← Eesti

2-16-13936/49

Obsah (19)§ 168§ 432§ 187§ 661§ 150§ 403§ 206§ 430§ 431§ 4511§ 2§ 4§ 151§ 156§ 159§ 179§ 138§ 143§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-

§ 168

lg 3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses poolte eneste kanda. 1.6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). 1.7.Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.

  1. Tühistada Harju Maakohtu 23.12.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-16-
  3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-16-
  5. Tagastada OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis, registrikood 10848719) pankrotihaldurile T Mle (M, isikukood xxxx) riigilõivu 1350 eurot OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis, registrikood 10848719) poolt 06.05.2017.a Rahandusministeeriumi pangakontole tasutud riigilõivu 2700 eurot arvelt.
  6. Kanda tagastatav riigilõiv 1350 eurot OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis, registrikood 10848719) arveldusarvele nr EE
  8. Rahuldada T T (isikukood xxxx) 02.12.2019.a taotlus tunnistaja kulude kindlaksmääramiseks. 2

(8)
  1. Määrata T T (isikukood xxxx) tunnistajatasu suuruseks 8,82 (kaheksa koma kaheksakümmend kaks) eurot. Nimetatud summast kuuluvad mahaarvamisele seaduses ettenähtud maksud. Tasu pealt arvestatakse sotsiaalmaksu 2,91 (kaks koma üheksakümmend üks) eurot.
  2. Välja maksta riigi vahenditest T Tle (T, isikukood xxxx) tunnistajatasu 8,82 (kaheksa koma kaheksakümmend kaks) eurot, millelt kuuluvad mahaarvamisele seaduses ettenähtud maksud. Tunnistajatasu kanda T T (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx.
  3. Määrata T T (isikukood xxxx) sõidukulude suuruseks 30 (kolmkümmend) eurot.
  4. Välja maksta riigi vahenditest T Tle (T, isikukood xxxx) sõidukulud 30 (kolmkümmend) eurot ja kanda see T T (isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx.
  5. Välja mõista E Vilt (V, isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot.
  6. Välja mõista E Vilt (V, isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  7. Kohustada E Vi (V, isikukood xxxx) kandma menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700027843 ja selgitusega „Menetluskulude tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-16-13936“.
  8. Välja mõista REINART INVEST OÜ-lt (registrikood 10805489) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot.
  9. Välja mõista REINART INVEST OÜ-lt (registrikood 10805489) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  10. Kohustada REINART INVEST OÜ-d (registrikood 10805489) kandma menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700027830 ja selgitusega „Menetluskulude tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-16-13936“.
  11. Välja mõista K Llt (L, isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot.
  12. Välja mõista K Llt (L, isikukood xxxx) riigituludesse Eesti Vabariigi kasuks viivis menetluskulude 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  13. Kohustada K Ld (L, isikukood xxxx) kandma menetluskulud 12,94 (kaksteist koma üheksakümmend neli) eurot 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), EE502200221014193355 (Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99920700027827 ja selgitusega „Menetluskulude tagasinõuded tsiviilasjas nr 2-16-13936“.
  14. Toimetada kohtumäärus kätte tunnistjale, pooltele ning Justiitsministeeriumile.
  15. Saata kohtumäärus resolutsiooni punktide 8 (kaheksa) ja 10 (kümme) täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 3
(8)Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  2. Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Tunnistaja kulude suuruse kindlaksmääramise ning menetluskulude väljamõistmise ja sissenõudmise Eesti Vabariigi kasuks kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu ühe
(1)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid Me pärast viie
(5)kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. Harju Maakohus lahendas 23.12.2019 otsusega OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) pankrotihalduri T M (hageja) hagi REINART INVEST OÜ, K L, K Gi ja E Vi (kostjad) vastu raha tasumise nõudes. Eelnevalt kohus rahuldas 15.10.2019 kostjate E Vi ja REINART INVEST OÜ ning K L taotluse tunnistaja T T ülekuulamiseks. Tunnistaja esitas 02.12.2019 kohtule taotluse sõidukulude kokku 30 eurot ja tunnistajatasu hüvitamiseks. Tunnistaja T T avaldas taotluses, et tunnistuste andmise ajal sissetulek puudus ja tunnistaja T T arveldusarve numbri xxxx.
  2. Hageja ja kostjad esitasid 22.01.2020 Harju Maakohtule kompromissilepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kohtunik Hr. Toomas Ventsli menetluses on tsiviilasjana nr. 216-13936 OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) pankrotihalduri hagi Reinart Invest OÜ, K L, K G ja E V vastu igalt kostjalt põhinõude 53 500,00 eurot ning viiviste nõuetes. Kohus on teinud asjas 23.12.2019.a. kohtuotsuse, millega jättis hagi rahuldamata, pani kohtukulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostjate E V, K L ja Reinart Invest OÜ menetluskulud. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Käesolevaga teatavad pooled kohtule, et nad on kokku leppinud tsiviilasja lahendamises kompromissiga. Pooled on sõlminud ja paluvad kinnitada kompromissi alljärgnevas:
  3. OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) pankrotihaldur kinnitab, et ta ei ole hagis esitatud nõudeid Reinart Invest OÜ, K L, K G ja E V vastu kolmandatele isikutele loovutanud ja ta loobub tagasivõtmatult hagis Reinart Invest OÜ, K L, K G ja E V vastu esitatud nõuetest.
  4. OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) pankrotihaldur kinnitab, et OÜ-l Baltic Cable Recycling (pankrotis) puuduvad mistahes nõuded kostjate suhtes ja OÜ-l Baltic Cable Recycling (pankrotis) loobub tingimusteta, tagasivõtmatult ja täies ulatuses kostjate vastu mistahes nõuete esitamisest.
  5. OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) ja kostjad Reinart Invest OÜ, K L, K G ja E V on kokku leppinud, et käesoleva kompromissi alusel lõpetavad nad kõik omavahelised vaieldavad ja vaieldamatud võlasuhted ja nõuded, mis on käsitletud tsiviilasjas nr 2-16-13936 ja/või põhinevad tsiviilasja nr 2-16-13936 aluseks olevatel faktilistel asjaoludel. OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) ja kostjad Reinart Invest OÜ, K L, K G ja E V loovad kompromissi sõlmimisega uue õigusliku aluse omavahelistele suhetele ning avaldavad ja kinnitavad, et koos kompromissi jõustumisega on OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) ja kostjad loobunud mistahes muudest vastastikest nõuetest, sh, kuid Me ainult nõuetest, mis võivad tuleneda tsiviilasja nr 2-16-13936 4

(8)vaidluse aluseks olevatest faktilistest asjaoludest, sh nii olemasolevatest või tulevikus tekkida võivatest nõuetest, sõltumata sellest, kas nad neist nõuetest täna teadlikud on või Me.
  1. Pooled avaldavad ja kinnitavad, et kompromiss vastab nende tahtele ning selle sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning seda ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Ühtlasi kinnitavad poolte esindajad, et neil on täieõiguslikud volitused käesoleva kokkuleppe allkirjastamiseks ning sellega kaasnevate õiguste ja/või kohustuste võtmiseks ja/või nendest loobumiseks.
  2. Pooled on

§ 168

lg.3 sätetel kokku leppinud, et menetlusosaliste poolt seoses tsiviilasjaga kantud menetluskulud jäävad kompromissiga jagamata ulatuses poolte eneste kanda. 6. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432). 7.

Pooled paluvad

§ 661

lg.4 alusel lühendada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale alates kohtumääruse poolele või tema esindajale kättetoimetamisest. 8. Baltic Cable Recycling OÜ (Pankrotis) pankrotihaldur taotleb

§ 150

lg 2 p 1 alusel poole hagi esitamisel makstud riigilõivust summas 2700,00 € tagastamist ning palub tagastatava riigilõivu summas 1350,00 € kanda OÜ Baltic Cable Recycling (pankrotis) pangaarvele nr. EE

  2. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel.
  3. Pooled taotlevad kohtult

§ 403

lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta. 11. Juhindudes

§ 206

lg-st 2, § 430 lg-st 1 ja § 431 lg-st 2 paluvad Pooled kohtul tühistada jõustumata 23.12.2019.a. kohtuotsus, kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus.“. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 431

lg 2 teise lause kohaselt, kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid.

§ 4511

lg 1 kohaselt kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Harju Maakohus lahendas 23.12.2019 otsusega hageja hagi kostjate vastu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt hagejal ja kostjatel oli 23.12.2019 otsuse edasikaebamise tähtaeg 22.01.2020 ning kostja K Gil 29.01.2020. Hageja ja kostjad esitasid 22.01.2020 kohtule kompromissilepingu otsusele edasikaebetähtaja jooksul. 5

(8)Kompromissi saab sõlmida edasikaebetähtaja jooksul. Kui enne kompromissi esitamist on asjas juba mõni lahend tehtud, siis kompromissi kinnitamise määrusega see tühistatakse (

§ 431lg 2).

Edasikaebetähtaja jooksul, aga enne kaebuse esitamist, lahendab kompromissi kinnitamise avalduse lahendi teinud kohus, kes võib taotluse rahuldamise korral oma lahendi ise tühistada. Asjas varem tehtud otsused tuleb

§ 431lg 2 kohaselt tühistada ning need kaotavad õigusjõu.

Lahendite tühistamine on oluline selleks, et formaalselt ei jääks jõusse kaks üksteist välistavat kohtulahendit. Kui varasema lahendi alusel on alustatud täitemenetlust, saab selle TMS § 48 lg 1 p 4 järgi lõpetada nii, et täiturile esitatakse määrus, millega varasem lahend tühistati. Menetlusökonoomika seisukohalt ei ole mõistlik lahendus, kus menetlusosaline peab kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle. Seetõttu nähtigi

01.01.2009 jõustunud muudatustega § 431 lg 2 teises lauses ette erand, et edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel saab asjas tehtud lahendi või lahendid tühistada ka sama astme kohus (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). Kohtu hinnangul, tulenevalt

§ 430

lg-st 1,

§ 431

lg-st 2 ja

§ 4511

lg-st 1, 23.12.2019 otsuse edasikaebetähtaja jooksul esitatud menetlusosaliste kompromiss peatas otsuse jõustumise ja otsus ei ole jõustunud. See on kooskõlas menetlusökonoomika põhimõttega (

§ 2

), sest menetlusosaline ei pea kompromissi sõlmimisel vaidlustama alama astme kohtu varasema lõpplahendi üksnes põhjusel, et kõrgema astme kohus saaks otsustada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise üle (vt ka Kõve, V., jt.,

II kommenteeritud väljaanne, kirjastus Juura, Tallinn 2017, lk 966, 973, 982). Samuti on see kooskõlas põhimõttega, et kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga (

§ 4lg 4).

Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja tühistab asjas tehtud 23.12.2019 otsuse ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kompromisslepingus on taotletud hagilt poole tasutud riigilõivu tagastamist kompromissilepingus märgitud kontole. Kohus määrab poole riigilõivu tagastamise vastavalt taotlusele. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Vastavalt

§ 661

võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. 7.

§ 151

lg 1 kohaselt käesolevas jaos sätestatu kohaselt makstakse tasu menetluses osalenud tunnistajale, eksperdile ja tõlgile.

§ 151

lg 3 kohaselt kui tunnistaja, ekspert või tõlk on oma kohustuse täitnud, maksab kohus talle tasu välja sellest sõltumata, kas menetlusosalised on kulud ette tasunud või kas kulud on menetlusosalistelt sisse nõutud.

§ 156lg 1 kohaselt 6

(8)tunnistajale, eksperdile ja tõlgile hüvitatakse menetlusega seotud sõidukulud mõistlikus ulatuses. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord” (määrus) § 7 lg 3 kohaselt tunnistajatasu tunnitasumäär määratakse tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Tunnistaja T T esitas 02.12.2019 kohtule taotluse sõidukulude kokku 30 eurot ja tunnistajatasu hüvitamiseks. Tunnistaja T T avaldas taotluses, et ütluste andmise ajal sissetulek puudus ja tunnistaja T T arveldusarve numbri xxxx. Tunnistaja on taotlenud tunnistaja tasu hüvitamist. Tunnistaja avaldas, et ütluste andmise ajal sissetulek puudus. Kohtu hinnangul on põhjendatud tunnistajatasu määramisel lähtuda 29.11.2019 kohtuistungi ajal 2019. aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnitasu alammäärast 3,21 eurost ja viidatud kohtuistungi kestvuse ajast 2,75 tundi. Kohus peab põhjendatuks tunnistajatasu 8,82 eurot (3,21*2,75=8,82). Kohus rahuldab tunnistaja taotluse tunnistajatasu 8,82 eurot hüvitamiseks. Tunnistajatasust kuuluvad mahaarvamisele seaduses ettenähtud maksud. Tunnistaja on taotlenud sõidukulude 30 eurot hüvitamist. Tunnistaja tuli kohtuistungile bussiga Tartust Tallinnasse ja tagasi. Kohtule esitati piletid. Kohus peab esitatud bussisõidukulude suurust põhjendatuks ning kohus rahuldab tunnistaja taotluse sõidukulude hüvitamiseks summas 30 eurot. Kohus saadab määruse ärakirja valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.

§ 159

lg 2 sätestab muuhulgas, et sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud maakohtu määruse peale võib tunnistaja, menetlusosaline või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu esitada määruskaebuse, kui kohtu määratud või taotletud summa ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Kohtu määratud või taotletud summa ei ületa 64 eurot, mistõttu ei saa esitada määruskaebust. Kohus saadab määruse täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb maksta kulud kokku 38,82 (8,82+30) eurot välja riigieelarvest vastavalt taotletule tunnistaja arveldusarvele. 8.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.

§ 179

lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus määras kindlaks tunnistaja T T kulud kokku 38,82 eurot ja määras kulude väljamaksmise riigi vahenditest. Tunnistaja kulud on asja läbi vaatamise menetluskulud (

§ 138

lg 1 ja 2 ning

§ 143p 1).

Tegemist on kostjate E Vi ja REINART INVEST OÜ ning K L taotletud tunnistaja kuludega. Kohus peab põhjendatuks jätta tunnistaja kulud 38,82 eurot võrdsetes osades kostjate E Vi ja REINART INVEST OÜ ning K L kanda. Iga kohustatud kostja (E V ja REINART INVEST OÜ ning K L) osa riigi kasuks väljamõistetavatest asja läbivaatamise kuludest on 12,94 eurot (38,82:3=12,94). Kohus mõistab igalt kohustatud kostjalt välja riigituludesse riigi kasuks menetluskulude osa 12,94 eurot. Kohus mõistab igalt kohustatud kostjalt välja riigituludesse riigi kasuks viivise tasumisele kuuluva menetluskulude osa tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud 7

(8)ulatuses kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus kohustab kohustatud kostjaid kandma tasumisele kuuluva menetluskulude osa 15 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot, mistõttu ei saa esitada määruskaebust. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.