← Eesti

1-10-4274/77

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuli 2020 1-10-4274 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Dmitri Kaluga (isikukood 36707100033) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus süüdimõistetu Dmitri Kaluga Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Joonatan Hallik kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. juuni
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. septembri 2010 otsusega tunnistati Dmitri Kaluga süüdi KarS § 114 p 3 (alates 01.01.2015 KarS § 114 lg 1 p 3) – § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 16 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas
  8. oktoobril 2009 ja lõppeb
  9. oktoobril
  11. Viru Vangla edastas
  12. juunil 2020 Viru Maakohtule materjalid, otsustamaks D. Kaluga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
  13. Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Kaluga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  14. Viru Maakohtu
  15. juuni 2020 määrusega jäeti D. Kaluga karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  16. Maakohus tõi positiivsena välja, et D. Kaluga osaleb kinnipidamiskohas tööhõives ja on osalenud sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Samas keeldus D. Kaluga osalemas sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, vaatamata sellele, et pani käesoleva otsuse aluseks oleva kuriteo toime alkoholijoobes ja et tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ühtlasi keeldus D. Kaluga ka riigikeele õppest. Positiivsena tõi maakohus lisaks välja, et vabanemise korral on D. Kalugal olemas kindel elu – ja töökoht. Teisalt puuduvad tal toetavad lähedased ja isiku suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalkorras karistatud isikud.
  17. Peamise retsidiivsusriski suurendava asjaoluna tõi maakohus D. Kaluga puhul välja alkoholi. Nimelt ei näe D. Kaluga enda varasemates tarbimisharjumustes probleemi ja usub, et vabaduses alkoholi tarbima ei hakka. D. Kaluga on alkoholijoobes olles aga toime pannud äärmiselt raske isikuvastase kuriteo. Sellest hoolimata ei ole isik probleemi enda jaoks vajalikul määral teadvustanud, keeldudes kinnipidamiskohas osalemast sellekohastes sotsiaalprogrammides. Maakohus ei ole seega veendunud, et alkoholist tingitud kuriteoriskid oleksid D. Kaluga puhul maandatud. Edasise karistusaja jooksul on D. Kaluga suhtes planeeritud veel tegevusi, mis aitaksid kaasa karistuse eesmärkide täitmisele ja suunaksid teda vabaduses õiguskuulekusele.
  18. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et D. Kaluga poolt vabaduses seaduskuulekale elule asumine on vähe tõenäoline. Seda ennekõike võttes arvesse tema varasemat käitumist, toime pandud kuritegusid ja võimalusi vabaduses. Vabaduses vabalt kättesaadav alkohol ja tutvusringkond on peamisteks põhjusteks, miks kriminaalhoolduslike vahenditega ei oleks võimalik uute kuritegude toimepanemise riske maandada. Viimaks leidis maakohus sedagi, et D. Kaluga puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud, s.o isiku hoiakud ja suhtumine alkoholi ei ole seniseks kantud karistusaja jooksul veel muutunud. MÄÄRUSKAEBUS
  19. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu D. Kaluga, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtlikult on D. Kaluga poolt kaebuses toodud seisukohad järgmised.
  20. Vangla iseloomustus on vale, kuna kontaktisik ei ole kaebuse esitaja kohta esitanud õiget informatsiooni. Tõele ei vasta, et D. Kaluga ei ole läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tegelikkuses on ta selle läbinud kahel korral. Samuti on ta läbinud ka teisi programme. Vangla psühholoogi sõnul on D. Kaluga vabanenud alkoholisõltuvusest ja halbadest mõjudest. D. Kalugal on vabaduses olemas lähedased ja tema sugulane tagab talle ka vabanemise korral elukoha. D. Kalugal on olemas garanteeritud töökoht. Kinnipidamiskohas osaleb ta majandustöödel. D. Kaluga kontaktisik ei võimaldanud tal töötada ja õppida, kuigi ta tahtis omandada keevitaja kutse. Kinnipidamiskohas on töötasu väike ja ta ei saa võlgnevusi tasuda. D. Kaluga kahetseb toime pandud kuritegusid ja on valmis alluma elektroonilisele järelevalvele. Vabaduse soovib D. Kaluga ära tasuda võlgnevused. Tal ei ole alkoholisõltuvust ja ta ei suitseta. D. Kaluga ei ole kunagi tarvitanud narkootikume. Viimaks toob D. Kaluga välja, et tal ei ole võimalik tasuda käesoleva asja menetlemisega seotud „riigilõivu“. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud 2

(4)edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole D. Kalugat vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
  1. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
  2. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
  3. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et D. Kaluga retsidiivsusrisk on jätkuvalt veel piisavalt kõrge ja seda ka hoolimata teda iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest, mida määruskaebuses tema kirjeldamiseks välja on toodud. Sellest tulenevalt ei ole D. Kalugat võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  4. D. Kalugal on tulenevalt tema pikast vangistusest üks kehtiv kriminaalkaristust. Vangla iseloomustusest tulenevalt on ta vanglas kokku viibinud juba üle 30 aasta. Käesolevalt kannab D. Kaluga karistust ühe kannatanu tapmise ja teisele raskete kehavigastuste tekitamise eest. Toime pandud kuritegudes isik oma süüd aga ei tunnista. Eelkõige on D. Kaluga ennetähtaegne vabastamine välistatud tema mõtlemisest ja hoiakutest tulenevate riskide tõttu. Teisisõnu ei näe kriminaalkolleegium, et hoolimata D. Kaluga pikast vangistusest, oleks tema puhul karistuse eesmärgid, milleks on isiku suunamine edasisele õiguskuulekusele, täidetud.
  5. Vangla hinnangul on D. Kalugal kõrge enesehinnang ja viimane leiab, et ainult tema arvamus on õige. Vanglaametnikega vesteldes on D. Kaluga provotseeriv, soovides tekitada kaastunnet. Samas kui soovitud tulemust ei saavuta, võib D. Kaluga muutuda agressiivseks. Samuti on D. Kalugal probleeme enda negatiivsete emotsioonide kontrolli all hoidmisega, isik on üldjoontes agressiivse iseloomuga ja võib eelkõige alkoholi mõju all kaotada enesevalitsuse. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul sugugi välistatud, et vabaduses, võimalikes konfliktsitatsioonides või olukordades, mil D. Kaluga ei saavuta oma tahtmist, võib ta kaotada igasuguse enesekontrolli, mis võib aga võtta n-ö „kuritegelikud mõõtmed“. Kinnipidamiskohas on D. Kaluga läbinud küll sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid ta ei oska programmis omandatud oskuseid tegelikes situatsioonides kasutada. Ühtlasi ei leia D. Kaluga, et tal oleks enda viha kontrolli all hoidmisega probleeme, mis on aga igal juhul ohumärgiks. Ka kinnipidamiskohas on esinenud vanglaametnike suhtes negatiivset käitumist ja allumatust, muuhulgas on D. Kaluga suhtes varasemalt kasutatud ka täiendavaid julgeolekuabinõusid. Siinjuures on D. Kaluga puhul ohuks ka alkohol. Kuigi D. Kaluga ei ole pika vangistusaja jooksul alkoholiga kokku puutunud, on see vabaduses laialt kättesaadav. Asja materjalidest on nähtav, et varasemalt lahendas D. Kaluga enda probleeme alkoholi tarvitades. Viimaks on oluline seegi, et D. Kaluga soovib küll vanglast vabaneda, kuid ei ole ka ise kindel, kas oleks vabaduses suuteline õiguskuulekalt käitumine ja tema motivatsioon muutusteks on madal.
  6. Tuginedes eelnevale, saab öelda, et D. Kaluga hoiakutest ja mõtlemisest tulenev retsidiivsusrisk on vaatamata teda positiivselt iseloomustavatele asjaoludele tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. 3
(4)
  1. D. Kaluga avaldas määruskaebuses ka sedagi, et tal ei ole võimalik tasuda asja menetlemiseks ettenähtud „riigilõivu“. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluses on asja kohtulik arutamine riigilõivu vaba.
  2. Juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. juuni 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.