← Eesti

2-20-1880/23

Obsah (7)§ 436§ 230§ 442§ 122§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1880 Tsiviilasi J Z hagi V Zi vastu elat

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

7. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest 2

(7)ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  1. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja J Z on kostja V Za laps (tlk 10, sünnitunnistus); • hageja sai 30.01.2020 täisealiseks; • hageja õpib hetkel xxxx klassis (tlk 11, koolis väljastatud tõend); • kostja ei ole hagejale elatist rahas tasunud.
  2. Ülalt nähtub, et hageja õpib gümnaasiumis. Nimetatud asjaolu on ka tõendatud. Hageja on märkinud, et käib kooli kõrvalt osalise tööajaga tööl ning tema töötasu arvestatakse miinimumpalgast lähtuvalt. Kohus leiab, et hageja on piisavalt põhistanud, et tal ei ole võimalust õppetöö kõrvalt enesele hankida sedavõrd suurt sissetulekut, et täiendav vanematepoolne ülalpidamine poleks vajalik. Seega on hagejal õigus kostjalt ülalpidamist nõuda.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 410 eurot kuus alates 30.01.
  5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja märgib, et (i) tal puuduvad vahendid hageja ülalpidamiseks ning et (ii) hageja nõude aluseks olevad kulud on osaliselt tõendamata.
  6. Täisealiseks saanud laps peab oma vajadusi kohtumenetluses tõendama ning talle ei kehti PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär.
  7. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud Toit Tervisehoid Sidekulud Riided ja jalanõud Hügieen Koolikohustuse täitmine Prillid Läätsed Kokku: 210 250 70 12 150 70 250 12,50 23 1047,50 14.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja on kohtule esitanud kulude suurust tõendavate dokumentidena oma ema pangakonto väljavõtte (tlk 14) ning enda pangakonto väljavõtte (tlk 12-13). Muid hageja vajadusi puudutavaid tõendeid hageja esitanud ei ole. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: 3

(7)Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Kohtu kommentaar Eluasemekulud 52,10 Toit 200 Tervisehoid 10 Sidekulud 10 Riided ja jalanõud 40 Hügieen 20 Koolikohustuse täitmine 94,17 Tõendid tlk 45 ja 50 (elekter 49,40 eurot), 48 (teleteenus 31,11 eurot), 49 (haldusteenus 180 eurot). Kostja on esile toonud, et hageja elukohaks olevas korteris elab kokku 5 inimest, mistõttu tuleb eelnimetatud kulud kogusummas 260,51 eurot jagada kõigi elanike vahel. Tõendid tlk 12-
  1. On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulu on põhjendatud 175 euro ulatuses. Tõend tlk
  2. Hageja ei ole tõendanud, et tervisehoiukulu oleks 70 eurot kuus, samuti ei ole hageja põhjendanud ega selgitanud, mis sedavõrd suure kulu põhjustab. Kohus leiab, et kõigil inimestel siiski vastav kulu esineb, mistõttu tuleb selle põhjendatud suuruseks lugeda 10 eurot kuus. Tõend tlk
  3. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud, kuid tõendatud 10 euro ulatuses. Tõendid tlk 36-39, 41-
  4. Hageja ei ole siiski põhistanud, et tema kulu riietele ja jalanõudele on igakuiselt 150 eurot (so aastas 1800 eurot). Samas on üldteada asjaolu, et inimesed vajavad riideid ja jalanõusid, mistõttu leiab kohus, et nimetatud kulud on põhjendatud 40 euro ulatuses. Tõendamata. Siiski on ilmne, et kõigil nimetatud kulud esinevad. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 20 eurot kuus. Tõendid tlk 32-
  5. Nähtub, et huvikooli õppemaks on 300 eurot ning keeltekooli õppemaks 830 eurot. Kohtule arusaadavalt on tegemist aastatasudega, mistõttu tuleb see jagada 12 kuu peale. Autokooli kulu näol ei ole tegemist esmavajadusega, mistõttu kohus nimetatud kuluga ei arvesta (tlk 47, maksekorraldus). 4
(7)Prillid Läätsed Kokku: 7,41 0 443,68 eurot Tõend tlk
  1. Nähtub, et prilliklaaside kogukulu on 89 eurot ning kohtule arusaadavalt tuleb klaase vahetada kord aastas, mistõttu tuleb ka kulud jagada 12 kuu peale. Kulu on tõendamata. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale põhjendatud kulutuste suuruseks 443,68 eurot kuus. Hageja on märkinud, et käib kooli kõrvalt osalise tööajaga (ca 50h kuus) tööl ning tema töötasu arvestatakse miinimumpalga põhiselt. Seega on eelduslikult hageja tunnitasuks 3,65 eurot (584/160) ning hageja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 182,50 eurot (3,65 x 50), mille arvelt on hagejal võimalik oma igakuiseid vältimatuid kulusid kanda. Seega tuleb hageja vanematel kanda hageja kulusid 261,18 euro (443,68 – 182,50) ulatuses, kusjuures kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 130,59 eurot kuus (261,18 / 2).
  2. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-119-15 p-is 11 märkinud järgmist: Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist vähendada üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda. Seega asus maakohus vääralt seisukohale, et hageja ei vabane PKS § 102 lg 2 järgi ülalpidamiskohustusest varalise seisundi tõttu ja peab oma vajadusi piirama ning kostjat endaga ühetaoliselt ülal pidama.“
  3. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit ning tema võimekust hagejale elatist tasuda. Kostja töötab äriühingus xxxx OÜ autojuhina. Kostja sissetulek on järgmine (tlk 63-65, pangakonto väljavõte): september 2019 – 0 eurot; oktoober 2019 – 664 eurot; november 2019 – 300 eurot; detsember 2019 – 340 eurot; jaanuar 2020 – 410 eurot. Kuna veebruaris 2020.a äriühingus xxxx OÜ tööd ei olnud, siis kostja osutas taksoveo teenuseid firmas xxxx. Kogu sissetulek veebruarikuus moodustas 214,98 eurot. Kostja sissetulek on keskmiselt 321,50 eurot kuus. Muid sissetulekuid kostjal ei ole. Kostjale kuulub sõiduk xxxx (reg nr xxxx), kuid sellele on seatud keelumärge. Kostja on äriregistrist nähtuvalt OÜ xxxx (rk xxxx) juhatuse liige. Kostja ja A Z ühisomandis on korteriomand asukohaga xxxx (puuduvad hüpoteegid ja keelumärked). 5
(7)Kostjal on igakuised kulud, sh kohustused kohtutäituri ees, mis moodustavad 33,60 kuni 177 eurot kuus. Kostja pangakonto on negatiivne, st see on arestitud tema suhtes käimasoleva täitemenetluse raames, kus sundtäidetakse hageja elatise nõuet. Vaatamata sellele, et kostja ei ole nimetatud asjaolusid tõendanud, arvestab kohus siinkohal ka sellega, et eelduslikult on kostjal ka igakuised kulud iseenda toidule, hügieenile ning riietele-jalanõudele. Kohus arvestab nimetatud kulude katteks 150 eurot. Siiski ei nähtu kostja pangakonto väljavõttelt, et kostja nimetatud kulusid teeks, mistõttu eeldab kohus, et kostja arveldab sularahas. Seetõttu võib eeldada, et ka kostja sissetulek laekub osaliselt sularahas. Seega jääb kostjale pärast igakuiste kulude kandmist üle 137,90 eurot (321,50 – 150 – 238,26). Mõnel kuul (kui kohustused on suuremad), kostjal ülejäävad vahendid puuduvad. Siiski tuleb arvestada, et kostja on avaldanud valmisolekut tasuda hagejale elatist 200 eurot kuus, millest johtuvalt kohus eeldab, et kostjal on vastav majanduslik võimekus olemas.
  1. Arvestades hageja ja kostja majanduslikku seisundit, hageja põhjendatud kulutusi ja tema elukorraldust ning vanust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 130,59 eurot kuus. Nimetatud elatisraha katab osaliselt hageja põhjendatud ja tõendatud vajadused. Nimetatud elatisemäär arvestab ka kostja majandusliku olukorraga ega ole talle ülemäära koormav. Samuti arvestab kohus siinkohal sellega, et kostja on töövõimeline ning omab töökohta. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ning nõudearvestust, mis annaks võimaluse mõista elatise välja tagasiulatuvalt (PKS § 108). Hageja ei ole nõuet esitades märkinud, millise ajahetkeni ta elatist saada soovib, mistõttu lähtub kohus siinkohal seaduse sõnastusest (PKS § 97 p 2). Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest (s.o 04.02.2020) ning kuni hageja õpingute jätkamiseni, kuid mitte kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni.
  2. Tuginedes kõigele eelnenule leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks mõista välja igakuine elatis summas 130,59 eurot alates 04.02.2020 kuni hageja omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 20.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavaldusega taotletava elatise määrast on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 690 eurot. Menetluskulude jaotus 21.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.. 6

(7)Kohus rahuldas hagi osaliselt, sh oluliselt väiksemas ulatuses kui hageja nõudis. Siiski on kohus kostjalt elatise välja mõistmist. Seega on kohus seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.