Obsah (5)

§ 4231§ 68§ 65§ 76§ 214

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-2212 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 4231

ja 424 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 24.

novembri 2014 otsusega mõistetud kandmata 1 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse võrra. M. Kütile mõisteti seeläbi kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud ja 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. mail 2019 ja lõppeb
2. mail
4. Tartu Vangla edastas
5. mail 2020 Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks M. Küti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
6. Tartu Maakohtu
7. juuni 2020 määrusega jäeti M. Kütt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Maakohus peab positiivseks, et M. Kütil on säilinud suhted lähedastega, tal on olemas kindel töökoht ja kinnipidamiskohas osaleb isik majandustöödel. Samas on maakohtu hinnangul tema retsidiivsusrisk jätkuvalt kõrge. M. Kütt omab nelja kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas kaheksandat korda. M. Kütt on kuritegusid toime pannud valdavalt alkoholijoobes ja tema poolt toime pandud kuriteod on eriliigilised. M. Kütist lähtuvat uute kuritegude toimepanemise riski suurendab tema alkoholi tarvitamise harjumus. M. Kütt ise alkoholi tarvitamist aga probleemiks ei pea. Kinnipidamiskohas on M. Kütt osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, mille tagasisidest nähtub, et isik ei ole veel enda jaoks välja selgitanud, kuidas edasiselt alkoholiga seonduvalt käituda. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et käesoleva vangistuse jooksul ei ole M. Kütis veel toimunud põhimõttelisi muutuseid elu – ja toimimisviisides. Ka M. Küti varasem elukäik näitab, et ta ei ole suuteline püstitatud eesmärke täitma. Ta on varasemalt, viibides elektroonilise järelevalve all, rikkunud korduvalt katseaja tingimusi, mis tõi kaasa ka uue kuriteo toimepanemise. Seega ei ole maakohtu hinnangul tõenäoline, et vabaduses suudaks M. Kütt alkoholikeelust kinni pidada. Ka ei selgu, missuguseid konkreetseid meetmeid M. Kütt vastu võtaks, et tagada ravi jätkamine ja alkoholikeelust kinni pidamine. Määruskaebused
9. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu M. Küti kaitsja vandeadvokaat K. Kutsar, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
10. M. Kütt on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, milles isik osales kohusetundlikult. Vabanemise korral soovib M. Kütt enda alkoholist tingitud probleemiga edasi tegeleda ja pöörduda selleks vastavate spetsialistide poole. M. Kütil ei ole vangistuses täiendavat abi sõltuvusest vabanemiseks enam võimalik saada. Vabanemise korral on M. Kütil olemas kindel elukoht ja võimalus asuda pärast elektroonilise järelevalvet tööle. M. Kütil on kinnipidamiskohas olles säilinud suhted lähedastega. Isikut on küll kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid ta on motiveeritud enda eluviiside muutmiseks, vabanema alkoholiga seotud probleemist ja hoiduma kuritegude toimepanemisest.
11. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu M. Kütt, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
12. M. Küti jaoks on arusaamatu, kuidas tema uue kuriteo toimepanemise tõenäosusega seotud riskiprotsendid on pärast sotsiaalprogrammi läbimist ja majandustöödel osalemist tõusnud. Enne käesolevat vangistust läbis M. Kütt elektroonilise järelevalve, mis oli tema jaoks väga 2 raske. Pärast elektroonilist järelevalvet asus M. Kütt enda alkoholiprobleemiga tegelema, asudes ravile. Samuti tegeles M. Kütt pärast katseaja lõppu enda alkoholiprobleemiga edasi. M. Küti ravi jäi pooleli vanglasse sattumise tõttu. Kinnipidamiskohas aga alkoholivastast ravi ei pakuta. Vanglas olles ollakse sunniviisiliselt alkoholist eemal, aga inimene peab õppima vabaduses alkoholist hoiduma. Sellest tulenevalt ei ole maakohus vähimalgi määral arvesse võtnud, et enne käesolevat vangistust tegeles M. Kütt väga tõsiselt enda alkoholiprobleemi ja selle ravimisega. Seega mõjuks väljaspool vanglat alkoholiprobleemiga tegelemine palju paremini, kui vanglas olemine. Samuti on arusaamatu, mille põhjal leidis vangla, et M. Kütt ei tunnista enda alkoholiprobleemi. Vabaduses pöördus M. Kütt ravile ja suutis kuni uue kuriteoni rikkumisi mitte toime panna.
13. Vangla iseloomustuses on toodud, et M. Kütil on 17 arhiveeritud karistust, mida maakohus on aga arvesse võtnud. Aastakümneid tagasi toime pandut ei saa aga arvestada juba ainuüksi aegumise tõttu. Eelmise tingimisi karistuse ajal muutis M. Kütt oma elu palju, millele aitas kaasa elektroonilise järelevalve all viibimine. M. Kütt on läbinud sotsiaalprogrammi, osalenud tööhõives ning omab vabanemise korral kindlat elu – ja töökohta. Samuti puuduvad tal käesolevalt ka kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabaduses soovib M. Kütt jätkata alkoholiravi.
14. Maakohus kohustas M. Kütti tasuma temale osutatud riigi õigusabi eest ositi 12 kuu jooksul. Kaebuse esitaja ei mõista, kuidas ta seda tegema peaks, kui vanglas talle tööd ei võimaldata. Samuti ei suuda ta õigusabi eest koheselt ka pärast vangistust tasuda. Selliselt läheb asi taas kohtutäituri kätte ja temast saab järjekordselt võlglane. Parema meelega oleks ta vabaduses maksumaksja, käies tööl.
15. M. Kütt esitas
16. juulil 2020 ringkonnakohtule määruskaebuse lisana garantiikirja MTÜ-lt Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti, et M. Kütile on tagatud elukoht; tõendi, et M. Kütil on vabanemise korral olemas tugiisik; motivatsioonikirja MTÜ-le Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti ja ankeedi, mis tõendab, et M. Kütt on tutvunud kõnealuse keskuse kodukorraga. Ringkonnakohtu seisukoht 12.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. aprilli
2. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Maakohus ei ole vastupidiselt määruskaebustes toodule M. Kütti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Muuhulgas pööras maakohus vajalikku tähelepanu ka positiivsele: M. Küti heale käitumisele ja töötamisele vanglas, läbitud rehabiliteerivatele tegevustele ning võimalusele asuda pärast elektroonilise järelevalve tähtaja lõppu tööle.
4. Nagu öeldud, süüdimõistetu ennetähtaegselt vanglast vabastamist kaaludes tuleb hinnata tema uue kuriteo toimepanemise riski. Mida raskemaid kuritegusid on isikult tema varasema käitumise põhjal karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende kordumise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab eeskätt prognoosida juba toime pandud kuritegude põhjal (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli 2019 määrus asjas nr 1-16-9898, p 47 ja
6. jaanuari 2020 määrus asjas nr 1-15-8438, p 12). 3
7. Karistusregistri andmetel omab M. Kütt nelja kehtivat kriminaalkaristust. Ühtlasi ei saa tõepoolest M. Küti arhiveeritud karistusandmeid siinkohal arvesse võtta ja vangla iseloomustuses on nende välja toomine asjakohatu. Käesolevat liitkaristust kannab M. Kütt muuhulgas mootorsõiduki juhtimisõiguseta ja joobes juhtimise eest. Siinkohal on oluline, et M. Kütt pani antud teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Nimelt karistati M. Kütti Tartu Maakohtu
8. novembri 2014 otsusega

§ 214

lg 2 p-de 1, 4 ja 5 ning § 199 lg 2 pde 4 ja 7 järgi 4 aasta 2 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistusega. Tartu Maakohtu

1. juuni määrusega vabastati M. Kütt vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Käitumiskontrolli ajal esitati M. Küti suhtes tervelt neli erakorralist ettekannet (
2. märtsil 2018,
3. juunil 2018,
4. juunil 2018 ja
5. novembril 2018). Viimasest erakorralisest ettekandest nähtub, et vaatamata elektroonilise järelevalve tähtaja pikendamisele kuu võrra ja määratud täiendavatele kohustustele, ei võtnud M. Kütt temale määratud keeldu mitte tarvitada alkoholi tõsiselt. Ühtlasi juhtis M. Kütt katseajal mootorsõidukit, omamata selleks vastava kategooria juhtimisõigust, olles samal ajal ka alkoholijoobes. Seega ei vasta tõele M. Küti poolt kaebuses avaldatu nagu oleks viimane viimase käitumiskontrolli ajal igakülgselt enda alkoholiprobleemiga tegelenud, kuna isiku suhtes esines erinevaid rikkumisi läbivalt terve katseaja, mis päädis lõpuks ka kuriteo toime panemisega.
6. Seega on M. Kütile läbi tema ennetähtaegse vabastamise juba antud võimalus näidata, et ta on kinnipidamiskohas viibimisest teinud vajalikud järeldused ja enda hoiakuid õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Sellest hoolimata ei osanud M. Kütt ära kasutada võimalust kanda karistust vabaduses, mistõttu eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses M. Kütti seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et M. Kütt hoiduks edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et M. Küti ennetähtaegne vabastamine ja tema allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, arvestades M. Küti varasemat ükskõiksust kohustuste täitmise osas, tagaks tema õiguskuulekuse.
7. Ka ei saa mööda vaadata M. Küti alkoholi tarvitamise harjumusest, mis on viimase puhul uute kuritegude toimepanemise ohtu suurendavaks asjaoluks. M. Kütt on ise optimistlikult meelestatud, et suudab vabanemise korral alkoholi tarvitamisest hoiduda, kuid kriminaalkolleegium selles nii veendunud ei ole. Nagu ka M. Kütt ise avaldas, on viimane varasemalt juba püüdnud enda alkoholiprobleemi kontrolli alla saada, läbides selleks vastavat ravi, kuid tulutult, kuna pani sellest hoolimata joobeseisundis toime uued kuriteod. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus sugugi veendunud, et M. Kütt oleks vabaduses ka tegelikkuses suuteline alkoholist eemale hoidma, mis aga viimase puhul võib suure tõenäosusega kaasa tuua uute kuritegude toimepanemise. Sellest tulenevalt ei saa M. Küti eeskujulikule käitumisele kinnipidamiskohas ja tema paljulubavatele lubadustele vabaduses enda alkoholiprobleemiga edasi tegeleda, omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele.
8. Mis puudutab M. Küti poolt toodut tema uue kuriteo toimepanemise riskiprotsentide kohta, siis siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohtu määruses puuduvad igasugused viited vangla poolt koostatud riskihinnangule, s.o maakohus ei ole otsustuse tegemisel vangla poolt koostatud riskihinnangut arvestanud ning jätkuvalt kehtib seisukoht, et kõnealust riskihinnangut ei saa juba juurdunud kohtupraktika pinnalt ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel üleüldse arvesse võtta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud (vt Tartu Ringkonnakohtu 23.10.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-11-14170, p 23). 4
9. Tuginedes eeltoodule, saab öelda, et M. Küti retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks endiselt liiga kõrge, mistõttu tuleb viimasel jätkata karistuse kandmist vangistuses.
10. Viimaks toob M. Kütt välja, et tal ei ole võimalik 12 kuu jooksul õigusabi tasu eest tasuda, kuna viibib vanglas, kus tal puudub töökoht. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et KrMS § 180 lg 3 ja § 424 koosmõjus ei ole võimalik menetluskulude tasumist ajata pikema ajaperioodi peale kui 12 kuud. Küll aga on võimalik vastavate asjaolude ilmnemisel taotleda pärast menetluskulude tasumise tähtaja lõppu tasumise tähtaja pikendamist. Ühtlasi pidi M. Kütt riigi õigusabi korras kaitsjat taotledes olemas teadlik, et sellega kaasnevad kulud, mille hüvitamiskohustus lasub isikul endal. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus toodu tähelepanuta.
11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
12. juuni 2020 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
13. M. Küti kaitsja advokaat K. Kutsar taotleb määruskaebuse koostamise eest riigi õigusabi tasu 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
14. juuli
15. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 54 eurot M. Küti kanda. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Tiit Lõhmus 5