Obsah (4)

§ 101§ 100§ 102§ 108

2-20-749 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 15. juuni 2020 Tsiviilasja number 2-20-749 Tsiviilasi E S vs D S elatise nõudes T

§ 101lg 1).

2019.a oli elatise miinimummääraks 270 eurot. Alates 01.01.2020 on elatise miinimummääraks 292 eurot.

1. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest hiljemalt sama kuu viiendaks kuupäevaks V Ii pangakontole nr xxxx või muule V Ii poolt kirjalikult nimetatud pangakontole selgitusega „elatis Evale“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik E S (seadusliku esindaja kaudu) esitas 15.01.2020 Harju Maakohtule hagi D S vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 17.01.
2. Kostja esitas 29.01.2020 vastuse hagile ja täiendava seisukoha 23.03.
3. Hageja esitas 26.02.2020 seisukoha kostja vastuse osas ja täiendavad seisukohad 14.02.2020 ja 23.03.
4. Hageja nõue ja seisukohad Hagiavalduses hageja palub mõista kostjalt välja igakuise elatise alates 15.01.2020 miinimumsummas, so summas mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.201914.01.2020 eest summas 407,87 eurot. Kostja on hageja isa ja ei ela hagejaga koos. Hageja ülalpidamiskulud on 590 eurot kuus. Hageja kuludeks on: eluasemekulud 150 eurot; toidukulud 150 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; ravimid ja vitamiinid 20 eurot; hügieenitarbed 30 eurot; juuksurikulud 30 eurot; koolikaubad, raamatud, kirjutusvahendid 40 eurot; vaba aeg 50 eurot; muud vältimatud kulud 50 eurot. Kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele, kuid need maksed ei ole stabiilsed ja on väiksemad kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. 14.02.2020 menetlusdokumendis jääb hageja hagis esitatud elatisenõude juurde ja on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et suure osa ajast viibib hageja tema juures, ei vasta tõele ning on tõendamata. 15.06.2018 kohtumäärus tõendab asjaolu, et ainuhooldusõigus hageja viibimiskoha, 2 2-20-749 hariduse ja tervise osas on üle antud hageja emale. Hageja ema ei ole kunagi andnud nõusolekut lapse kostja juures olulise osa ajast viibimiseks. Seega elab ja viibib laps ema juures ja ema kannab kõik lapsega seotud kulud. Vahel käib laps isa juures külas, kuid tegemist ei ole olulise osaga ajast, mis saaks olla aluseks elatise alla miinimummäära vähendamiseks. Hagejal on konkreetne stabiilne kodu ema juures. Ema kannab kõik hageja eluaseme, toidu, hariduse, tervise, arengukulud, mille suurus kostja juures külas käimisest ei sõltu. Alates 2011.a kuni tänaseni töötab ja elab kostja peamiselt xxxx. Kostja välismaal viibimise ajal laps tema juures külas ei käi. Seega olulise osa ajast on lapse kostja juures viibimine üldse välistatud. Näiteks läks kostja xxxx novembris 2019 ja tuli tagasi detsembris 2019; seejärel läks kostja xxxx 2002 jaanuari lõpus ja tuleb tagasi märtsis
5. Hageja ema sissetulek ei oma asjas tähtsust. Kostja väited hageja vajaduste osas on asjakohatud ja tõendamata. Elatise miinimummääras nõudmisel ei pea hageja kulude suurust tõendama. Hageja jääb hagis esitatud arvestuse juurde. Täiendavalt märgib hageja, et elab koos emaga korteris, mille eest makstakse igakuiselt eluasemelaenu tagasimakseid summas 180 eurot. Tegemist on ka hageja eluasemekuludega. Hageja käib saksa keele eratundides ja sellega seotud kulu on 80 euro kuus. Hageja vajab puhkuseraha, näiteks, 2019.a käis ta koos klassiga xxxx, mille eest tasus ema 350 eurot + tasku/söögiraha. Ema ostab hagejale kõik vajalikud riided, seadmed/elektroonika, mööbliesemed. Kostja sissetulek on xxxx töötamise tõttu piisavalt suur ja võimaldab hagejale elatise miinimummääras tasumist. Kostja ei ole enda halba varalist seisundit tõendanud. 23.03.2020 menetlusdokumendis hageja vaidleb kostja väidetele lapse kostja juures viibimise ja ööbimise osas täielikult vastu. Kostja 23.03.2020 dokumendi p 2 väited ei vasta tõele, arvestused on asjakohatud ning väited lapse viibimise osas põhjendamata ja tõendamata. Lapsel on stabiilne kodu ja alaline elukoht ema juures ja emal on ainuhooldusõigus selles osas. Kui laps käib isa juures külas, siis see elatise suurust ei mõjuta, sest ka sellel ajal kannab ema lapse ülalpidamiskulud (maksab korteri, huviringide, sideteenuste, riiete jms eest). Kostja 23.03.2020 dokumendi p 2 väidetakse, et kostja kannab hagejale regulaarselt taskuraha Revolut pangas ülekannete tegemisega. Hageja ja tema ema ei ole Revolut pangast, kontost, ülekannetest teadlikud. Nad ei ole selliseid ülekandeid kunagi saanud ega kasutanud. Samas tõendavad kostja poolt esile toodud Revolut ülekanded seda, et kostjal on piisavalt raha hagejale elatise seadusega ettenähtud ulatuses tasumiseks. Kostja 23.03.2020 dokumendi lisad 2 on asjakohatud ja ei tõenda hagejale kulude tegemist; lisast 3,2 nähtub, et tegemist on mitme isiku kuludega (xxxx OY’s makstud 40 eurot näitab, et tegemist oli perepiletiga, mida ostetakse, kui külalisi on vähemalt kolm). Kõik muud kostja vastuse lisad ei ole üldse hagejaga seotud. Tõendid hageja vajaduste kohta: -xxxx MTÜ spordiklubi, kulud hageja spordile (35 eurot kuus), millega hageja tegeles kuni kostja poolt elatise tasumisest keeldumiseni. Hageja tegeleb spordiga ka edaspidi, kui kostja täidab ülalpidamiskohustuse regulaarselt seadusega ettenähtud ulatuses. -Elisa Eesti AS 24.08.2019 arve summas 189,30 eurot ema poolt hagejale ostetud mobiiltelefoni eest. -xxxx OÜ 15.10.2019 arve summas 135 eurot ema poolt hagejale ostetud arvuti/kirjutuslaua eest. -xxxx keele õpetaja poolt väljastatud tõend selle kohta, et hageja käib tema juures 2 korda nädalas eratundides, milles eest maksab ema 80 eurot kuus. -väljavõte hageja ema kontolt, millest nähtub, et eluasemelaenu eest maksab ema igakuiselt 104,28 eurot põhiosa ja 66,85 eurot intressi makseid, seega kokku 171,13 eurot kuus. -KÜ xxxx arve summas 149,55 eurot, so. kommunaalkulud. -SEB laenu kohustuslik kindlustus summas 12,91 eurot. -AS STV arve summas 26 eurot, so. TV ja koduinternet. -Eesti Energia arve summas 13,49 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja eluasemekulud on vähemalt 171,13 + 149,55 + 12,91 + 13,49 = 347,07 : 2 = 173,53 eurot kuus. Kui kostja hakkab seadusega ettenähtud elatist regulaarselt maksma, siis hageja elus tekib stabiilsus ja tema võib huvialaringides rohkem käia ka spordiga tegeleda. Isa ja lapse suhtlemiskord ei ole kokku lepitud. Kostja vastus ja seisukohad 3 2-20-749 29.01.2020 vastuses hagile kostja vaidleb hageja nõudele vastu ja teeb ettepaneku sõlmida kompromiss, mille kohaselt kostja maksab hagejale igakuiselt elatist 200 eurot. Juba pikemat aega hageja osaliselt elab koos kostjaga ja sellel ajal ta on tema ülalpidamisel. Lapse vanemate vahel oli saavutatud kokkuleppe elatise tasumise osas, kuid pärast kokkuleppe saavutamist on asjaolud elatise maksmisega seonduvalt tänaseks päevaks oluliselt muutunud, kuivõrd hageja viibib määratud aeg kuus koos isaga (kostjaga). Eelnevast tulenevalt tuleb kokkulepe elatise tasumise osas ümber vaadata. Kuni augustini 2019 elas hageja koos oma emaga Saksamaal. Antud perioodil kostja nõuetekohaselt maksis elatisraha, mis on nähtav kostja pangakonto väljavõttelt. Alates septembrist kostja lähtub elatise tasumisel seadusega ettenähtud miinimumsummast, kuid arvestab maha määratud summad, mis vastavad päevade summale, millal hageja elab ja viibib kostjaga koos. Näiteks septembri kuus laps oli isaga 9 päeva ning oktoobris elatis oli kantud vähemas summas, arvestades need päevi, millal laps oli isaga. Kuivõrd käesoleval ajal elab hageja osaliselt ka kostjaga, on mõistlik sellises olukorras vähendada elatist alla miinimumi. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ema igakuine sissetulek suur. Hageja ema saab lisaks ka lapsehüvitisraha kuna temal on veel üks väike laps. Kostja ei tea, kas hageja ema saab lapsehüvitise Saksa või Eesti riigist. Lapsega seotud kulude loetelu kokku summas 590 eurot ei vasta tegelikkusele. Kostja ei ole nõus eluasemekuludega, hagis 150 eurot kuus. Eluasemekulud tuleb arvestada lähtudes sellest, et korteris elab mitu isikut ja kommunaalkulud jagatakse nende kõikide omavahel. Lapsega seotud eluasemekulud antud juhul võivad koostada 1/3 määratud summast, so 50 eurot. Hageja ise kinnitas isale, et emaga ta ei võta vitamiine. Seega ravimitega seotud kulud lapsele on minimaalsed – 5 eurot kuus, koos hügieenitarvetega maksimum 20 eurot (hagis on 20 eurot + 30 eurot). Hageja samuti kinnitas kostjale, et ta ei kasuta juuksuri teenuseid, kuna ema ise lõikab tal juukseid. Seega lapsel puuduvad igakuised juuksuri kulud (hagis 30 eurot). Koolikaubad, raamatud ja kirjutusvahendid (hagis 40 eurot kuus): põhjendatud on 10 eurot kuus. Lapse ema ei anna hagejale taskuraha vaba aja veetmiseks, mis hagis on 50 eurot. Samuti ei ole hagiavaldusest selge, mis on muud vältimatud kulud summas 50 eurot kuus. Seega on lapsega seotud igakuised kulud kokku 330 eurot: eluasemekulud 50 eurot; toit 150 eurot; riided ja jalatsid 50 eurot; ravimid ja vitamiinid 5 eurot; hügieenitarbed 15 eurot; koolikaubad, raamatud, kirjutusvahendid 10 eurot; muud vältimatud kulud 50 eurot. Hageja ei ole hagiavalduses tõendanud lapse tegelike kulude suurust. Hageja ema elas pikemat aega koos oma lastega Saksamaal ja ei saa välistada asjaolu, et hageja ema saab lapsetoetust ka xxxx. Antud asjaolu on olulise tähendusega antud menetluses, kuna reeglina tasutakse lapsetoetused Saksamaal kindlasti suuremas summas kui Eesti Vabariigis. Juhul, kui hageja ei ole nõus kompromissiga, palub kostja rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista elatise summas mitte rohkem kui 200 eurot kuus ja menetluskulud jätta poolte kanda. 23.03.2020 menetlusdokumendis kostja on endiselt seisukohal, et määratud aja kuus hageja omal algatusel elab kostja juures ja sellel ajal on kostja ülalpidamisel. Pooled selle üle ei vaidle. Sellel alusel on põhjendatud vähendada kostjalt välja mõistetud elatise suurust isegi siis, kui hageja nõuab kostjalt elatise tasumist seadusega ettenähtud miinimumsuuruses. Septembris 2019 hageja elas ja ööbis kostja juures 9 päeva, oktoobris 4 päeva, detsembris 4 päeva, jaanuaris 8 päeva. Elatisraha tasumisel hageja emale lähtus kostja järgmisest loogikast: minimaalne elatise suurus, mis hageja nõuab kostjalt oli 2019 aastal 540 eurot, so 270 eurot iga vanema osa. Sellest tuleneb, et keskmiselt iga päeva elatise suuruseks on (540 : 31/30) = 17,42 eurot või 18 eurot sõltuvalt päevade suurusele kuus. Septembrikuus 2019 hageja viibis kostja juures 9 päeva, seega on kostja kulud hageja ülalpidamiseks sellel ajal 17,42*9 = 156,77 eurot. Kuna poolte vahel oli kokkulepe, et isa (kostja) tasub elatisraha hageja emale järgmise kuu
6. kuupäevaks, kandis kostja oktoobrikuus 2019 elatisraha septembrikuu eest summas 270-156,77=114 eurot. Oktoobris 2019 hageja viibis kostja juures 4 päeva, seega on kostja kulud hageja ülalpidamiseks sellel ajal 18*4 = 72 eurot. Kostja pidi kandma novembrikuus 2019 elatisraha oktoobrikuu eest summas 270-72=
7. Tegelikult kandis kostja 200 eurot. 4 2-20-749 Detsembris 2019 4 päeva, 540:31=17,42*4=70 eurot. Kostja kandis üle jaanuaris 292-70=220 eurot. Jaanuaris 2020 hageja viibis kostja juures 8 päeva, 584:31=18,83*8=150,64 eurot; 292150,84=141,36 eurot. Kostja kandis veebruarikuus tegelikult 148 eurot. Kostja tõendab nimetatud maksete tegemist oma konto väljavõttega antud perioodi eest. Kostja täidab selles ulatuses seega vahetult enda ülalpidamiskohustust hageja ees. Kostja on teinud hageja jaoks pangakonto onlinepangas Revolut https://www.revolut.com ja antud kontole kostja regulaarselt kannab hagejale taskuraha, mida hageja saab igapäevaselt kasutada. Kostja tõendab seda oma pangakonto väljavõttega, millest on samuti näha tema laekumised Revolut panga kontole. Kostja palub pidada need laekumised ülalpidamisrahaks ning arvestada neid summasid elatise väljamõistmisel. Kostja regulaarselt ostab hagejale riideid, kosmeetikat, tasub treeningute eest (Jeti jäähallis), ostab piletid üritustele, tasub lapse toidu eest restoranides ja kohvikutes, teeb kingitusi sünnipäevaks, jne. Hageja emale laekub ka laste kohta arvestatud lastetoetus. Arvestades kõik kirjeldatud asjaolusid, kostja täidab oma lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja sellest tulenevalt esineb alus mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis väiksemas ulatuses kui seaduses sätestatud miinimummäär. Pooltel puuduvad kirjalikud kokkulepped selles osas, et kostjal on õigus vähendada lapsele makstava elatise kokku lepitud suurust nende päevade võrra, mil laps viibib isa juures või külastab isa ning vanemate vahel ei ole kokku lepitud isa ja lapse suhtlemiskorda. Kostja taotleb hageja ülekuulamist vande all, samuti võib hageja anda oma ütlused kostja poolt esitatud tõendite suhtes. Kompromissina oleks kostja nõus tunnistama hagi osaliselt summas 200 eurot. Juhul, kui hageja esindaja ei ole nõus käesoleva kompromissiga, palub kostja rahuldada hagi osaliselt, millega välja mõista elatis summas mitte rohkem kui 200 eurot kuus ja menetluskulud jätta poolte kanda. Kohtu seisukoht Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on.

§ 100

lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5 2-20-749 Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja emale makstakse lapsetoetust. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ema ülalpidamisel lisaks hagejale veel üks laps (sündinud xxxx juunis), kelle elukoht on samal aadressil hageja ja hageja emaga. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on võimeline hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus põhjendatuks kohustada hageja ema esitama oma pangakonto väljavõtteid ning ei tuvasta täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Kohus kohustas hagejat esitama tõendid eluasemekulude ja õppe- või huviringide kulude kohta. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised eluasemekulud kokku 150 eurot. Kostja on nõustunud hageja eluasemekuludega summas 50 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb eluasemekulude kindlaksmääramisel lähtuda tegelikest kuludest. Arvestades rahvastikuregistri andmeid, elavad hageja emale kuuluval elamispinnal koos hagejaga kokku vähemalt 3 inimest, seega tuleb eluasemekulud jagada kolme inimese vahel. Kohus on seisukohal, et vanemad peavad vastavalt oma varalisele seisundile osalema ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel. Sama otsuse p 19 märgib Riigikohus, et lapse vajadust kasutada eluruumi saab ülalpidamise määramisel arvestada ka siis, kui laps elab ühele vanemale kuuluvas eluruumis, sõltumata sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. On selge, et kui vanemal napib vahendeid endale eluruumi hankimiseks või selle kasutamiseks, nt kui ta ei suuda tasuda laenumakseid või eluruumi jooksvaid ülalpidamiskulusid, mõjutab see ka temaga koos elava ja iseseisva sissetulekuta lapse elukvaliteeti. Samas ei saa eluasemelaenu iseenesest käsitleda lapse ülalpidamise vajalikuks kuluks, sest eluasemelaenu tasumise eesmärgiks on kinnistu omandamine lapse emale. Kohus nõustub hagiavalduses esitatud kulude arvestusega, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentaalsete tõenditega. Kohtule esitatud KÜ xxxx arvega nr 02-25-33 on tõendatud, et 2020 veebruaris olid kommunaalkulud summas 149,55 eurot. Arvestades asjaoluga, et tegemist oli talvekuuga, siis osal aastast on küttekulu väiksem või puudub ja selle tõttu on ka kommunaalkulud keskmiselt mõnevõrra väiksemad. Kohtule esitatud STV AS 01.02.2020 arve nr xxxxkohaselt on TV ja koduinterneti kulud 26 eurot kuus. Eesti Energia 31.01.2020 arve nr xxxx kohaselt olid elektrikulud 2019 detsembris 14,91 eurot ja 2020 jaanuaris 13,49 eurot kuus, seega talvekuudel keskmiselt 14,20 eurot kuus. Hageja ema pangakonto väljavõttega on tõendatud, et eluasemelaenu eest maksab ema igakuiselt 104,28 eurot põhiosa- ja 66,85 eurot intressimakseid, kokku 171,13 eurot kuus. Kohus loeb eeltooduga tõendatuks, et hageja ema on andnud hageja kasutusse oma kasutuses oleva eluruumi, mis on seotud laenukohustuse 6 2-20-749 täitmisest tuleneva igakuise tagasimakse kohustusega. Kinnistusraamatu andmetel on hageja ema kantud kinnistusraamatusse korteri (kinnistusregistriosa nr xxxx) omanikuna 09.06.2014, seega on tõenäoline, et laenukohustus võib kesta kuni 2023 augustini ja hageja eluasemekulude suuruse määramisel on käesoleval ajal põhjendatud arvestada ka laenukohustusega. Kohtule on esitatud 10.02.2020 maksekorraldus, millest nähtub, et SEB laenu laenukaitse kindlustus on summas 12,91 eurot kuus. Arvestades, et laenukaitse kindlustus on laenulepingu järgne kohustus, on põhjendatud arvestada laenukaitse kindlustuse makse 12,91 eurot, eluasemekulude hulka. Pärast laenulepingust nr xxxx tuleneva laenukohustuse lõppemist ja kindlustuskohustuse lõppemist muutuvad hageja põhjendatud eluasemekulud, millest tulenevalt võib tekkida vajadus väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks. Seega on korteriga Punane 25-33 Tallinnas seotud kulud kokku maksimaalselt 373,79 eurot, sh kommunaalkulud 149,55 eurot, TV ja koduinterneti kulud 26 eurot, elektrikulud keskmiselt 14,20 eurot kuus, laenukulud 184,04 eurot kuus. Kohus peab hageja põhjendatud eluasemekuludeks 124,60 eurot kuus (373,79:3). Hageja teabe kohaselt on õpperingi- ja huvikuludeks saksa keele eratundide kulu 80 eurot kuus, mida kohus peab usutavaks. Samas on võimalik huviringe soovi korral muuta. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt veenev väide, et 14-15.a tütarlapsel puuduvad juuksurikulud või et ema jääbki tütre juukseid ise lõikama ja arvestades juuksuriteenuse hindu xxxx ei ole kulud juuksurile 30 eurot kuus liiga suured. Kostja on nõustunud hageja toidukuludega 150 eurot kuus ja kuludega riietele-jalanõudele 50 eurot kuus. Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Kohus peab mõistlikuks kulusid ravimitele ja vitamiinidele 20 eurot kuus ja ei pea usutavaks väidet, et lapsele üldse vitamiine ei anta. Isegi kui seni ei ole lapsele vitamiine antud, siis vanematel on võimalik seda olukorda muuta. Samuti tuleb üldtuntud asjaoluks pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatud hügieenikuludeks 20 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt veenev väide, et 14-15.a tütarlapsele ei anta isiklikku taskuraha, samuti on põhjendatud vabaajakulude olemasolu. Kohus peab põhjendatud taskurahakuluks 40 eurot kuus, vabaaja kuludeks 30 eurot kuus ja kooliga seotud kuludeks 30 eurot kuus. Samuti on tänapäevase elukorralduse osaks osalemine kultuuriüritustel ja reisidel, mille kulud on võimalik arvata muude vältimatute kulude summas 50 eurot kuus, hulka. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud arvestuslikuks ülalpidamiskuluks maksimaalselt 624,60 eurot kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu tasuda hagejale elatist vähemalt miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus põhjendatuks kohustada hageja isa esitama oma pangakonto väljavõtteid ning ei tuvasta täpsemalt kostja sissetulekut ja majanduslikku seisundit. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra ning et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. 7 2-20-749 Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kohtu hinnangul ei anna kostja poolt esile toodud asjaolud ja tõendid alust mõista elatis välja alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist lapsetoetuse võrra. Harju Maakohtu 15.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-1826 on lõpetatud hageja vanemate ühine hooldusõigus hageja suhtes osaliselt ja antud ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha, hariduse ja tervise osas üle V Iile. Kohtule ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe selles, et hageja elab osa ajast kostja juures ja et sellel ajal ei peaks kostja hagejale elatist maksma. Samuti ei ole vanemate vahel kokku lepitud isa ja lapse suhtlemiskorda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-17 leidnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps võib edaspidi isaga suhtlemise ajal olla teatud aja isa ülalpidamisel, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada lahus elava vanema poolt eraldiseisvat panust. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja viibib kostja juures või viibiks edaspidi niivõrd olulise osa ajast, mille tõttu oleks põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist lapse igakuiste toidukulude osas. Muud lapse vajadused ja kulud seoses sellega, et lapsel on võimalik koos isaga viibida igal kuul vastavalt vanemate igakordsele kokkuleppele, ei muutu ja seetõttu ei ole alust ka muude kulude osas elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Kohtu hinnangul on mõistlik, kui vanemad lepivad nende kulutuste osas, mis ei ole hõlmatud elatisega ja mida vanemad siiski vajalikuks peavad, kokku täiendavalt. Kostja on esitanud tõendina pangakonto väljavõtted, millest nähtub et kostja on tasunud ajavahemikul 30.08.-30.12.2019 toidu eest 20,45 eurot, 30.08.2019 näitusekülastuse eest 14 eurot, riiete eest 87,89 eurot ja hageja sünnipäevaga seoses 23.-24.08.2019 174,84 eurot. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest, et pangakonto väljavõttel märgitud kulutused on tehtud hagejale, samuti ei ole hageja seaduslik esindaja kostja poolt esemete ostu kooskõlastanud ja nende olemasolu kinnitanud, mistõttu ei ole põhjendatud nimetatud kulutusi tasutud elatise hulka arvata. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda elatise hulka kulutusi hageja sünnipäevale, kuna sünnipäevade tähistamine ei ole elutähtis ega kohustuslik sündmus ja hageja vanemate vahel ei ole kokkulepet sünnipäevakulude arvestamise kohta elatise tasumiseks. 8 2-20-749 Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse kuulata hageja üle vande all. Kohus ei pea põhjendatuks kuulata üle alaealist hagejat isiklikult ning hageja seaduslik esindaja on esitanud oma seisukohad kirjalikult. Kostja on esitanud pangakonto väljavõtte, mille kohaselt on kostja ajavahemikul 23.12.201909.03.2020 kandnud pangakontole online-pangas Revolut 155 eurot, mis on väidetavalt taskuraha hagejale ja mille kostja soovib arvata tasutud elatise hulka. Kostja poolt esitatud väljavõttelt ei nähtu Revolut konto seos hagejaga. Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et ta ei ole hagejal nimetatud pangakonto olemasolust teadlik ja ei ole nõustunud pangakontole kantud raha arvamisega elatise hulka. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et elatise maksmiseks loetakse kostja poolt hagejale raha andmine või kandmine Revolut kontole. Lähtudes eeltoodust ei ole põhjendatud lugeda Revolut kontole 155 eurot kandmine hagejale tasutud elatise hulka. Riigikohus on märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja on ajavahemikul 01.09.2019-14.01.2020 maksnud hagejale elatist vähem kui

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras ja ei ole vähem maksmise osas hageja seadusliku esindajaga kokku leppinud. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on elatise tasumisele hageja poolt taotletud suuruses, so miinimumsummas, vastu vaielnud ja pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi piisavalt elatist maksmast, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttega ajavahemikust 10.10.2019-15.01.2020 ja kostja kinnitusega hagile esitatud vastuses on tõendatud, et kostja on hagejale maksnud 2019 oktoobris 9 2-20-749 elatist septembrikuu eest 114 eurot, novembris oktoobrikuu eest 200 eurot, detsembris novembrikuu eest 270 eurot ja 2020 jaanuaris detsembrikuu eest 220 eurot. Kostja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagejale hageja ema pangakontole maksnud 2020 veebruaris elatist 2020 jaanuari eest 148 eurot. Kostja on 15.03.2018 andnud kirjaliku nõusoleku maksta hagejale elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimumsummas. Ajavahemiku 01.09.2019-14.01.2020 eest on

§ 101

lg 1 sätestatud suuruses elatise maksmise korral arvestuslik elatise suurus kokku 1211,87 eurot. Nimetatud ajavahemiku eest on kostja maksnud hagejale elatist 952 eurot. Seega tuleb kostjal täiendavalt tasuda elatist summas 259,87 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 15.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja mis käesoleval ajal on 292 eurot kuus. Samuti rahuldab kohus hagi tagasiulatuva elatise nõudes ja mõistab kostjalt välja elatise ajavahemiku 01.09.201914.01.2020 eest summas 259,87 eurot. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab vastavalt TsMS § 177 lg 1 p 2 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast kohtuotsuse jõustumist. Hagejal on võimalik kohtule esitada menetluskulude nimekiri 14 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 10