1-20-3409/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-3409 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni
3. a otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Mairo Kiho (isikukood 37901025712), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Mairo Kiho apellatsioon Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Tartu Maakohtu
7. juuni
8. a otsusega tunnistati Mairo Kiho süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks viis kuud vangistust. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks üks kuu vangistust. § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks viis kuud vangistust.
9. KarS § 65 lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
10. veebruari
11. a otsusega KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 188 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust.
12. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks M. Kiho kahtlustatavana kinni pidamise ja vahi all viibimise aeg ning määrati, et M. Kihol on mõistetavast liitkaristusest ära kandmata 3 aastat ja 25 päeva vangistust. Nimetatud vangistus jäeti KarS § 74, § 75 lg 2 p 9 ja § 751 alusel tingimisi täielikult kohaldamata, kui M. Kiho ei pane 3 aasta ja 5 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. M. Kihot kohustati katseajal järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, osalema ja läbima viha ja agressiivsust käsitleva sotsiaalprogrammi ning alluma elektroonilisele valvele KarS § 751 lg 3 alusel sätestatud miinimummääras ehk ühe kuu vältel alates käesoleva kokkuleppe alusel tehtava kohtuotsuse jõustumisest.
13. M. Kiho suhtes kohaldatud tõkend vahistamine, mis oli asendatud elektroonilise valvega, jäeti muutmata ning tühistati otsuse jõustumisel.
14. M. Kiholt mõisteti välja menetluskulud summas 1337 eurot ja 80 senti, mida võimaldati tasuda ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. APELLATSIOON
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Kiho, kes palub maakohtu otsuse tühistada, kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastada ja end elektroonilise vale alt vabastada. M. Kiho soovib asja arutamist suulises menetluses.
16. M. Kiho märgib, et kohtueelses menetluses on õigusvastaselt kõrvaldatud tõend. Kriminaaltoimiku sisukorda ei ole tehtud märget tähtsusetu materjali kõrvaldamise kohta. Toimikust puudub kõne hädaabinumbrile
17. Nimetatud tõendi leidis M. Kiho üles ja esitas määratud kaitsja vahendusel taotluse tõend toimiku juurde võtta. Tõend lisati toimikusse leheküljele nr 138-139 (
18. novembri 2019 süüdistusakti järgi lehekülgedel 158159). Menetleja on tõendi õigusvastaselt kõrvaldanud ja sellega rikkunud ausa ja õiglase kohtumenetluse printsiipi.
19. Lisaks on prokuratuur jätnud kannatanute nõusoleku kokkuleppemenetluse ja karistuse kohta KrMS § 240 p 4 järgi välja selgitamata ning sellega rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Kohus jättis selle rikkumise tähelepanuta, kuigi M. Kiho sellele osundas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
20. Ringkonnakohus leiab, et M. Kiho apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.
21. Ringkonnakohtu volitused tühistada kokkuleppemenetluses tehtud otsus tulenevad KrMS §
22. Olukorras, kus apellatsioonikohus tuvastab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tagastatakse kriminaalasja toimik prokuratuurile. Kokkuleppemenetluses tehtud otsus kuulub tühistamisele ja kriminaaltoimik prokuratuurile tagastamisele ka juhul, kui rikutud on KrMS
23. peatüki
24. jao sätteid või § 339 lg 1 ja seda rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
25. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme, toimepandud kuriteo ebaõigesti kvalifitseerinud või mõistnud süüdistatavale karistuse, mida seadus ette ei näe. M. Kihot süüdistatakse selles, et ta tungis
26. augustil 2019 kallale I.K., I.P., J.T. ja oma abikaasale A.K. ning lõi neid käte ja erinevate kättesattunud esemetega pähe ja erinevatesse kehapiirkondadesse. Kirjeldatud käitumisega pani M. Kiho toime teiste inimeste valu tekitanud ja tervist kahjustanud kehalise väärkohtlemise, millega ta muuhulgas tekitas I.K. vähemalt neli nädalat kestnud tervisekahjustuse. A.K. suhtes pani M. Kiho kehalise väärkohtlemise toime lähisuhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on tegu KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigesti kvalifitseeritud ja selle eest karistuseks mõistetud viis kuud vangistust seaduslik. Kohe pärast eespoolkirjeldatud vägivalla kasutamist lubas M. Kiho süüdistuse kohaselt J.T. ära tappa. J. T. oli alust karta M. Kiho poolt tehtud tapmisähvarduse täideviimist, kuna M. Kiho oli 2 eelnevalt kasutanud J.T. suhtes füüsilist vägivalda ja J. T. teadaolevalt on M. Kiho alkoholijoobes ettearvamatu käitumisega. Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 lg 1 järgi ähvardamisena ja selle eest mõistetud üks kuu vangistust seaduslik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Kihole mõistnud karistuse vastavalt kokkuleppele ega ole liitkaristust mõistest või karistust tingimisi kohaldamata jättes materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud.
27. Apellatsioonis ei ole toodud välja asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu otsust tühistada. Väited tõendi kõrvaldamise kohta on paljasõnalised ega anna alust kriminaaltoimiku tagastamiseks prokuratuurile. Erinevalt apellatsioonis märgitust on prokuratuur kõikide kannatanute seisukoha kokkuleppemenetluse kohaldamise ja mõistetava karistuse osas välja selgitanud. Nii kannatanu I. P. (I kd, tl 5 ja lk 8), J. T. (I kd, lk 11 ja 14), A. K. (I kd, lk 17 ja 23) kui ka I. K. (I kd, lk 31 ja 35 on seda oma allkirjaga kinnitanud.
28. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 6 on süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus kokkuleppe osaks. M. Kiho ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on süüdistatav nõustunud sellega, et tõkend jäetakse muutmata ja tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. M. Kiho on kokkuleppes nõustunud lisakohustusega alluda ühe kuu vältel alates kohtuotsuse jõustumisest elektroonilisele valvele.
29. Maakohtu otsusest ja kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Kiho kinnitas maakohtu istungil, et kokkulepe on talle arusaadav ja selle sõlmimine on tema vaba tahe ning ta palus kokkuleppe kinnitada. Maakohus selgitas süüdistatavale tema õigusi ja kohustusi ning M. Kiho kinnitas, et need on talle arusaadavad. Ka M. Kiho kaitsja palus kohtul kokkuleppe kinnitada. Seega puudub alus arvata, et kohus oleks otsust tehes kokkuleppemenetluse norme rikkunud. Järelikult ei ole M. Kihol maakohtu otsuse vaidlustamiseks apellatsiooniõigust.
30. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole M. Kihol KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Kohtunik 3