) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 09.01.2015. Käesolevaks hetkeks on menetluse algatamisest möödas enam kui viis aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval hetkel on põhjendatud otsustada võlgniku suhtes tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgniku taotlust kohustustest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata või alternatiivselt tuleks menetlust pikendada. 8.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 9.
lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad
lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). 10. Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 sätestatud kohustusi. Võlausaldajad heidavad võlgnikule ette, et ta ei ole teinud nende nõuete katteks piisavas ulatuses väljamakseid ning ei ole seega tegelenud menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega. Ühtlasi leiavad nimetatud võlausaldajad, et võlgnik on oma tulusid varjanud. 4
Kohtule on esitatud iga-aastaselt usaldusisiku aruandeid, millede kohaselt on võlgniku ainsaks sissetulekuks menetluse perioodil olnud vanaduspension ning võlausaldajatele väljamakseid on võlgnik teinud kokku 119,54 eurot. Võlgnik on aruannetes selgitanud, et ei ole töötanud ega otsinud tööd, kuna on ta on vanaduspensionär ning ka seoses tervislike põhjustega.
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnik on selgitanud, et tal puudub sissetulek, mis ületaks pensioni ning ta elab vaesuses, mistõttu ei ole tal täiendavaid rahalisi vahendeid, mille arvelt võlausaldajatele täiendavaid ülekandeid teha. Võlgniku tervislik seisund ega vanus ei võimalda võlgnikul enam uuesti tööle minna. Samuti ei saa eeldada, et ta on tööjõuturul konkurentsivõimeline. Võlgnikul puudub kvalifikatsioon asuda tööle vähemalt keskmist töötasu makstavale ametikohale. Kohus märgib, et võttes arvesse
lg-s 1sätestatud kohustus eeldab, et võlgnik annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohtu hinnangul tuleb praegusel juhul siiski arvesse võtta võlgniku poolt välja toodud asjaolusid. Võlgnik oli juba kohustustest vabastamise menetluse algatamise ajal vanaduspensionär ning praeguseks on ta 70-aastane. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka
lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 10 kohaselt ei kuulu arestimisele riiklik pension. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Lisaks näeb
173 lg 4 ette, et lõikes 3 nimetatud tulust (st võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu, mis loetakse loovutatuks usaldusisikule) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Seega võttes arvesse võlgniku vanust ja väljavaateid töö leidmisele ning samuti eelviidatud seaduse sätteid, ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Olenemata sellest on võlgnik võimaluste piires võlausaldajatele mingiski ulatuses väljamakseid teinud. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik
12. Järgmiselt käsitleb kohus küsimust, kas võlgnik on varjanud oma tegelikke sissetulekuid ning rikkunud seega süüliselt
Võlausaldajad Intrum Estonia AS ja Swedbank Liising AS on välja toonud, et võlgnikul on rahalised võimalused korduvateks välisreisideks, samuti on näiteks ostetud xxxx ja xxxx OÜ´st münte ja medaleid (summad 30-49 eurot). Kohustustest vabastamise menetluse jooksul peaks võlgnik elama tagasihoidlikult, eeltoodu aga seda ei kajasta. Sagedasi välisreise ja selliseid oste ei saa pidada mõistlikuks kui käimas on kohustustest vabastamise menetlus. Samuti nähtuvad võlgniku arveldusarvetelt mitmed sularaha sissemaksed, kuid asjas ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid, kust nimetatud vahendid pärinevad. Võlgnik ise on võlausaldajate väidete osas selgitanud, et on hoidnud ja kogunud hoiukontole raha, et sealt saada hädakorral raha erakorralisteks kuludeks (nt külmkapi või pesumasina parandamiseks, hammaste raviks jne). See raha on korjatud nn kõhu arvelt ja on mustadeks päevadeks. Välisreiside osas märgib võlgnik, et tema pereliikmed resideeruvad suures osas välismaal ning reisid on tema pere või lähedaste poolt toetatud ja hüvitatud. Müntide ja medalite osas on võlgnik selgitanud, et on ostnud need kingituseks. Kohus, olles tutvunud võlgniku poolt esitatud arvelduskontode väljavõtetega, on seisukohal, et neist ei ilmne laekumisi, mille põhjal saaks tõsikindlalt väita, et võlgnik tegeleks oma tulude varjamisega. Arvelduskontodelt ei nähtu, et võlgnikule laekuks tavapäraselt selliseid summasid, mis võiksid viidata varjatud tuluallikatele ning mille saamisel ületaksid võlgniku 5
ja TMS sätestatud määrasid väljamaksete tegemiseks. Pereliikmete ja lähedaste poolne toetus (lisaks pensionile) ei ole kohtu hinnangul varjatud tulu. 13. Seega tuginedes eeltoodule, on kohus seisukohal, et võlgniku käitumises ei esine võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud süülist käitumist ning seega ei ole kohus tuvastanud
Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise menetluse pikendamist TsMS § 175 lg 51 alusel, kuna leiab, et tõenäoliselt selle ajaga asjaolud ei muutu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et K H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning K H tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 14. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (
15. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab seega K M võlgniku usaldusisiku kohustustest. 16.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 17. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.