) § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; Ilja Poljakov (Isikukood: 38502050338; elukoht xxxx, e-post: xxxx) Madis Truber, Õigusvaidluste lahendamise OÜ, aadress: Kentmanni 8B, 10116, Tallinn, e-post: madis@vkpartnerid.ee; PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Triinu Riigor Kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
) § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx 05. märtsil 2020 kell 15:12 Raua tn, F.R. Kreutzwaldi ja Vase tn vahel, Harju maakonnas, Tallinnas Vase tn suunas kiirusega 55 km/h +/- 3 km/h, suurim lubatud kiirus sellel teelõigul oli 30 km/h. Ilja Poljakov ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h rikkudes selliselt
lg 5 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
(kd I tl 3, väärteotoimik tl 7-8) Kohtule esitatud kaebuse asjaolud: Menetlusaluse isiku Ilja Poljakov esindaja jurist Madis Truber esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 10.04.2020.a Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 26.03.2020.a väärteoasjas nr 2302,20,003618 tehtud otsusele kaebuse, millises VTMS § 132 p 2 alusel taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, uue otsuse tegemist s.t menetlusalusele isikule määratud karistuse 5 kuuks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise vähendamist 3 kuule. Kohtule esitatud kaebuses selgitatakse, et kui kaebaja sõitis Raua tn-l suunaga Vase tn-le linnas lubatud kiirusega ehk 50 km/h ei märganud ta liikluskorraldusliku vahendit, mis piiras sõidukiirust 30 km/h. Kaebaja leiab, et tema poolt toime pandud väärtegu ei ole toime pandud tahtlusega, sest liikluskorraldusliku vahendi mittemärkamine liikluses oli tingitud hetkelisest hajuvusest ning kindlasti ei olnud tegemist n.n süstemaatilise tegevusega. Arvestades, et kaebaja ületas kiirust 22 km/h on näha, et rikkumine kuulub antud seadussätte mõistes väiksete hulka. Kaebaja leiab, et väiksema rikkumisega peaks järgnema ka sellega proportsionaalne karistus, kuid antud juhul karistus ei ole proportsionaalne, kuna kaebaja suhtes on rakendatud juhtimisõiguse äravõtmist viieks kuuks ehk peaaegu maksimummääras rikkumise eest, mis on selle vastutuse skaala alguses. Kohtule esitatud kaebuses märgitakse, et kohtuväline menetleja rõhutab otsuses seda, et kaebajal on 2 kehtivat väärteokaristust kiiruseületamise eest. Need rikkumised leidsid aset 2019.a ning kaebaja on oma õppetunni saanud. Kaebaja ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tema poolt toime pandud kiiruseületamiste näol on tegemist süstemaatilise tegevusega ning selgitab, et on teadlik nõutust suurema sõidukiirusega sõitmise riskidest. Kaebaja rõhutab, et mõistab kiiruse ületamiste, kui rikkumiste tõsisust ning kindlasti on oma tegevuse suunanud rikkumiste vältimisele. Kaebaja on saanud oma õppetunni, kahetseb väärteo toimepanemist ning saab oma süüst aru ning lubab tulevikus käituda seaduskuulekalt. Kaebaja on asunud seisukohale, et olukorras, kus tema suhtes on
lg 2 mõistes rakendatud maksimaalsele lähenevat karistust, on tegemist ebaproportsionaalse ja liigselt karmi karistusega, sest 40 km/h kiirust ületanud juhile rakendatakse sama karistust. Seega leiab kaebaja, et tema suhtes rakendatud põhikaristus – juhtimisõiguse ära võtmine 5 kuuks ei ole proportsionaalne rikkumise ulatusega, viidatakse Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-6-17. Kaebaja leiab, et kuna
lg 2 kohaselt on juhtimisõiguse äravõtmise perioodi pikkus maksimaalselt 6 kuud, siis tuleb kaebaja karistuse arutelul lähtuda keskmisest määrast ehk 3 kuud. Kohtu tähelepanu juhitakse kaebuses teadmisele, et käesolevas asjas on tuvastatud 2 4-20-1674 menetlusaluse isiku süüd kergendavad asjaolud ehk süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus ehk rakendatav karistus, mis oleks proportsionaalne väärteo faktiliste asjaoludega ja kaebaja süüga, peaks olema keskmisest määrast väiksem. Kaebaja leiab, et eripreventiivse eesmärgi täitmine on tagatud juba iseeneses faktiga, et kaebajal juhtimisõigus ära võetakse ja selle karistuse mõistmine maksimaalmäärale lähedases määras ei aita kaasa eesmärkide saavutamisele. Üldpreventsiooni arvestades jääb ka selle eesmärk täidetuks juhul, kui väärteo eest rakendatav karistus on proportsionaalne väärteo sisuga ja isiku süüga. Kaebaja rõhutab kohtule esitatud kaebuses, et seoses igapäevaste tööülesannete täitmisega (kohtumised klientidega jne) on juhtimisõiguse olemasolu talle äärmiselt oluline. Seetõttu riivab juhtimisõiguse äravõtmine otseselt kaebaja igapäevase elu toiminguid ning oleks eriti oluline, et karistus oleks proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning seetõttu taotletakse kohtult väärteokaristuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kohtule antakse teada, et kaebuse esitaja, et ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. (kd I tl 1-2) Kohtuvälise menetleja arvamus: Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja, tutvunud kaebuse sisu ja väärteoasja materjalidega on asunud seisukohale, et alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja jääb otsuses välja toodud seisukohtadele juurde. Kohtuväline menetleja on pidanud oluliseks märkida, et Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-58-13 asunud seisukohale, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu teadmisele, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusele isikule määrati 02.05.2019.a. otsusega
lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks, siiski ei avaldanud see menetlusalusele isikule piisavalt eripreventiivset mõju. Seega on kohtuvälise menetleja hinnangul põhjendatud seekordse rikkumise puhul määratud karistus, et kinnistada keelunormi kehtivust. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. (kd I tl 17-18) KOHTUOTSUSE MOTIIVID Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kaebus esitaja ja kohtuväline menetleja on teavitanud kohut, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses, ega ole taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 05. märtsil 2020.a kell 15:12 Raua nt F.R Kreutzwaldi tn ja Vase tn vahel mootorsõidukit kiirusega 55 +/3 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 3 4-20-1674 (30 km/h) mitte vähem kui 22 km/h. Sellega rikkus ta
lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
(väärteotoimik tl 1)
lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Selles väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust väärteo toimepanemise ajas, kohas ja muudes asjaoludes, vaid vaidlustatakse üksnes kaebuse esitajale
Kaebuse esitaja on temale väärteoprotokollis etteheidetud väärteo toimepanemist tunnistanud, nii on kohtule esitatud kaebuses märgitud, et menetlusalune isik ei pannud temale süüks arvatud väärtegu toime mitte tahtlikult vaid liikluskorraldusliku vahendi mittemärkamine liikluses oli tingitud hetkelisest hajuvusest. (lk I pöördel). Kohtule esitatud videosalvestusest ning videosalvestuse andmetest nähtub, et 05.03.2020.a kella 15:12 ajal kasutati menetlusaluse isiku juhitud sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks mõõteseadet LaserCam 4 ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 55 km/h. Sellel teelõigul on lubatud kiirus 30 km/h. Mõõtemääramatust +/- 3 arvesse võttes ületas menetlusalune isik kiirust mitte vähem kui 22 km/h. (väärteotoimik tl 2-3, videosalvestis 1 DVD – R plaadil). Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd kasutatud on taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Taatlustunnistuse nr TTRS19/00267 kohaselt oli kiirusmõõtur taadeldud 31.10.2019.a (väärteotoimik tl 4). Eeltoodut arvestades leiab maakohus, et väärteotoimikus sisalduvate tõenditega, sh kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli asendava videosalvestisega on tõendatud menetlusalusele isikule etteheidetav kiiruse ületamine. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ja otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. Väärteotoimikus sisalduvate tõenditega on tuvastatud Ilja Poljakovile etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Juba varasemalt märgitud kaebuse esitaja on kohtule selgitanud, et tema tähelepanu liikluses teo toimepanemise ajal oli hajutatud, vaatamata sellele, et teda on ka varasemalt kiiruste ületamiste eest karistatud, et ei olnud vaidlustatud teo toimepanemise ajal tegemist süstemaatilise rikkumisega. Kohus märgituga ei nõustu, sest antud seisukohta ei toeta kaebuse esitaja suhtes karistusregistri väljavõttes kajastuv teade (väärteotoimik tl 9). Nii on kohtule teada, et Ilja Poljakov on isikuks, keda on suhteliselt vähese ajaperioodi vältel korduvalt karistatud
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemiste eest ja nimelt 20.12.2018.a, 12.04.2019 ja nüüd uuesti 05.03.2020.a. Kohtu hinnangul sellised isiku karistusandmed viitavad üheselt sellele, et Ilja Poljakov on liikluses mootorsõidukiga sõites hooletu ning on olnud seda ka käesoleval hetkel, sest kaebus esitaja ise on kinnitanud, et tema tähelepanu oli hajutatud, kohtu hinnangul on märgitu äärmiselt kahetsusväärne. Selline kaebuse esitaja hooletu suhtumine – liikluskorraldusvahendite mitte jälgimine – seab ohtu nii ta enda kui ka kaasliiklejate elud, tervise ning vara. Antud juhul ei pea kohus vähetähtsaks teadmist, et kaebuse esitajale etteheidetud väärtegu on aset leidnud nädala sees, päevasel ajal, kesklinnas s.o ajal ja kohas, kus tänaval on liikumas rohkelt inimesi. Kohtu hinnangul on Ilja Poljakov temale etteheidetud väärteo toime pannud hooletusest ning isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud antud hetkel puuduvad. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 5 p 3 nõudeid ja pani sellega toime
KARISTUS 4 4-20-1674
lg 2 näeb võimalike põhikaristustena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistuse määramise alus on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Mida käesolevas asjas kohtuväline menetleja ka teinud on ja seda teeb ka kohus. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse väärteo toimepanemise asjaolusid.
Menetlusaluse isiku sõidukiiruse ületamise ulatus jääb sätte kontekstis keskmise alampiiri lähedale, s.o 22 km/h. Seega on isiku süü hinnatav mitte kuigi suurena. Kergendava asjaoluna võtab kohus arvesse kaebusest nähtuvat süü tunnistamist ja kahetsust. Kuid vaatamata märgitule karistusliigi valikul võtab kohus karistuse mõistmisel arvesse karistusregistri andmeid, mille kohaselt menetlusalusel isikul on 2 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Kohus juhtis juba eelnevalt tähelepanu sellele, et kaebuse esitajat on varasemalt samaliigiliste väärtegude toimepanemiste eest karistatud nii rahatrahviga, mis on tasutud kui ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, milline karistus on samuti kantud. Tuvastatud on fakt, et Ilja Poljakovi puhul on tegemist isikuga, kes on suhteliselt lühikese ajaperioodi jooksul 2018.a kuni 2020.a aasta jooksul on toime pannud juba kolmanda samalaadse rikkumise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et rahatrahv ei suuda menetlusalust isikut mõjutada käituma õiguskuulekalt ja see karistuse liik on ennast ammendanud. Tegelikkuses ei ole viimase hooletut suhtumist kehtivasse liiklus – ja õiguskorda suutnud pidurdada ka karistusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine lühemaks ajaks s.o 3 kuuks. Antud hetkel on kaebuse esitaja Ilja Poljakov asunud seisukohale, et temale kohtuvälise menetleja poolt
lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 5 kuuks ei ole proportsionaalne karistus toimepandud teo eest. Kohus märgituga ei nõustu. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles osas, et tema poolt toimepandud tegu oli juhuslikku laadi, sest kaebuse esitaja karistusandmed seda ei kinnita. Kohtu hinnangul Ilja Poljakovi sõidustiil - s.o lubatud sõidukiiruse pidev ületamine viitab üheselt tema ükskõiksesse suhtumisse kehtivasse liikluskorda ning samuti ei ole varasemad karistused sh mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramine olnud piisavaks asjaoluks, et viimane oleks liikluses osaledes tähelepanelikum. Kohtule esitatud kaebuses menetlusalune isik on kinnitanud, et tema on saanud õppetunni, kohtule paraku ei ole teada, millise õppetunni, sest viimase tegu on jätkuvalt olnud selline, milline on kaasa toonud riigi poolse sekkumise, tagamaks Ilja Poljakoviga samal ajal teiste liiklejate elu, tervise ja vara ohutuse. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt juhtimisõiguse ära võtmine riivab otseselt kaebaja igapäeva elu toiminguid (kd I tl 2 pöördel). Kohtuvälisele menetlejale on kaebuse esitaja 27.03.2020.a esitatud avalduse, millises Ilja Poljakov teavitab, et kuna tal on planeeritud naisega puhkus ajavahemikul 04.09-.20.09.2020.a s.t pikk sõit autoga välismaale, siis palub ta nihutada juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. (väärteotoimik tl 6) Kohtu hinnangul kaebuse esitaja sellekohased põhjendused ei ole aluseks kohtuvälise menetleja poolt temale etteheidetud väärteo toimepanemise eest määratud karistuse tühistamiseks või muutmiseks. Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et õigusrikkumise toimepanemise eest mõistetav karistus ei peagi ole kerge ega teo toimepanijale n-ö mugav kanda. Kohus juhib tähelepanu faktile, et reisile minek, piirangute tekkimine igapäeva elu korralduste juures ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes 5 4-20-1674 isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. Menetlusalune isik pidi teadma, et sellisele liiklusalasele rikkumisele järgneb rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine kas põhivõi lisakaristusena ja sellest võivad olla tingitud ajutised ebamugavused edasise elu korraldamisel. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et selles olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved, s.o kaasliiklejate ning ka kaebuse esitaja enda elu ja tervise üles kaebuse esitaja võimalikud ebamugavused. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitaja tähelepanu juhtida ka asjaolule, et linnas liikumiseks saavad Tallinna elanikud kasutada muu hulgas tasuta ühistransporti või taksoteenust, samuti on võimalik palgata näiteks tööülesannete täitmiseks mootorsõiduki juhtimisõigusega isikut. Varem samalaadse süüteo eest kahel korral karistatud isikuna pidi kaebuse esitaja teadma ja arvestama sellega, et lubatud sõidukiiruse ületamine on karistatav kas rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega. Üldteada on asjaolu, et liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. On teada, et asulasiseselt teel piirkiiruse ületamisega seatakse teo toimepanija poolt ohtu nii ta enda kui ka teiste temaga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervis ja vara. Kohtu hinnangul kohtuvälise menetleja poolt Ilja Poljakovile karistuseks määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine 5 kuu ulatuses
lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest on kooskõlas toimepandud väärteo raskuse ja kehtiva kohtupraktikaga. Kohtu hinnangul Ilja Poljakovi seisukoht, et tema soovib minna reisile, et mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine riivab tema igapäevast elu on asjakohatu. Kohus märgib, et Ilja Poljakovile oli ka enne väärteo toimepanemist teada, et tal võib oma igapäeva elu toimetuste käigus vaja minna mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid antud teadmine ei takistanud teda uue liiklusalase rikkumise toimepanemisel. Kohus asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt Ilja Poljakovile karistustena määratud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 5 kuuks on selline, milline peaks ja võiks muuta viimase väärtushinnanguid ning suhtumist õiguskorda ja õigusemõistmisse üldiselt ning samuti panna teda hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et isikule etteheidetavad teod on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on proportsionaalne Ilja Poljakov süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus ei pea vajalikuks kohtuvälise menetleja otsust muuta. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Ilja Poljakov esindaja Madis Truber koostatud kaebuse rahuldamata. Katre Poljakova Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.