 2 kohaselt, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Kohus on seisukohal, et hageja nõude esitamine 5 2-17-1253 kasutuseelise hüvitamiseks alates abielulahutusest on põhjendatud, kuid alates 15.11.2014, kuna tulenevalt PKS § 66 p 2 lõppes abielu 15.11.2014 kohtuotsuse jõustumisega. Hageja on 18.12.2018 menetlusdokumendis oma nõuet muutnud ja soovib kasutuseelise hüvitamist kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel, mitte kuni ühisvara jagamise kohta tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kostja ei ole asja uue läbivaatamise menetluses oma seisukohta esitanud. Hagiavalduse kohaselt, hageja hinnangul on xxxx asuva korteri üürihind 460 eurot. Hageja tõendab nimetatud üürihinda kinnisvaraportaalis xxxx avaldatud üürikuulutustega. Kuna kogu korterist kuulub hageja ja kostja ühisomandisse ½ korterist, siis poolte ühisvaras olevast ½-st pool kasutuseelistest kuulub arvestuslikult hagejale (kogu korteri kasutuseelistest kuulub hagejale arvestuslikult ¼). Sellest tulenevalt hindab hageja kasutuseeliseks õiguse ¼ kogu üürihinnast, ehk 115 eurole kuus. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli ja on korter xxxx ka poolte ühise lapse elukohaks. Lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 2-14-11930 leiab kohus, et kasutuseelise väärtuse määramisel on põhjendatud arvestada lisaks ühisomanikele ka poolte lapsega ja seetõttu on mõistlik arvestuslik kasutuseelis 1/3 poolte ühisvaraks olevast ½ kinnistu mõttelisest osast, so 1/6 kogu korteri kasutuseelisest, so 76,67 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsusega otsustati lõpetada V B ja S B ühisomand xxxx asuvale korteriomandi (registriosa nr xxxx) ½ mõttelisele osale järgmiselt: müüa korteriomand (tervikuna) avalikul enampakkumisel. Kohus jagab ühisvarana poolte vahel xxxx asuva korteriomandi (registriosa nr xxxx) kasutuseelise ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks rahalise hüvitise 76,67 eurot kuus alates 15.11.2014 kuni korteriomandi müümiseni enampakkumisel. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud

§ 164

lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 102

lg 1 p 4 kohaselt on abieluasi tsiviilasi, kus lahendatakse hagi, mille esemeks on ühisvara jagamine. Kohus jätab riigilõivud, millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Kohus jätab V Ble antud riigi õigusabi tasu ja kulud V B kanda. Kohus jätab kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale on Harju Maakohtu 25.02.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-1869 määratud anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi on osutatud tsiviilasjas nr 2-17-1253. Hageja on Harju Maakohtu 01.02.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1253 vabastatud hagi esitamisel riigilõivu 300 eurot tasumisest ja 13.06.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1253 vabastatud määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot tasumisest. Kohus on 25.02.2016 määruses tsiviilasjas nr 2-16-1869 kontrollinud hageja majanduslikku seisundit ja on tuvastanud, et hagejal puudusid rahalised vahendid õigusteenuse eest 6 2-17-1253 tasumiseks. Samuti on kohus 01.02.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-1253 tuvastanud, et hagejal puudusid rahalised vahendid riigilõivu 300 tasumiseks. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse 29.11.2019 määrusega. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta riigilõivud, millest hageja oli menetlusabi korras vabastatud, riigi kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2018 otsusega lahendati hagi osaliselt ja mõisteti V B kasuks välja rahaline hüvitis 10 864,98 eurot ja jagati korteriomandi müügist saadav raha pärast rahaliste kohustuste täitmist poolte vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o ¼ V Ble ja ¾ S Ble. Seega on V B majanduslik olukord võrreldes 2016-2017.a paranenud ja ei ole põhjendatud jätta riigi õigusabi tasu ja kulusid riigi kanda. Kohus mõistab V Blt riigi õigusabi tasu ja kulud riigituludesse pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 7