2019.a oli elatise miinimummääraks 270 eurot. Alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot.
) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.
lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5 2-20-749 Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja emale makstakse lapsetoetust. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ema ülalpidamisel lisaks hagejale veel üks laps (sündinud xxxx juunis), kelle elukoht on samal aadressil hageja ja hageja emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus põhjendatuks kohustada hageja ema esitama oma pangakonto väljavõtteid ning ei tuvasta täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kohus kohustas hagejat esitama tõendid eluasemekulude ja õppe- või huviringide kulude kohta. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised eluasemekulud kokku 150 eurot. Kostja on nõustunud hageja eluasemekuludega summas 50 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb eluasemekulude kindlaksmääramisel lähtuda tegelikest kuludest. Arvestades rahvastikuregistri andmeid, elavad hageja emale kuuluval elamispinnal koos hagejaga kokku vähemalt 3 inimest, seega tuleb eluasemekulud jagada kolme inimese vahel. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse p 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Samas ei saa eluasemelaenu iseenesest käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine lapse emale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud kulude arvestusega, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtule esitatud KÜ xxxx arvega nr 02-25-33 on tõendatud, et 2020 veebruaris olid kommunaalkulud summas 149,55 eurot. Arvestades asjaoluga, et tegemist oli talvekuuga, siis osal aastast on küttekulu väiksem või puudub ja selle tõttu on ka kommunaalkulud keskmiselt mõnevõrra väiksemad. Kohtule esitatud STV AS 01.02.2020 arve nr xxxxkohaselt on TV ja koduinterneti kulud 26 eurot kuus. Eesti Energia 31.01.2020 arve nr xxxx kohaselt olid elektrikulud 2019 detsembris 14,91 eurot ja 2020 jaanuaris 13,49 eurot kuus, seega talvekuudel keskmiselt 14,20 eurot kuus. Hageja ema pangakonto väljavõttega on tõendatud, et eluasemelaenu eest maksab ema igakuiselt 104,28 eurot põhiosa- ja 66,85 eurot intressimakseid, kokku 171,13 eurot kuus. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hageja ema on andnud hageja kasutusse oma kasutuses oleva eluruumi, mis on seotud laenukohustuse 6 2-20-749 täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Kinnistusraamatu andmetel on hageja ema kantud kinnistusraamatusse korteri (kinnistusregistriosa nr xxxx) omanikuna 09.06.2014, seega on tõenäoline, et laenukohustus võib kesta kuni 2023 augustini ja hageja eluasemekulude suuruse määramisel on käesoleval ajal põhjendatud arvestada ka laenukohustusega. Kohtule on esitatud 10.02.2020 maksekorraldus, millest nähtub, et SEB laenu laenukaitse kindlustus on summas 12,91 eurot kuus. Arvestades, et laenukaitse kindlustus on laenulepingu järgne kohustus, on põhjendatud arvestada laenukaitse kindlustuse makse 12,91 eurot, eluasemekulude hulka. Pärast laenulepingust nr xxxx tuleneva laenukohustuse lõppemist ja kindlustuskohustuse lõppemist muutuvad hageja põhjendatud eluasemekulud, millest tulenevalt võib tekkida vajadus väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Seega on korteriga Punane 25-33 Tallinnas seotud kulud kokku maksimaalselt 373,79 eurot, sh kommunaalkulud 149,55 eurot, TV ja koduinterneti kulud 26 eurot, elektrikulud keskmiselt 14,20 eurot kuus, laenukulud 184,04 eurot kuus. Kohus peab hageja põhjendatud eluasemekuludeks 124,60 eurot kuus (373,79:3). Hageja teabe kohaselt on õpperingi- ja huvikuludeks saksa keele eratundide kulu 80 eurot kuus, mida kohus peab usutavaks. Samas on võimalik huviringe soovi korral muuta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt veenev väide, et 14-15.a tütarlapsel puuduvad juuksurikulud või et ema jääbki tütre juukseid ise lõikama ja arvestades juuksuriteenuse hindu xxxx ei ole kulud juuksurile 30 eurot kuus liiga suured. Kostja on nõustunud hageja toidukuludega 150 eurot kuus ja kuludega riietele-jalanõudele 50 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus peab mõistlikuks kulusid ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot kuus ja ei pea usutavaks väidet, et lapsele üldse vitamiine ei anta. Isegi kui seni ei ole lapsele vitamiine antud, siis vanematel on võimalik seda olukorda muuta. Samuti tuleb üldtuntud asjaoluks pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud hügieenikuludeks 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt veenev väide, et 14-15.a tütarlapsele ei anta isiklikku taskuraha, samuti on põhjendatud vabaajakulude olemasolu. Kohus peab põhjendatud taskurahakuluks 40 eurot kuus, vabaaja kuludeks 30 eurot kuus ja kooliga seotud kuludeks 30 eurot kuus. Samuti on tänapäevase elukorralduse osaks osalemine kultuuriüritustel ja reisidel, mille kulud on võimalik arvata muude vältimatute kulude summas 50 eurot kuus, hulka. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud arvestuslikuks ülalpidamiskuluks maksimaalselt 624,60 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale elatist vähemalt miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus põhjendatuks kohustada hageja isa esitama oma pangakonto väljavõtteid ning ei tuvasta täpsemalt kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et
lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
lg 1 sätestatud määra ning et
lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus
lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada
lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. 7 2-20-749 Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui
lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla
Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla
lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse võrra. Harju Maakohtu 15.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1826 on lõpetatud hageja vanemate ühine hooldusõigus hageja suhtes osaliselt ja antud ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise osas üle V Iile. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe selles, et hageja elab osa ajast kostja juures ja et sellel ajal ei peaks kostja hagejale elatist maksma. Samuti ei ole vanemate vahel kokku lepitud isa ja lapse suhtlemiskorda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps võib edaspidi isaga suhtlemise ajal olla teatud aja isa ülalpidamisel, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada lahus elava vanema poolt eraldiseisvat panust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja viibib kostja juures või viibiks edaspidi niivõrd olulise osa ajast, mille tõttu oleks põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist lapse igakuiste toidukulude osas. Muud lapse vajadused ja kulud seoses sellega, et lapsel on võimalik koos isaga viibida igal kuul vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele, ei muutu ja seetõttu ei ole alust ka muude kulude osas elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui vanemad lepivad nende kulutuste osas, mis ei ole hõlmatud elatisega ja mida vanemad siiski vajalikuks peavad, kokku täiendavalt. Kostja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtted, millest nähtub et kostja on tasunud ajavahemikul 30.08.-30.12.2019 toidu eest 20,45 eurot, 30.08.2019 näitusekülastuse eest 14 eurot, riiete eest 87,89 eurot ja hageja sünnipäevaga seoses 23.-24.08.2019 174,84 eurot. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et pangakonto väljavõttel märgitud kulutused on tehtud hagejale, samuti ei ole hageja seaduslik esindaja kostja poolt esemete ostu kooskõlastanud ja nende olemasolu kinnitanud, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud kulutusi tasutud elatise hulka arvata. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda elatise hulka kulutusi hageja sünnipäevale, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus ja hageja vanemate vahel ei ole kokkulepet sünnipäevakulude arvestamise kohta elatise tasumiseks. 8 2-20-749 Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja üle vande all. Kohus ei pea põhjendatuks kuulata üle alaealist hagejat isiklikult ning hageja seaduslik esindaja on esitanud oma seisukohad kirjalikult. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 23.12.201909.03.2020 kandnud pangakontole online-pangas Revolut 155 eurot, mis on väidetavalt taskuraha hagejale ja mille kostja soovib arvata tasutud elatise hulka. Kostja poolt esitatud väljavõttelt ei nähtu Revolut konto seos hagejaga. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta ei ole hagejal nimetatud pangakonto olemasolust teadlik ja ei ole nõustunud pangakontole kantud raha arvamisega elatise hulka. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et elatise maksmiseks loetakse kostja poolt hagejale raha andmine või kandmine Revolut kontole. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud lugeda Revolut kontole 155 eurot kandmine hagejale tasutud elatise hulka. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja on ajavahemikul 01.09.2019-14.01.2020 maksnud hagejale elatist vähem kui
lõikes 1 sätestatud määras ja ei ole vähem maksmise osas hageja seadusliku esindajaga kokku leppinud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on elatise tasumisele hageja poolt taotletud suuruses, so miinimumsummas, vastu vaielnud ja pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi piisavalt elatist maksmast, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega ajavahemikust 10.10.2019-15.01.2020 ja kostja kinnitusega hagile esitatud vastuses on tõendatud, et kostja on hagejale maksnud 2019 oktoobris 9 2-20-749 elatist septembrikuu eest 114 eurot, novembris oktoobrikuu eest 200 eurot, detsembris novembrikuu eest 270 eurot ja 2020 jaanuaris detsembrikuu eest 220 eurot. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagejale hageja ema pangakontole maksnud 2020 veebruaris elatist 2020 jaanuari eest 148 eurot. Kostja on 15.03.2018 andnud kirjaliku nõusoleku maksta hagejale elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummas. Ajavahemiku 01.09.2019-14.01.2020 eest on
lg 1 sätestatud suuruses elatise maksmise korral arvestuslik elatise suurus kokku 1211,87 eurot. Nimetatud ajavahemiku eest on kostja maksnud hagejale elatist 952 eurot. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda elatist summas 259,87 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 15.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja mis käesoleval ajal on 292 eurot kuus. Samuti rahuldab kohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.09.201914.01.2020 eest summas 259,87 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Hagejal on võimalik kohtule esitada menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.