7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
8. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus 1
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Elisa Teleteenused AS esitas 13.12.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K Blt 197,34 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 15.01.2020 K Ble makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 15.04.2020 hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja so 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest alates puuduste kõrvaldamiseks. Hagejal tuli esitada kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri. Samuti kohustas kohus tasuma hagejat täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei olnud kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. 29.04.2020 esitas hageja hagiavalduse. 30.04.2020 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 21.05.2020). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (06.06.2020) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. 2
kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 67,72 eurot, leppetrahv 35,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 46,32 eurot, põhinõudelt 67,72 eurolt jooksev viivis 0,05% päevas alates 30.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja põhivõlgnevus 67,72 eurot, leppetrahv 35,93 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 46,32 eurot (periood 01.08.2016-29.04.2020), põhinõudelt 67,72 eurolt jooksev viivis 0,05% päevas alates 30.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 315 eurot sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot (hageja poolt tasutud 13.12.2019) ja hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 30 eurot (hageja poolt tasutud 29.04.2020) ning õigusabikulu summas 315 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus rahuldab hagi, seega jäävad menetluskulud kostja kanda ning kohus mõistab kostjalt menetluskulu 315 eurot hageja kasuks välja.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.