KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja 15.detsembril 2009.a. Tallinn koht Kriminaalasja number 1-09-14259 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Paavo Randma ja Jüri Paap Kriminaalasi XX süüdistus KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi, lühimenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 13.oktoober 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav XX Süüdistatav XX RESOLUTSIOON XX poolt esitatud apellatsioon Harju Maakohtu 13.oktoobri 2009.a. otsusele – jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 13.oktoobri 2009.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada XX KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi ja karistada 8 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistus 5 kuud ja 10 päeva vangistust. 2 KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 17.04.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega mõistetud kandmata karistuse osa võrra, s.o. 3 kuud 8 päeva vangistust ja liitkaristuseks lugeda 8 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 06.07.2009.a. XX mõisteti süüdi neljas varguseepisoodis ja nimelt selles, et tema - - - -
- juunil
- a kella 16.50 paiku, tahtlusega ära võtta võõrast vallasasja, aga nimelt, kuldesemeid, sisenes Tallinnas XXX asuvasse C OÜ pandimajja, kus avalikult, pandimaja töötaja YY juuresolekul, lõi käega puruks klaasvitriini, kust varastas müügikandiku maksumusega kuldesemetega, kokku kogusummas 34196 krooni, pärast seda ta põgenes kuriteopaigast, joostes ära koos varastatud kuldesemetega. ajavahemikul 12.05.09.a.-13.05.09.a. pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt: sisenes ukselukkude lõhkumise teel, bussi reg.nr. EEE, mis oli pargitud parklas, aadressil Tallinnas JJJ ja varastas sealt B OÜ ´le kuuluvat vara, kokku summas 5000,00 krooni. 25.06.2009.a öösel pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes korterisse aadressil VVV, käega ukse avamise teel ja varastas sealt WW´le kuuluvat vara, kokku summas 24846,00 krooni. 28.06.2009.a. ajavahemikul kl.18.40-18.55, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sisenes korterisse aadressil VVV, käega ukse avamise teel ja varastas sealt UU´le kuuluvat vara, kokku summas 10000,00 krooni. APELLATSIOONI SISU: Apellatsioonis taotleb süüdistatav karistuse kergendamist kas vähendades vangistusmäära või mõista karistus tingimisi. Väidab, et temal on töökoht olemas, et ta tegi koostööd politseiga . Ta soovib vabaduses töötada selleks, et hüvitada kahju ja aidata abikaasat, kellel on väike laps ja on vaja ka korterilaenu maksta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium leiab, et XX poolt esitatatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on XX-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega. Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks XX karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et varem korduvalt karistatud ja ka katseaega mitte läbinud isikule, ei ole võimalik mõista ei rahalist karistust 3 ega ka tingimisi vangistust. Karistuse liiki e. vangistust ei ole vaidlustanud ka süüdistatav ise. Tema taotlus mõista temale karistus tingimisi on vastuolus seadusega kuna vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on toime pandud katseajal ja katseajal tahtlikult toimepandud kuritegude eest vangistuse mõistmine toob automaatselt kaasa ka eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramise. Vastavalt karS prg. 65 lg-le 2 liidetakse eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistus uute kuritegude eest mõistetud karistusele täielikult. Mis aga puudutab taotlust vähendada 4 varguse episoodi eest ärakandmisele kuuluvat 5 kuu ja 10 päeva pikkust karistust, siis ka see on põhjendamata taotlus. Selleks, et tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, peab kohtukolleegium tunnistama selle otsuse e. mõistetud karistuse ebaseaduslikkust või põhjendamatust. Selliseid põhjendusi ei ole võimalik leida ega ei ole ära toodud ka esitatud apellatsioonis. Sisuliselt tähendab vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud 4 varguse episoodi eest mõistetud karistusmäär seda, et iga kuriteo eest on mõistetud 1 kuu ja 10 päeva pikkune karistus ja seda olukorras, kus seaduses ettenähtud vangistuse alammäär on 1 kuu ja tegemist on isikuga, kes on korduvalt analoogiliste kuritegude eest süüdi mõistetud ja kes pani toime uued kuriteod eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Võrdluseks peab kohtukolleegium tooma kohtuotsuse süüdistatava enda karistusregistrist, kus näiteks 30.mai 2006.a. kohtuotsusega mõisteti süüdistatavale 3 varguse episoodi eest 1 aasta ja 4 kuud. Eeltoodu viitab olukorrale, kus uute kuritegude toimepanemine ja õiguskorrale allumatuse tahtlmatuse järjekindel demonstreerimine on süüdistatava olukorda pidevalt kergendanud kuna vaidlustatud kotuotsusega on 4 kuriteoepisoodi eest mõistetud poole lühem vangistusmäär, kui seda oli 2006.a. mõistetud 3 kuriteoepisoodi eest. Seega on kohtukolleegiumi arvates ilmselgelt liialdatud väited, et süüdistatavat on karistusõiguslikult karmilt koheldud. Ei lapse olemasolu ega ka perekonna laenukohustused ei ole XX-le olnud piisavaks põhjuseks, et hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ja seda olukorras, kus ta teadis , mida tähendab kuritegude toimepanemine katseajal. Inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale Karistuse mõistmisel on juba arvestatud kergendava asjaoluna XX poolt süü puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium peab vajalikuks ka märkida, et käesoleval ajal on maakohtu menetluses veel üks kriminaalasi, kus XX süüdistatakse varguse toimepanemises. Ajaks, kui esitatud apellatsiooni oleks võimalik arutada kohtuistungil ning põhjendada kohtuotsusega ülaltoodud samasugust seisukohta, on XX-l veel kandmata sedavõrd lühike karistusaeg, et ükski põhejndus ei annaks alust tunnistada maakohtu otsusega mõistetud karistuse liigset rangust selleks ajaks kandmata karistuse võrra. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks apellandile selgitada järgmist. Apellatsioonikohtu istungist on kaitsja osavõtt kohustuslik, mis tähendab seda, 4 et käesolevas määruses eelpool toodud apellatsioonikohtu sama seisukoha põhjendamine apellatsioonikohtu otsuses, tooks kaasa süüdistatavale ka kaitsjatasu hüvitamise kohustuse. Otsustamaks käesoleval juhul esitatud apellatsiooni läbivaatamata jätmise üle, juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu poolt väljaöeldud seisukohast. Nimelt on Riigikohus oma määruses nr. 3-1-1-55-07 öelnud järgmist: Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. Kolleegium ei nõustu ka kaitsja seisukohaga, et karistuse mõistmise vaidlustamine tingib igal juhul asja läbivaatamise suulises menetluses. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada XX poolt apellatsioonis esitatud taotlust apellatsioonikohtu istungil.. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Julia Katškovskaja Paavo Randma Jüri Paap