Obsah (4)

§ 31§ 6§ 26§ 2

3-20-1255 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1255 Määruse kuupäev ja koht 5. august 2020 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi J. R i kaebus Eesti Töötukassa 22.06.2020 otsus

) § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes.

1. J. R esitas 30.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 22.06.2020 otsuse nr TA20-0085390 "Töötuna arvelevõtmisest keeldumine" tühistamiseks ja Eesti Töötukassale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – võtta uuesti menetlusse taotlus ja arvestada kaebusele lisatud dokumentidega. Kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-20-1255 raames.
2. Tallinna Halduskohus edastas 02.07.2020 määrusega haldusasja nr 3-20-1255 kohtualluvuse järgi Tartu Halduskohtule lahendamiseks. Kohtu seisukoht
3. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 1 3-20-1255
4. Kohus tutvus haldusaja materjalidega ja on seisukohal, et esineb alus kaebuse tagastamiseks. 6.
5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seega on isikul kaebeõigus, kui tal esineb tema subjektiivsete õiguste riive. 6.
6. Kohus märgib esmalt, et isiku töötuna arvele võtmist reguleerib

, mille § 2 lg 3 sätestab, et töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd.

§ 31

lg 1 p 3 järgi on töötu eelkõige kohustatud olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.

§ 6

lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käesoleva seaduse § 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel.

§ 26

lg 3 punktis 2 nimetatud tegevus on töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses. 6.3. Kohus selgitab, et

§ 6

lg 5 p 6 sätte esimene pool sätestab üldreegli, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Sätte teises pooles on ette nähtud erand, mille kohaselt võetakse töötuna arvele täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kes on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega. Kõrgharidusseaduse § 14 lg 1 kohaselt saab kõrgharidustaseme õppes õppida täis- või osakoormusega. Kohus selgitab, et täiskoormusega õpe on vaid kõrgharidust puudutav mõiste. Järelikult sätte teises pooles ette nähtud erand näeb ühtlasi ette võimaluse olla võetud töötuna arvele, kui isik õpib kas ülikoolis või kutsekoolis ja on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega. Gümnasistidele ja koolis õppivatele noortele selline erand ei laiene. 6.

1. Kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentide kohaselt õppis kaebaja 17.06.2020 Eesti Töötukassale taotluse esitamise ajal Narva Soldino Gümnaasiumis statsionaarses õppes. Samuti töötas ta perioodil 01.12.2019-4.06.2020 käsunduslepingu alusel ja oli registreeritud töötamise registris. 6.
2. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 4 lg 8 kohaselt määratakse haridusasutuses kasutatavad õppevormid seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. Haridus on ülesannete alusel liigitatud üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvihariduseks (HaS § 11-13). Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 1 kohaselt on gümnaasium üldhariduskool. PGS § 22 lg 1 sätestab, et koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe. PGS § 22 lg 2 sätestab, et statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. Tulenevalt Narva Soldino Gümnaasiumi põhimäärusest on gümnaasium üldharidusasutus, mitte kutseõppeasutus. Narva Soldino Gümnaasiumi 2 3-20-1255 põhimäärus ei näe võimalust õppida gümnaasiumis osakoormusega. Gümnaasium võimaldab omandada haridust ainult statsionaarses õppes.1 6.6.

-i, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE seletuskirja kohaselt ei võeta üldjuhul töötuna arvele statsionaarses õppes üldhariduskoolis või kutseõppes, kuid erand on tehtud vaid kutsekooli osas, gümnaasiumi osas seda erandit ei ole. Seega, gümnaasiumis statsionaarses õppes õppivaid isikuid ei võeta töötuna arvele, sest nad on hõivatud mõne muu tegevusega ega ole seetõttu valmis kohe tööle asuma või sobivat tööd vastu võtma.2 Viimane tähendab, et nad ei vasta ühtlasi

§ 2lg-s 3 sätestatud töötu definitsioonile.

Riigikohus on samuti leidnud, et

eesmärk ei ole tagada õppivale isikule õppimise ajaks rahalised vahendid, vaid tagada tööd otsivale isikule abi töö leidmisel ja rahalised vahendid tööotsimise ajal elamiseks. Töötuna arvelevõtmise tingimused, töötutoetuse maksmise tingimused ja töötu kohustused peavad tagama, et tööturuteenuseid osutatakse ja toetusi makstakse ning piiratud inim- ja ajaressurssi kulutatakse nende töötute teenindamiseks, kes on valmis tööle rakenduma.3 Ilmselget gümnaasiumis statsionaarses päevaõppes õppivad isikud (sh ka kaebaja) ei ole üldjuhul valmis tööle rakenduma. PGS § 22 lg-st 2 tulenevalt on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste põhitegevus õppimine, mistõttu ei pea riik tagama neile võimalust töötuna arvelevõtmiseks. Seevastu, tulenevalt kutseõppeasutuse seaduse (KutÕS), on kutseõpe käesoleva seaduse tähenduses õppimis-, õpetamis- ja korraldustegevuste kogum, mille eesmärk on kutsehariduse omandamise võimaldamine. KutÕS § 28 lg 4 kohaselt jaguneb statsionaarne õpe koolipõhiseks ja töökohapõhiseks õppevormiks. Seega ei ole kutsekoolis ja gümnaasiumis õppivad õpilased, kes omandavad üldharidust, omavahel võrreldavad. Väärib ka tähelepanu see asjaolu, et kaebaja poolt kohtule esitatud käenduslepingu kohaselt töötas kaebaja vaid üks tund päevas (mängis arvutimänge) ja tema töötasu oli vaid 14 eurot kuus. Tuginedes eelpoolnimetatule on kohus seisukohal, et ei ole ilmselgelt

§ 6lg 5 p-ga 6 rikutud kaebaja põhiseaduslikku õigust võrdsele kohtlemisele.

6.

1. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal puudub ilmselgelt subjektiine õigus nõuda enda töötuna arvele võtmist, olenemata sellest, et ta töötas käenduslepingu alusel vähemalt 180 päeva. Seega Eesti Töötukassa 22.06.2020 otsus nr TA20-0085390 ei riiva tema subjektiivseid õigusi. 6.
2. Ühtlasi märgib kohus, et Eesti Töötukassa poolt kaebajalt varasemat töötamist tõendavate dokumentide küsimata jätmine ei saanud mõjutada asja otsustamist, kuna esines imperatiivne keeldumise alus. 6.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse nii tühistamise kui ka kohustamise nõuete osas. Seoses kaebuse tagastamisega jäävad kõik kaebaja poolt esitatud menetluslikud taotlused (sh taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks

§ 6lg 5 p 6) läbi vaatamata.

1. Kohus selgitab, et seoses kaebuse tagastamisega HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tagastamisele kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/420032014039?leiaKehtiv 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/045bfd5a-165c-4252-99ab-24482badbdf4 3 RKHKo 3-3-1-16-13, p
2. 3