lg-test 1 ja 2, § 7 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2 ning VTMS § 19 lg 1 p-st 2 ja lg-st 3 kohus määras: Jätta rahuldamata Tiit Märtmani taotlus riigi õigusabi saamiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 16.06.2020 saatis Tiit Märtman kohtule emaili: Oleks vaja et kohus määraks mulle advokaadi riigi kulul väärteomenetluses nr 650020000137, nõu pidamiseks enne kohtuistungeid. Riigiõigusabi taotlus ei vastanud riigi õigusabi seaduses sätestatud nõuetele ja kohus andis 22. juuni 2020 määrusega tähtaja puudused kõrvaldada 29. juuniks 2020. 30. juuniks 2020 puudusi kõrvaldatud ei ole.
lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
lg-s 2 sätestatakse muuhulgas, et väärteoasja kohtumenetluses saab riigi õigusabi, oma majanduslikust seisundist sõltumata, füüsilisest isikust menetlusalune isik, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. 4-20-1449
lg 1 p 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
lg 2 kohaselt ei või eeltoodud alusel riigi õigusabi andmisest keelduda, kui riigi õigusabi taotletakse
Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi: VTMS) § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt alates kohtumenetlusest kohustuslik, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Nimetatud sättest tuleneb selgelt, et kohtuvälises menetluses ei ole kaitsja osavõtt alati ja eranditeta kohustuslik ning kohtumenetluses muutub kaitsja osavõtt kohustuslikuks alles kohtumenetluse etapist ja seda ka vaid isikute puhul, kes on 14-18-aastased või kes psüühikahäire tõttu ei ole võimelised end ise esindama. Eeltoodu viitab sellele, et seadusandja on pidanud väärteomenetlust selliseks menetluseks, milles ka ilma õigushariduseta füüsiline isik on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma. Tiit Märtman on täisealine isik (sündinud 1986. aastal) ning kohtul puuduvad andmeid, et isikul esineks psüühikahäire, mis takistaks tal end ise esindamast. Samuti, arvestades, et väärteomenetluses on uurimisprintsiibi tõttu kohtul aktiivne roll, kuivõrd kohtul on kohustus uurida väärteoasja ab ovo, s.t algusest peale, siis tagab kohtulik menetlus võimaluse kohtuvälise menetleja otsuse põhjendatust kontrollida. Juhul, kui kohtuväline menetleja ei ole isikule karistust kohaldanud lähtuvalt objektiivsetest ja subjektiivsetest asjaoludest, arvestades seejuures isiku süü suurust ning üld- ja eripreventsiooni, on kohtul õigus kohtuvälise menetleja otsus osaliselt või täielikult tühistada ja teha uus otsus, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda (VTMS § 132 p 2). Käesoleval juhul leiab kohus, et Tiit Märtman on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning ta ei ole esitanud ka ühtegi tõendit oma majandusliku seisukorra kohta. Tulenevalt eeltoodust ning arvestades ka asjaolu, et väärteomenetluses ei ole kaitsja osavõtt kohustuslik, keeldub kohus
lg 1 p 1 alusel Tiit Märtmanile riigi õigusabi andmisest ning jätab tema taotluse rahuldamata. See ei välista aga kuidagi Tiit Märtmani poolt edasiselt lepingulise kaitsja valimist. Mairi Heinsalu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.