1-20-4894 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-4894 (19240100044) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada V P süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 (kolm) päeva, s.o 08.06.2019-10.06.2019. V P ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldades KarS § 74 lg-d 1 ja 3, jätta V P mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui ta ei pane 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib 1 1-20-4894 KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 4, 5, 7, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. V P on kohustatud: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) otsima endale töökoht ja/või omandama eriala katseaja jooksul või võtma ennast töötuna arvele Eesti Töötukassas kahe

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.

Menetluskulud:

§ 180

lg 3 alusel jätta sundraha välja mõistmata.

§ 180

lg 3 alusel jätta kaitsjatasu kohtueelsest menetlusest summas 942 eurot ja kohtumenetlusest summas 97, 20 eurot ning kokku ekspertiisikulu summas 7871 eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord 2 1-20-4894 Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. V P (P) süüdistatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes korduvas teise inimese kehalises väärkohtlemises. Nimelt:  V P, olles 08.06.2019 umbes kella 08.00 ajal korteris aadressil XXX ja nimelt oma 13aastase nõbu A V toas, heitis V P diivanvoodil olevale A V selja tagant peale ja vaatamata kannatanu sõnadele „jäta järele“, „mine ära“, tõmbas kannatanul püksid ja trussikud jalast. Seejärel sisestas V P oma peenise A V tuppe, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu.  V P, olles 03.10.2019 pärast kella 20.00 N aadressil XXX ja nimelt mängude toas, haaras kahe käega kinni varjupaiga kasvandiku V G vasakust jalast ja paiskas kannatanu sel kombel põrandale. Pärast seda, hoides kinni V G jalast, vedas V P kannatanu selja peal mängude toast duširuumi ja lõi parema jalaga põrandal lamavale V G ristluu piirkonda. Sellise tegevusega tekitas V P V G füüsilist valu ja kehavigastusi põletiku näol, mis tekkisid naha hõõrdumisel vastu pinda.  V P, olles
4. aasta oktoobri lõpus (uurimisega täpselt kindlakstegemata kuupäeval) õhtusel ajal N aadressil XXX, toas number XXX, paiskas voodile varjupaiga kasvandiku V G, kellelt haaras mõlema käega kaelast kinni ja hakkas teda kägistama. Sellise tegevusega tekitas V P V G füüsilist valu ja lühiajalise õhupuuduse aistingu.  V P, olles
5. aasta oktoobris - novembris (uurimisega täpselt kindlakstegemata kuupäeval) umbes kella 22.00 ajal N aadressil XXX ja nimelt varjupaiga kasvandiku A J toas, haaras kinni A J juustest ja tiris neid. Seejärel lõi V P A J oma käes olnud botase tallaga kannatanule vastu vasakut põske. Sellise tegevusega tekitades V P A J füüsilist valu ja kehavigastuse (vasaku põse punetuse).  V P, olles
6. aasta detsembri esimesel poolel (uurimisega täpselt kindlakstegemata kuupäeval) õhtusel ajal N aadressil XXX ja nimelt varjupaiga kasvandiku A J toas, haaras järsku kätega ümber A J kaela ja surus kannatanut samal ajal pöialdega kaela esiküljele. Hoides sel kombel kannatanust kinni, juhtis V P A J selg ees aknalauani ja hoides kannatanu kaelast jätkuvalt kinni, painutas teda nii, et kannatanu pea kuklapiirkond puudutas akent kuid vöökoht toetus aknalauale. Sellise tegevusega tekitas V P A J füüsilist valu vööpiirkonnas ja lühiajalise õhupuuduse aistingu.  V P, olles 27.12.2019 ajavahemikul kell 19.00 - 21.00 N aadressil XXX ja nimelt varjupaiga kasvandiku A J toas, haaras mõlema käega põrandal istuva A J mõlema jala alaosast kinni ja vedas teda koridori poole. A J, püüdes osutada V P tegevusele vastupanu, et teda koridori ei lohistataks, haaras kätega kinni ukseavast ja surus jalad vastu põrandat, hõõrudes vastupanu osutamisel tuharatega vastu puidust lävepakku. Pärast seda läks V P minema, kuid tuli hiljem kannatanu tuppa tagasi ja haaras A J kõrist kätega kinni ning hakkas kägistama. Seejärel lõi V P parema käe lahtise peopesaga vastu kannatanu vasakut põske. Jätkates oma vägivaldset tegevust, paiskas V P A J kõhuli voodile ja lõi ühe korra vasaku käe rusikaga vastu kannatanu külge ja ühe korra jalaga vastu kannatanu reie tagumist poolt. Sellise tegevusega tekitas V P A J füüsilist valu ja lühiajalise õhupuuduse aistingu.  V P, olles 28.12.2019 õhtusel ajal N aadressil XXX, tõukas varjupaiga kasvandikku V G käega kaelast ja lõi seejärel parema käe rusikaga vastu kannatanu külge. Sellise tegevusega tekitas V P V G füüsilist valu ja kehavigastuse külje piirkonnas (külje punetus).  V P, olles 12.01.2020 N aadressil XXX ja nimelt varjupaiga kasvandiku A J toas, haaras kätega tekkinud konflikti käigus kinni A J kurgust, hakates kannatanut kägistama. Seejärel lõi V 3 1-20-4894 P parema käe lahtise peopesaga vastu A J vasakut põske. Sellise tegevusega tekitas V P A J füüsilist valu, lühiajalise õhupuuduse aistingu ja kehavigastuse vasaku silma alla (punetus ja paistetus) ning vasaku põse piirkonda (punetuse).  V P, olles 26.01.2020 õhtusel ajal N aadressil XXX ja nimelt varjupaiga kasvandiku A J toas, haaras kätega tekkinud konflikti käigus kinni A J kaelast, hakates kannatanut kägistama. Seejärel, hoides kannatanut jätkuvalt kaelast kinni, viis V P A J selg ees akna juurde ja laskis kannatanu siis vabaks. Peagi haaras V P taas voodil istuval A J käega lõuast kinni. Sellise ettekavatsetud tegevustega tekitas V P A J füüsilist valu, lühiajalise õhupuuduse aistingu ja kehavigastuse paremal põsel (kriimustus). Seega pani V P toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo so korduvalt teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine.
7. Kooskõlas V P, tema kaitsja Tatjana Massalina, seadusliku esindaja Jelena Ševtsova ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Olga Dorogan vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus V P süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning prokurör nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks kaks

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest vandeadvokaat Tatjana Massalinale kokku summas 942,00 eurot, so 180,00 eurot (kd III tl 150151), 129,60 eurot (kd III tl 153-154) ja 178,80 eurot (kd III tl 157) ja 453,60 eurot;

§ 175

lg 1 p 3 alusel: -A.V kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-IDI0043) teostamise kulu summas 199,00 eurot (kd I tl 146); -V.P kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-IDI0044) teostamise kulu summas 189,00 eurot (kd I tl 151); -DNA-ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19EGE0666) teostamise kulu summas 4 731,00 eurot (kd I tl 174);-kiuekspertiisi (ekspertiisiakt nr 19E-AK0001) teostamise kulu summas 300,00 eurot (kd I tl 181); - A.V kohtupsühhiaatriakohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14-2.1/2019/7-1) teostamise kulu summas 650,00 eurot (kd I tl 206); -V.P kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14-2.1/2019/7-2) teostamise kulu summas 852,00 eurot (kd I tl 226); -V.P kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi (ekspertiisiakt nr 3/11) teostamise kulu summas 950,00 eurot (kd I tl 232, 234);

§ 175

lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 kuupalga alammääras s.o 876,00 eurot. Kokku menetluskulud 9 689,00 eurot. Vabastada alaealine V P

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud, ekspertiisitasud ja sundraha riigi kanda. 4 1-20-4894

1. Kohtuistungil avaldas V P, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
2. Prokurör, kaitsja ja seaduslik esindaja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista V P süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe osad ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. 6. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes

§-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson kohtunik 5