Obsah (9)

§ 62§ 230§ 231§ 445§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 11.06.2020.a Tallinn Tsiviilasja number 2-19-14544 Tsiviilasi M A hagi L S v

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 20.09.2019 esitatud ja 25.09.2019 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sündis R A ja L Se (kostja) omavahelisest kooselust xxxx M A (hageja). Hageja isa ja kostja elavad lahus ja peale lahkuminekut elab hageja koos isaga ja on tema ülalpidamisel. Kostja elatist hagejale ei tasu vaatamata hageja isa korduvatele nõudmistele. Hageja igakuulised kulud on järgmised: 318 eurot lasteaia kohatasu (MTÜ xxxx huvikool alla kolmeaastastele); 150 eurot kulutused toidule; 20 eurot kulutused tervishoiule (rohud, vitamiinid); 50 eurot kulutused hügieenitarvetele (mähkmed, märjad salvrätid, jm); 100 eurot kulutused riietele ja jalanõudele; 50 eurot eluaseme kulud (õhksoojuspump, elekter, vesi). Kokku on hageja igakuulised kulud 688 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja igakuine elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsummas, so 270 eurot alates hagi esitamisest kuni täisealiseks saamiseni. Samuti hageja palub, et kostja poolt igakuine väljamakstav elatis suureneks automaatselt vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumsumma muutumisele. Kostja vastus Kostja märkis vastuses, et tal ei võimalik 270 eurot kuus maksta, kuna tal on ka väljaminekuid. Kostja palk on 620 eurot kuus, sealt läheb maha korteriüür (235 eurot) kommunaalkulud (~30 eurot) tv teenus ja internet (25,99 eurot) telefoniarve (30-40 eurot, oleneb kasutusest) ja teisele lapsele elatis 100 eurot. Kätte jääb kostjale alla 200 euro. Kui maksta hagejale 270 eurot, ei jää kostjal üldse elamiseks raha. Kohtu põhjendused 2 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2019 kuni 31.12.2019 oli kuutasu alammääraks 540 eurot, millest ½ on 270 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2020 on kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot.
2. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selles, et hageja vanemateks on R A ja kostja (tlk 9, 10) ning samuti selles, et kostja ei ela hagejaga igapäevaselt koos. Hagejal on seega kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) ülalpidamist nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
3. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on laste õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks 3 piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt elatist miinimumsuuruses tasunud ega muid vajalikke kulutusi teinud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole elatist igakuiselt miinimumsuuruses tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
4. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimummääras. Hageja igakuised kulud moodustavad hagiavalduse kohaselt kokku 688 eurot, s.h 318 eurot lasteaia kohatasu (MTÜ xxxx huvikool alla kolmeaastastele); 150 eurot kulutused toidule; 20 eurot kulutused tervishoiule (rohud, vitamiinid); 50 eurot kulutused hügieenitarvetele (mähkmed, märjad salvrätid, jm); 100 eurot kulutused riietele ja jalanõudele; 50 eurot eluaseme kulud (õhksoojuspump, elekter, vesi). Kostja on 24.01.2020 toimunud eelistungil kinnitanud, et tal puuduvad vastuväited hageja igakuiste kulude ja nende suuruse osas (tlk 29 pöördel). Seega ei pea kohus vajalikuks anda eraldi oma hinnangut hageja kuludele ja nende suurusele. Kohus märgib üksnes, et kohtu hinnangul on tegemist vajalike kuludega ning kulud on mõistlikus suuruses arvestades ka hageja vanusega.
5. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 24.01.2020 toimunud eelistungil (tlk 29-31) on kostja selgitanud, et töötab xxxx lastekaupade poes ning töölepingus on kokku lepitud 600 eurot põhipalk bruto iga kalendrikuu ja hüvitis varalise varustuse eest 60 eurot kuus ja tööandja maksab töötajale lisatasu hoolsuskohustuste täitmise eest 90 eurot kuus. Muud sissetulekud ning vara kostjal puuduvad. Igakuised kulud moodustavad kostjal kokku ca 500 eurot, s.h üür 235 eurot, kommunaalkulud 30-40 eurot, telekas ja internet 30 eurot, telefoniarve oleneb kuust, kõige suurem on 50 eurot ning elatis teisele lapsele 100 eurot kuus. Võlgnevusi on kostjal kokku tema enda hinnangul kuni 10 000 eurot. 4 Kohus loeb usutavaks, et teatud kulud igakuiselt kostjal tekivad, s.o nii söögile, hügieenile, kui ka eluasemele. Kulude ja kohustuste olemasolu on tõendatud ka kommunaalkulude suuruse tabeliga (tlk 33), kostja konto väljavõtetega (tlk 34-44, 66-71), kohtumääruste ja kohtutäituri teatistega (tlk 45-48, 56, 58). Samas on kohus seisukohal, et kostjal oleks mõistlik oma igakuiseid kulutusi minimaliseerida laste huvides (nt kulud sideteenustele). Samuti nähtub, et kostjaga on sõlmitud üürileping, mille kohaselt on üüriks 235 eurot kuus (tlk 49 pöördel-50). Samas on kohtuistungil hageja märkinud, et kostja seal ei ela. Ka kostja ise ei ole sellele vastuväiteid esitanud, vaid on märkinud, et see korter on selle jaoks, et saaks hagejaga koos olla. Seega ei ole nimetatud kulu hädavajalik. Kohtule esitanud tõendite kohaselt on 31.01.2020 kostjaga tööleping lõpetatud TLS § 85 lg 1 alusel (tlk 49). TLS § 85 lg 1 sätestab, et töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Kohtu hinnangul ei ole töölepingu lõpetamine olukorras, kus kostjal on võlgnevusi ning ülalpidamiskohustus laste ees, mõistlik. Kohus selgitab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-21-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohus märgib, et kostja ei ole töövõimetu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta teeks kõik endast oleneva enda ja oma laste piisavaks ülalpidamiseks. See, et kostja mingil põhjusel ei soovi tööd teha, ei ole aluseks elatise vähendamisel. Ka võlgnevuste olemasolu ei ole elatise vähendamise aluseks. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seis ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostjal on võimalik minna tööle oma kohustuste täitmiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis miinimumsuuruses alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni.

§ 445

lg 1 kohaselt märgib kohus, et elatis tuleb tasuda vastava kuu 5.ndaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole. Käesoleval ajal on seadusliku esindaja arvelduskonto nr xxxx. Kui arvelduskonto number muutub, siis tuleb sellest kostjale teada anda. Samuti märgib kohus, et juhul, kui kostja on menetluse ajal tasunud elatist, siis tuleb nimetatud summa väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Menetluskulud 5 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetlukulud kostja kanda. 10.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt menetluskuluna esindaja tasu summas 175 eurot. Hageja lepinguline esindaja on välja toonud, et ta on koostanud hagiavaldust 3,5 tunni ulatuses ning tema tunnitasuks on 100 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud ajakulu, s.o 3,5 tundi põhjendatud ning usutav ja vastab osutatud teenusele. Hagiavalduse koostamiseks on vajalikik analüüsida asjaolusid ning suhelda kliendiga õigusliku postsiooni kujundamiseks. Samuti on esindaja tunnihind 100 eurot mõistlik ning ei ületa keskmist õigusabitasu. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna esindaja tasu summas 175 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 6