lg 2 alusel võla sissenõudmiskulu summas 50 eurot, mis põhineb järgmiste tasuliste meeldetuletuskirjade edastamises kostjale: 08.01.2019 nõudekiri postiga, 08.01.2019 nõudekiri e-postiga, 08.01.2019 nõudekiri SMS'ga, 10.01.2019 pretensioon e-postiga, 11.01.2019 meeldetuletuskiri SMS'ga, 07.02.2019 pretensioon e-postiga, 14.02.2019 meeldetuletuskiri e-postiga, 15.02.2019 pretensioon e-postiga, 26.02.2019 pretensioon postiga, 27.03.2019 hagihoiatus SMS'ga, 27.03.2019 hagihoiatus e-postiga, 02.05.2019 meeldetuletuskiri SMS'ga, 04.07.2019 meeldetuletuskiri SMS'ga, 26.07.2019 meeldetuletuskiri e-postiga, 23.08.2019 hagihoiatus e-postiga. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 750 eurot, intress summas 117 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 364,50 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 50 eurot ning põhivõlalt arvestatud viivis
lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus on kostjale saatnud hagimaterjalid kirjaliku vastamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kuna kostja tegelik asukoht oli teadmata, toimetati kostjale hagimaterjalid kätte avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 03. juuliks 2020 kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus loeb TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnevuse, intressi ja sissenõudmiskulude väljamõistmise osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi
) § 101 lg 1 p 1,
lg 1,
-2 lg 1 ja lg 2 p 1 ning
Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Seega võib eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana
MS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Riigikohus on 10. mai 2016 määruse 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata
), on lepingus kokku lepitud viivisemäär võrdse intressimääraga, s.o 0,12% päevas ehk 44,88% aastas, s.o enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest
lg 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viiviste arvestamise ajal olnud 8 % aastas. Kohus järeldab, et kokkulepe viivisemäära 0,12% päevas osas on tühine tüüptingimus, mistõttu ei ole hagejal tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 ja § 85 kohaselt õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuivõrd hageja ja kostja vahel lepingujärgne viivise määr on tühine, tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras (
lg 1, § 94).
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras
jaanuarist 2019 kuni hagiavalduse esitamiseni
MS § 367 alusel hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt
veebruarist 2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 750 euro, intressi 117 euro, seisuga
Viivise 297,78 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata (364,50-66,72). Menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (1341,89/1044,11), s.o 78% ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 22% ulatuses hageja ja 78% ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 4
MS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.