) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja on esitanud hagile aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või selle hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 144 kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kuna hageja nõuab ostumüügilepingu järgi osamaksete tasumist, siis tuleb aegumist arvestada iga üksiku osamakse sissenõutavaks muutumisest, millest arvestada kolmeaastast hagi aegumise tähtaega. Vaidlust ei ole, et kostja pidi tegema kõik osamaksed 2014 aastal ja viimase makse oleks kostja pidanud hagejale tasuma 28.08.2014, siis algab kostjalt tasu maksmise nõude aegumistähtaeg kõigi osamaksete suhtes 2014 aasta lõppemisest. TsÜS § 135 lg järgi 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Juhul kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 2 järgi viimase aasta vastaval kuul ja päeval. TsÜS § 137 lg-st 1 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev TsÜS § 136 lg 8 kohaselt saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 2014 aasta lõppemisest, siis sellest ajast, s.o. järgmisest päevast 01.01.2015 hakkas kulgema hageja nõude aegumise tähtaja arvutamine kostja vastu. Seega kolmeaastast hagi aegumise tähtaega nõude sissenõutavaks muutumisest arvutades tulnuks hagejal nõue kostja vastu esitada hiljemalt 31.12.2017 kell 24.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostjal on õigus keelduda aegunud kohustuse täitmisest, siis ei ole tõendatud hageja väide, et kostja on oma kohustust rikkunud 6 600 euro tasumiseks. Pooled ei vaidle, et kostjal on viiendast osamaksest 3 000 eurost, mille tasumise tähtaeg oli 28.07.2014 tasumata hagiavalduse esitamise ajaks 2 000 eurot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et see nõue 2 000 euro nõue ei ole aegunud. Kostja vastuväidete kohaselt ei pea aga kostja oma lepingulist kohustust täitma, sest kostja on 07.10.2019 lepingust taganenud asjade müügilepingule mittevastavuse tõttu (t.l. 38-59).
lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
lg 2 järgi oma majandus- ja kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 alusel, kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kohus nõustub hagejaga, et 08.04.2014 lepingust ei saa 07.10.2019 kostjapoolset lepingust taganemist peale hagejapoolset hagihoiatuse kättesaamist, asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu pidada mõistliku aja jooksul tehtud avalduseks, mistõttu on põhistatud hageja väide, et kostjal ei olnud õigus lepingust taganeda asja lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist tasumata võlgnevuselt 0,15 % päevas perioodil 10.09.2014 kuni 09.10.2019 eest.
lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tuvastatud on, et lepingu p-3 on pooled kokku leppinud, et maksete viivitamisega on müüjal õigus küsida ostjalt viivist summas 0,15 % päevas tasumata summast. Kuna vaidlust ei ole, et pooled on viivisemääras lepingus kokku leppinud, pooled on lepingu sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses, siis ei ole põhistatud kostja väide, et poolte vahel kokkulepitud viivisemäär saaks olla ebamõistlikult suur, sest pooled on selliselt ise kokku leppinud. Tuvastatud on, et viienda osamakse katteks, mille tasumise tähtaeg oli 28.07.2014 on kostja 01.07.2017 300 eurot, 06.08.2018 100 eurot, 15.09.2018 100 eurot, 24.10.2018 100 eurot, 11.12.2018 100 eurot, 12.02.2019 100 eurot, 10.04.2019 100 eurot, 26.08.2019 eurot. Pooled ei 4 vaidle hageja viiviste arvestuse üle (t.l. 7-9). Vaidlust ei ole, et kostja on 28.07.2014 osamakse tasumisega olnud viivituses ning hageja õigus küsida viiviseid perioodil 10.09.2014 kuni 09.10.2019 ületab põhivõlgnevuse summat. Kuna hageja palub kostjalt välja mõista viivised, mis ei ületa põhivõlgnevuse summat, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 2 000 eurot viiviste katteks. Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (t.l. 10, 67, 74-75), millistele kohus käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi 4 000 euro nõudes, mis moodustab esialgsest hagihinnast 23 %, siis jätab kohus menetluskulud 77 % ulatuses hageja kanda ja 23 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik kostja menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.