MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-408 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru V

§ 71

lg 1 järgi ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).

1. Halduskohus on kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõpu kuupäeva selgelt märkinud. Seega pidi kaebaja mõistma, et tal tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt
2. veebruaril
3. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on pöördunud aastate jooksul väga arvukate kaebustega kohtutesse. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kelle puhul saaks eeldada, et talle on halduskohtu lahendite peale edasikaebekorra regulatsioon võõras. Kuigi kaebaja sai halduskohtu otsuse kätte
4. jaanuaril 2020 (tl 31), oli tal seejärel 28 päeva apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aeg ebamõistlikult lühike, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks

§ 71lg 1 mõttes.

Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et

§ 181

lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebuse koostamiseks (TrtRK

1. detsembri
2. a määrus haldusasjas nr 3-16-1706, p 11). Kaebaja väide haldusasja toimiku vajalikkusest apellatsioonkaebuse koostamiseks ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja taotlus toimiku saamiseks saabus Tartu Halduskohtusse
3. veebruaril 2020 (tl 32a), seega üksnes 8 päeva enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemist. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta sedavõrd kaua viivitas vastava taotluse esitamisega, kuigi ta enda väitel vajab peaaegu iga vastuse koostamiseks toimikut. Ka nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja on esitanud halduskohtule vaid kaebuse 2-l lehel (tl 1-2p) ja täiendava seisukoha 1-l lehel (tl 23-23p). Kaebaja esitatud dokumentides märgitut on kohtuotsuses lühidalt kirjeldatud, mistõttu saab järeldada, et kaebaja esitatud dokumentide sisu oli talle tegelikult teada. Seega kaebaja väidetud vajadus saada haldusasja toimik apellatsioonkaebuse koostamiseks ei põhjenda asjaolu, et kaebaja ei saanuks aru, millal lõpeb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ega ole käesolevas asjas käsitatav ka mõjuva põhjusena, mis takistanuks kaebajal apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast. Kõike eeltoodut arvestades ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks. 9.

§ 187

lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus selle esitajale tagastada.

§ 187lg 2 lause 2 alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 2