← Eesti

1-17-8973/71

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. juuli 2020 1-17-8973 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Kirill Mikhaylovi (isikukood 39503293726) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu
  2. juuni
  3. a määrus Kirill Mihkhaylov ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga riigi õigusabi korras Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Luga Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. juuni
  6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo K. Kooga Kirill Mikhaylovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 (sada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti), sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kirill Mikhaylovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129, 60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Kirill Mikhaylov kannab talle Viru Maakohtu
  10. oktoobri 2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1, 2 ning KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud 5 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust alates
  11. augustist
  12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
  13. veebruaril
  15. Vangla ja prokuratuur ei toeta K. Mihkaylovi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt elektroonilise valvega.
  16. Viru Maakohtu
  17. juuni
  18. a määrusega jäeti K. Mihkaylov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lgst 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  19. K. Mikhaylovit on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Ta kannab esimest reaalset vangistust. Sellest järeldas kohus, et kinnipeetav ei ole varasematele karistustele vaatamata järeldusi teinud ega oma käitumist ja eluviisi parandanud. Korduv, mh samaliigiliste kuritegude toimepanemine viitab oma käitumise mittekorrigeerimisele õiguskuulekuse suunas. Iseloomustuse kohaselt võib K. Mikhaylovi suhtumist ühiskonda pidada negatiivseks. Ta on avalikkusele ohtlik eelkõige narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise tõttu.
  20. K. Mikhaylov on vanglas töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis ja riskipõhistel vestlustel. Seega on tegu mõningast rutiini taluva inimesega. Tunnustust väärib distsiplinaarkaristuste puudumine.
  21. Vabanemise korral asuks K. Mikhaylov elama vangistuseelsesse elukohta ema juurde. Ema toetus ja elukoht on positiivsed, ent ei välista kuritegude toimepanemist, sest need olid kinnipeetaval ennegi. K. Mikhaylovil puudub vabanedes garanteeritud töökoht. Ta töötas enne vangistust keevitajana ja töötab samal erialal metallitsehhis ka praegu. Iseloomustuse kohaselt olid K. Mikhaylovi kuriteod planeeritud. Kuritegude soodusteguriks olid materiaalse kasu saamine, sõltuvusprobleemid ning grupi mõju. On reaalne oht, et vabanedes naastes samasse keskkonda ilma regulaarse sissetulekuta, jätkab kinnipeetav kuritegude toimepanemist enda materiaalseks kindlustamiseks ja sõltuvusainete saamiseks. Keevitaja kutse ei pruugi vabaduses töökohta koheselt garanteerida arvestades valitsevat majanduslikku olukorda.
  22. Viru Vangla riskihinnangu protsendid ei ole kontrollitavad, mistõttu neid kohus ei arvestanud. Vangistusseaduse § 6 lg 1 järgi on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohtu arvates tuleks arvestada, et K. Mikhaylovit praegusel ajal vabastades saaks riivatud ühiskonna õiglustunne, sest teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel olulised ning nendega tuleb samuti arvestada. Iseloomustuse kohaselt on K. Mikhaylovil mõningased kriminaalsed hoiakud. Ta ei võta vastutust oma kriminaalse käitumise eest jätkates seda enda heaolu tagamiseks. K. Mikhaylov oli kriminaalhooldusele määratud, ent pani enne selle algust toime uue kuriteo. See kinnitas maakohtu arvamust, et kinnipeetaval puudub motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda. Kinnipeetava eelnev elukäik näitab üheselt, et mingeid järeldusi ta teinud ei ole, kuna jätkas kuritegude toimepanemist ka peale korduvaid süüdimõistmisi, s.h. käitumiskontrollile allutamise ajal.
  23. Maakohus nõustus kaitsjaga, et Viru Vangla põhjendus iseloomustuses seoses elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlusega ei ole asjakohane ja tuleb jätta tähelepanuta. MÄÄRUSKAEBUSED
  24. Määruskaebustes palutakse tühistada vaidlustatud kohtumäärus. Teha uus määrus, millega vabastada K. Mihkaylov karistusest tingimisi enne tähtaega. 2

(5)
  1. K. Mikhaylov märgib, et tal on elektroonilise valve tingimustele vastav elamine ning sugulaste toetus. Ta ei taha alt vedada end usaldavaid ja armastavaid inimesi. Töökohta määruskaebuse esitajal tõesti ei ole, ent eriolukorra ajal oli raske leida tööandjat, kes garantiikirja väljastaks. K. Mikhaylov on keevitaja ning töötab sellena ka vanglas tõstes pidevalt kvalifikatsiooni.
  2. Määruskaebuse esitajal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kuriteokaaslastega on ta suhtlemisest täielikult loobunud ning valib tulevikus põhjalikumalt tutvusringkonda. Narkosõltlane K. Mikhaylov ei ole, sest tarvitas vaid kergemaid narkootikume, ent otsustas neistki loobuda. Vestlused sotsiaaltöötajaga aitasid tal sellest aru saada. K. Mikhaylov on esmakordselt vanglas ega teadnud varem, mis teda ees ootab. Ta lubab hakata elama seaduskuulekat elu ning nõustub aja jooksul tasuma tema vastu suunatud nõuded.
  3. Kohtunik eksib, et K. Mihkaylov ei ole minevikust järeldusi teinud, sest kõik ülejäänu näitab vastupidist. Kohtus oli K. Mikhaylov meeltesegaduses ega suutnud kõike välja öelda.
  4. Kaitsja arvates on kohus tähtsust omavad asjad tähelepanuta jätnud, keskendudes vähetähtsale. Vaatamata positiivsetele asjaoludele (töötamine, sotsiaalprogrammis ja riskipõhistes vestlustes osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine) ei pidanud kohus võimalikuks K. Mikhaylovit vabastada. Maakohtu määruse seisukohad on puudulikud.
  5. Positiivne on vabanemisjärgse elukoha olemasolu, ent kohus järeldas, et kuna isik seal ka enne, ei tähenda see midagi.
  6. Kaitsja küsib, kust on Viru Vangla teada saanud, et kuriteod olid ette planeeritud ja millised olid soodustegurid. Kas kinnipeetav leiab vabanemisel töökoha või ei, võib ainult oletada. Tähelepanuta on maakohus jätnud asjaolu, et töötamisse suhtub kinnipeetav positiivselt ja vabanemisfondis on tal 2000 eurot.
  7. Iseloomustusest ei nähtu kinnipeetaval mingeid vanglas ilmnenud kuritegelikke hoiakuid, Viru Vangla tegeleb iseloomustuses arvatavasti kohtuotsuse tõlgendamisega, maakohus hindab aga seda kui vanglas väljendunud asjaolu.
  8. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. See kohtu seisukoht on vale, üldpreventiivsed eesmärgid saavutab kohus karistuse mõistmisega, vangistusest vabastamisel tuleb arvestada teiste asjaoludega.
  9. Kaitsja arvates ei saa kinnipeetava eelnev elukäik enne vangistust kuidagi kinnitada ega ümber lükata tema vanglas tehtud järeldusi.
  10. Maakohus on heitnud kõrvale vangla iseloomustuse kaks kõige olulisemat asjaolu (riskiprotsendid ning elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse), kuid nõustunud siiski nende asjaolude alusel tehtud järeldustega. Maakohus leidis vastupidiselt Riigikohtu seisukohale, et retsidiivsusriski hindamisel on olulisemad kinnipeetava eelnevad karistused võrreldes isiku käitumisega vangistuses. 3
(5)RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tuleb arvestada lisaks osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal. Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on K. Mikhaylovi puhul esimese tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduse lugenud täidetuks. Kohus on arvestanud määruskaebuses uuesti välja toodud asjaolusid: vajalike sotsiaalprogrammide läbimist, distsiplinaarkaristuste puudumist ning süüdimõistetu töötamist. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et I astme kohus on tähtsust omavad asjad tähelepanuta jätnud.
  3. Ringkonnakohus möönab, et kaalukas positiivne asjaolu on K. Mikhaylovi käitumine vangistuse ajal. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga selles, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles asjaolud, millistel K. Mikhaylov jäeti kaevatava kohtumäärusega ennetähtaegselt vabastamata. Kohtul tuleb isiku ennetähtaegse küsimuse otsustamisel hinnata, kas kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
  4. I astme kohtu määrusest nähtub, et kohus on uute kuritegude prognoosi rajanud suuresti K. Mikhaylovi varasemale elukäigule. Ka ringkonnakohtu arvates näitab asjaolu, et isikut on 4 korda kriminaalkorras karistatud, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks ei ole väike. Kui isik jätkab vaatamata varasematele karistustele uute kuritegude toimepanemist, saab järeldada, et ta võib panna toime uusi kuritegusid. K. Mikhaylov kannab küll esimest reaalset vangistust, ent seda korduva pikaajalise narkootiliste ainete käitlemise eest. Viru Maakohtu
  5. veebruari
  6. a otsusest nähtub, et K. Mikhaylov tunnistati süüdi pikaajalise ja suures koguses amfetamiini, marihuaana ja Extasy tablettide käitlemise eest. Süüdistuse kohaselt pani K. Mikhaylov narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teo toime ajal, mil ta oli kahtlustatav narkokuriteos (kuulati 18.08.
  7. a. üle kahtlustatavana kriminaalasjas nr 17240100022 KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 alusel, hiljem tunnistati ta selles kriminaalasjas süüdi Viru Maakohtu
  8. oktoobri
  9. a otsusega ajavahemikul
  10. a jaanuarist kuni 05.08.2014 toime pandud narkootilise aine marihuaana käitlemises). Seega on K. Mikhaylovi eelnevat elukäiku ja riskialdist käitumist arvestades kahtlemata suur oht toime panna narkootilise aine käitlemisega seotud kuritegusid. Samas on K. Mikhaylov toime pannud eriliigilisi kuritegusid, mistõttu võib uute kuritegude spekter olla tunduvalt laiem. Kui kaitsja küsib, kust on Viru Vangla teada saanud, et kuriteod olid ette planeeritud ja millised olid soodustegurid, siis kohtuotsuseid lugedes võib nõustuda vangla hinnanguga kuriteo asjaoludele ja varasemale kriminaalsele käitumisele (samalaadsete kuritegude korduvalt toimepanemine, grupi mõju, majandusliku kasu saamise eesmärk, sõltuvusprobleemid). Viimaste osas on K. Mikhaylov ka kinnitanud, 4
(5)et tarvitas kergemaid narkootikume, ent ei pea end sõltlaseks. Samas nähtub iseloomustusest, et K. Mikhaylov on proovinud amfetamiini, kokaiini, ecstasyt ning söönud seeni. Kanepit hakkas ta tarvitama 14-aastaselt ning teda on Viru Maakohtu
  1. veebruari
  2. a otsusega kriminaalkorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (alko- ja narkojoove) KarS § 424 alusel.
  3. Kaitsja ei nõustu kohtuga K. Mikhaylovi vabanemisjärgse elukoha osas. Ringkonnakohus möönab, et elukoht ja ema toetus olid K. Mikhaylovil ka kuritegude sooritamise ajal. Need ei mõjutanud teda kuritegusid toime panemast. Seega ei saa väita, et sel korral hoiaksid need ära uute kuritegude toimepanemise.
  4. Kaitsja arvates võib üksnes oletada kas kinnipeetav leiab vabanemisel töökoha või ei. Töötamisse suhtub kinnipeetav positiivselt ning vabanemisfondis on tal 2000 eurot. K. Mikhaylovi iseloomustusest nähtuvalt on tal tõepoolest keevitajana ja lukksepana kogemusi ning ta töötas enne vangistust Soomes teenides head palka. Vangla iseloomustuse kohaselt väidab K. Mikhaylov, et tema majanduslik olukord enne narkootikumide käitlemist oli hea, sissetulek oli umbes 1500 eurot kuus. Samas soovis suuremat tulu ning oli valmis riskima vangistusega, et lihtsamal viisil raha teenida. Isikule küll piisas palgast, kuid arvas, et võib juurde teenida ka ebaseaduslikul viisil (iseloomustuse lk 2). Seega ei saa ka asjaolust, et K. Mikhaylov soovib tööd teha ning suhtub töösse positiivselt teha järeldust, et see välistaks tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Ehkki K. Mikhaylovi vabanemisfondis on 2000 eurot, on tal ka suured võlanõuded ning tema majanduslik toimetulek sõltuks vähemalt esialgselt vanaduspensionärist ema toetusest, kuivõrd garanteeritud töökoht süüdlasel puudub.
  5. Ringkonnakohus möönab, et ehkki K. Mikhaylov on sõnades ka vanglale avaldanud motiveeritust loobuda kuritegelikust käitumisest, kahetseb tehtut ning väidab, et reaalse vanglakaristuse kandmine on pannud teda mõtlema soovile mitte jätkata samal viisil, on kõiki asjaolusid kogumis kaaludes siiski oht uute kuritegude toimepanemiseks liiga suur, et vabastada süüdlane vaid lubaduste ning mõningate vanglas toimunud positiivsete muutuste tõttu.
  6. Maakohtu määrus tuleb juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
  7. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 120 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo K. Kooga riigi õigusabi tasu 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  8. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel K. Mikhaylovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.