2-20-2289 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 16. juuli 2020 Tsiviilasja number 2-20-2289 Tsiviilasi

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

2. veebruaril 2020 esitas M-L K Viru Maakohtule hagiavalduse O K vastu 750 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja põhjustanud enda tegevusega hageja auto kapotile kriimustuste/kahjustuste tekkimise. 01.01.2020 varahommikul oli hageja auto xxxx (xxxx aasta) pargitud maja ees olevasse parklasse ning hageja nägi kostjat loopimas metall ämbrit vastu esimese korruse kortermaja akent, pärast mida ämber põrkus hageja auto kapotile. Kohale saabunud politsei fikseeris hageja ütlused. Politsei kuulas antud kostja üle, isik tunnistas politseile, et tema loopis asju, mis põrkasid tõesti vastu autosid. Mõned päevad tegi hageja politseis avalduse, mille raames sai autost tehtud pildid ja esitatud ka kahju suurus ning maksumus remonttöödeks. Värvi parandustöödeks võttis hageja pakkumise OÜ-st xxxx, kuna nemad olid eelnevalt sama autot värvinud ning parandustööde hinnapakkumise tegid 750 eurot. Hageja võttis kostjaga ühendust 10.02.2020 pakkudes talle kohtuvälist kokkulepet, kuid kostja keeldus ja ütles, et tema maksis 60 eurot trahvi kiirmenetluse käigus politseile. Politsei tegi antud isikule väärteomenetluse kiirmenetluse nr. 259020000130, kus kostja ei nõustunud tekitatud kahju hüvitama. Hageja nõuab kostjalt 750 eurot.
3. Viru Maakohtu 19.02.2020 kohtumäärusega jäeti hagiavaldus käiguta ja hagejale määrati tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o. 1) nõude tõendamiseks; 2) hagiavalduse täiendavaks õiguslikuks põhistamiseks; 3) täiendava riigilõivu 25 eurot tasumiseks ja tasumise kohta maksekorralduse esitamiseks, 10 päeva määruse kättesaamisest.
5. veebruaril 2020 esitas hageja maksekorralduse täiendava riigilõivu tasumise kohta, täpsustas haginõude õigusliku aluse ja esitas dokumentaalse tõendi. MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohus võttis 25.02.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohtudokumendid on kostjale 21.04.2020 kättetoimetatud, kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele ei vastanud.
7. Viru Maakohus määras 21.05.2020 määrusega tsiviilasja kohtulikuks arutamiseks kohtuistungi
8. juulil 2020 kell 12.30, asja ilma kostja kohalolekuta sisulise lahendamise või tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Istungi korraldamise määrus ja kohtukutse on kostjale politsei vahendusel isiklikult kättetoimetatud 10.06.
9. 2

§ 410

, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 21.04.2020 kättetoimetatud, kuid kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostja huvide tagamiseks ja kostja võimalikult ärakuumamiseks kohus määras asjas kohtuistungi. Kohtuistungi korraldamise määrus ja kohtukutse on kostjale isiklikult kättetoimetatud 10.06.2020, kuid kostja ei ilmunud kohtuistungile, ei teatanud kohtule istungile ilmumata jäämiseks seadusliku takistuse või mõjuva põhjuse esinemisest ega taotlenud kohtuistungi edasi lükkamist. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja ei ilmunud kohtuistungile ilma

§ 422lg 1 sätestatud seadusliku takistuse või mõjuva põhjuseta.

Hageja on kohtuistungil esitanud taotluse kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Tsiviilasja menetluse edaspidise venitamise vältimiseks, kohus rahuldab hageja taotluse ja teeb asjas tagaseljaotsuse kostja suhtes. 9.

§ 413

lg 1 alusel, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei vastanud hagiavaldusele ega ilmunud asjas määratud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust tema poolt hagejale kahju tekitamisele ega tekitatud kahju suuruse üle. Sellepärast hagi kuulub rahuldamisele VÕS § 132 lg 3 alusel kogu haginõude 750 euro ulatuses. 10.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. 13. Hageja on kandnud tsiviilasjas menetluskulusid 125 eurot, s.o riigilõiv. Kohus mõistab menetluskulude jaotusest ja

§ 162lg-st 2 lähtudes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 125 eurot, s.o riigilõiv. 3

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4