Obsah (8)

§ 15§ 11§ 13§ 23§ 18§ 264§ 14§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1268 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus XX kinnipidamiseks

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1 ja p 2 sätestatud alus.

PPA taotluse asjaolud ja põhjendused: Süüria kodanik XX (sündinud xx xx xxxx Süürias) peeti 02.07.2020 kell 09.30

§ 15

lg 1, § 15 lg 2 p 1, 2, § 15 lg 3 ning 19 lg 1 alusel Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri piirija migratsioonijärelevalvetalituse ametnike poolt 48-tunniks kinni ja toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikul puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isikule 22.05.2020 tehtud ettekirjutus nr 1051246645 Eestist lahkumiseks on täitmata ning sundtäidetav. XX saabus Eestisse 22.05.2020 kell 00.40 Norra Kuningriigist Oslost lennuga BT

1. Tallinna Lennujaamas esitas isik PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna piiripunkti piiriametnikele dokumentide kontrolliks Norra Kuningriigi reisidokumendi nr 90610331, kehtivusajaga 14.06.2018 kuni 06.06.2023 ja Norra Kuningriigi elamisloakaardi nr HC0305018, kehtivusajaga 03.03.2020 kuni 03.03.
2. Välismaalaste seaduse (VMS) § 44 lg 3 kohaselt võib Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud elamisloa või pikaajalise viisa alusel Eestis viibida kuni 90 kalendripäeva 180 päeva jooksul. XX sõnadel tuli ta Eestisse, kuigi olevat soovinud sõita Läti Vabariiki, Riiga, ent pileteid Riia lennule ei olevat olnud ning isik valis sihtpunktiks Tallinna, kuna see oli viimane tol päeval Oslost Gardermoeni lennujaamast väljunud lend. Eestisse tuli isik oma sõnadel selleks, et paluda kaitset ja abi, kuna tema elu Norras olevat ohus, millest ta olevat oma sõnadel teavitanud ka Norra politseid. Norra politsei pidavat isikut jälgima. Kuna isiku Eestisse saabumise eesmärk ja tema antud ütlused olid ebaselged, isiku piiriületus tõkestati Vabariigi Valitsuse 16.05.2020 korralduse nr 169 „Riigipiiri ületamise ajutine piiramine ja karantiini kehtestamine riigipiiri ületamisel COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARSCoV-2 uue puhangu ennetamiseks“ alusel. Kuni tagasilennuvõimaluseni ja/või Eestisse saabumise asjaolude täpsema väljaselgitamiseni viibis isik Tallinna lennujaama Non-Schengeni alal. 22.05.2020 kell 09.02 teatati, et isik on lõhkunud lennujaama Non-Schengeni alal Baltona Dyty Free Estonia OÜ kaupluse klaasi ja võtnud omavoliliselt kaupa 184 euro väärtuses. Lennujaama saabunud Kesklinna politseijaoskonna patrull alustas menetlustoimingutega (väärteomenetlus) ja isik toimetati Kesklinna politseijaoskonda. PPA lõpetas VMS § 52 lg 1 p 7 ja § 52 lg 4 p 2 alusel 22.05.2020 teatisega nr 0233/2020 ennetähtaegselt XX lubatud viibimisaja Eestis ja lühendas seda ühekordselt, kuna on alust arvata, et välismaalane võib kujutada ohtu avalikule korrale või rahva tervisele ning välismaalase suhtes esineb sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu. PPA pidas 22.05.2020 XX 48 tunniks kinni ning vormistas isikule

§ 11

lg 1, § 72 lg 2, § 72 lg 2 p 4 alusel ettekirjutuse nr 1051246645 Eestist lahkumiseks hiljemalt 22.05.2020 kohaldades isiku suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 22.05.

1. PPA-le teadaolevalt nimetatud otsust isik seaduses sätestatud korras vaidlustanud ei ole. 24.05.2020 toimetasid PPA deporteerijad isiku Tallinna Lennujaama lennule BT199 Tallinn-Oslo, väljumisega kell 15.
2. Isik osutas lennukisse sisenemisel vastupanu. Isiku ohjamisel kasutati Tallinna-1 piiripunkti ametnike abi ning teda ei õnnestunud sihtriiki tagasi saata. 07.06.2020 pidi toimuma isiku teistkordne väljasaatmine Tallinna Lennujaamast AirBaltic reisiga BT199 Tallinn-Oslo väljumisega kell 15.15, kuid 05.06.2020 teatas PERH Psühhiaatriakliiniku (Paldiski mnt 52, Tallinn) raviarst Beatrice Rahlin, et väljasaadetav XX ei ole valmis lendama ja vajab ravi jätkamist. 14.06.2020 toimetasid PPA deporteerijad isiku Tallinna lennujaama lennule BT199 Tallinn-Oslo, väljumisega kell 15.
3. Vahetult enne lennukisse sisenemist muutus isiku käitumine närviliseks, isik keeldus lennukisse minemast ja osutas füüsilist vastupanu. Lennuki pardal füüsilise vastupanu/jõu kasutamine ühes valju ingliskeelse karjumisega jätkus. Tekkinud olukorra tõttu isikut lennule ei lubatud ning ta toimetati tagasi PERH Psühhiaatriakliinikusse. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. XX käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. XX tehti 22.05.2020 ettekirjutus nr 1051246645 Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele alates 22.05.
4. Tulenevalt

§ 13

lg 1 ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Kuna isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust kuulub ta väljasaatmisele. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et XX paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida.

§ 23

lg 1 alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida 2 rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on oma käitumisega tõendanud. Samuti on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et XX suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

Samuti leiab PPA, et kinnipidamiskeskuses kinnipidamise asendamine leebemate

-is sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni, kuna XX ei teinud varasemalt PPA-ga koostööd. Isik on vastavalt

§ 264

kohustatud tegema PPA-ga koostööd, st tegema kõik endast oleneva, et täita talle pandud kaasaaitamiskohustust ja lahkuma Eesti Vabariigist. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi XX kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema EV-st väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning tal ei ole Eestis elu- ega töökohta. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et isiku tegelik soov oli jõuda Läti Vabariiki. PPA hinnangul tuleb avaliku korra kaitsmise eesmärgil pärast isiku PERH Psühhiaatriakliinikust (Paldiski mnt 52, Tallinn) väljakirjutamist lahkumiskohustus sundtäita, et välistatud oleks ka isiku poolt uute süütegude toimepanemine. Vastavalt

§ 14

lg 1 ja § 15 lg 1 saadetakse välismaalane Eesti Vabariigist välja Norra Kuningriiki. PPA leiab, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole perspektiivitu, kuna isikut on võimalik Eesti Vabariigist välja saata tema elu- või asukohariiki. XX on olemas kehtiv reisidokument nr 90610331 (kehtivusajaga 14.06.2018 - 06.06.2023). PPA plaanib korraldada isiku väljasaatmise PPA lennusalga lennukiga, milline antud ajahetkel on remondis ning eeltooduga seoses ei saa PPA isiku täpset EV-st lahkumisaega prognoosida. Reisi korraldamine, Norra riigi eelnev teavitamine ja väljasaatmise enda teostamine ei ole 48-tunni jooksul võimalik. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et transpordi puudumise tõttu ei ole käesoleval hetkel väljasaatmist 48 tunni jooksul võimalik lõpule viia, taotleb PPA Tallinna Halduskohtult luba XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alus.

03.07.2020 toimunud kohtuistungil PPA esindaja kordas taotlust anda luba isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, esindaja täpsustas kohtuistungil, et mitte vähem kui kolmeks nädalaks. XX kinnitas kohtule, et soovib kiiremas korras Eestist lahkuda oma perekonna juurde Norra Kuningriiki. Isik väitis kohtuistungil, et soovib osta pileti oma kulul. Samuti kinnitas isik, et on edaspidi seaduskuulekas ja käitub politseitöötajatega korrektselt ning allub nende seaduslikele korraldustele väljasaatmisprotseduuri läbiviimisel, kuna ta on huvitatud sellest, et võimalikult kiiresti koju tagasi saada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid nende kogumis ja koostoimes, leiab, et PPA taotlus XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel on põhjendatud, kuna isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alus.

Kohus kõiki asjaolusid arvestades leiab, et piisav on anda luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 20.07.2020 (k.a).

§ 15

lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud asjaolusid.

§ 15

lg 2 sätestab, et 3 välismaalast võib kinni pidada, kui muude seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eestist välja saadetava isiku kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (

§ 23

lg 1), mille andmisel tuleb halduskohtul välismaalasega seotud olulisi asjaolusid arvestades hinnata muu hulgas kinnipidamisaluste esinemist, leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust ning kinnipidamise proportsionaalsust. Kohus nõustub PPA-ga, et käesoleval juhul esinevad isiku suhtes

§ 15

lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud asjaolud.

§ 15

lg 2 p 1 viitab isiku kinnipidamise alusena põgenemisohule.

§ 68

p-dest 1 ja 5 tuleneb, et põgenemisohuna käsitatakse muuhulgas seda, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja ei ole järginud tema suhtes lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid. Välismaalase põgenemise ohule võivad viidata muu hulgas elukoha või püsiva viibimiskoha puudumine, varasem käitumine ja rahaliste vahendite puudumine. VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. XX käesoleval ajal selline viibimisalus puudub. XX tehti 22.05.2020 ettekirjutus nr 1051246645 Eestist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele alates 22.05.2020. Kuna isik ei ole täitnud lahkumisettekirjutust kuulub ta väljasaatmisele. XX paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoida. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub tal selleks ajend, mida isik on eelnevalt oma käitumisega tõendanud. Samuti on isik üles näidanud lugupidamatust Eesti Vabariigis kehtiva õiguskorra vastu ega ole varasemalt teinud koostööd PPA-ga. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eesti Vabariigiga ning tal ei ole Eestis elu- ega töökohta. Asjaoludest nähtuvalt isiku tegelik soov oli jõuda Läti Vabariiki. Avaliku korra kaitsmise eesmärgil pärast isiku PERH Psühhiaatriakliinikust (Paldiski mnt 52, Tallinn) väljakirjutamist tuleb lahkumiskohustus sundtäita, et välistatud oleks ka isiku poolt uute süütegude toimepanemine. Lähtuvalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et XX suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isikul on kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole tema Eesti Vabariigist väljasaatmine perspektiivitu. PPA plaanib korraldada isiku väljasaatmise PPA lennusalga lennukiga, milline antud ajahetkel on remondis. Seega reisi korraldamine, Norra riigi eelnev teavitamine ja väljasaatmise enda teostamine 48-tunni jooksul ei ole võimalik. Kohus leiab, et lennusalga lennuki asemel võib isiku väljasaatmist Norra Vabariiki korraldada ka tavalise reisilennukiga. Isik sai kohtu selgitustest aru, mida kinnitas kohtuistungil, ning oma eelnevat käitumist ei korda, kuna tema soov on võimalikult kiiresti oma perekonna juurde naasta (ei soovi pikemalt kinnipidamiskeskuses viibida). Takistusi isiku väljasaatmiseks ei esine. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa XX kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.07.2020 (k.a)

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p 1 ja 2 sätestatud alus.

4 /allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik 5