← Eesti

2-16-9920/51

Obsah (8)§ 187§ 444§ 231§ 440§ 162§ 165§ 168§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 25. juuni 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviila

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

  1. A M ja R M (hagejad) esitasid 29.06.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse R Mi ja E Vi (kostjad) vastu tagatise andmise tagasivõitmiseks (I kd, tl-d 1-10). Kohus jättis hagi 30.09.2016 käiguta (I kd, tl 41). Hageja esitas 14.10.2016 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 46-58). Kohus võttis hagi 20.12.2016 menetlusse (I kd, tl 123). Kostja E V vastas hagile 16.01.2017 (I kd, tl-d 128-130), 09.03.2017 (I kd, tl-d 151-153) ja 05.07.2017 (I kd, tl-d 156-159). Eelistung toimus 13.03.2018 (II kd, tl-d 17-19). Kostja R M vastas hagile 11.04.2018 (II kd, tl-d 1-3, tõlge I kd, tl-d 15-16) ja 04.03.2019 (II kd, tl-d 42-44). Kohtuistung toimus 07.06.2019 (II kd, tl-d 78-80).
  2. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Harju Maakohtu 07.04.2014 kohtuotsusega mõisteti kostja R Milt kummagi hageja kasuks välja elatis. Kohtuotsus on jõustunud. Kohtutäitur Kairi Kumm algatas 28.08.2015 hagejate täitmisavalduse ja kohtuotsuse alusel kostja R Mi suhtes täitemenetluse. Kostja R Milt ei ole täitemenetluses õnnestunud elatistmsisse nõuda. Kostjad sõlmisid 02.12.2015 ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mille alusel kanti 07.12.2015 2

(5)kostja R Mile kuuluvatele kaasomandiosadele kinnistusraamatu registriosade xxx ja xxx neljandatesse jagudesse kostja E Vi kasuks ühishüpoteegid hüpoteegisummadega 83 000 eurot ja 13 000 eurot. Tehingutega kahjustatakse sissenõudjate huvisid. Hagejatel on kahtlus, kas ühishüpoteegiga tagatud laenulepingutes märgitud laenusummad on kostja R Mile üle antud. Hagejad nõuavad ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamist ja kostjate kohustamist ühishüpoteekide kustutamiseks nõusolekute andmiseks. 3. Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt

§ 444lg-le 1 välja kostjate vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud.

Kostja E V võttis hagi õigeks. Kostja R M vaidleb hagile vastu. Kostja R M leiab, et tal puudub elatisevõlgnevus, sest temal ja hagejate emal on kokkulepe selle kohta, et kostja kinnisvara läheb üle hagejatele ning kinnisvara väärtus ületab kostja vastu esitatud nõuet mitmekordselt. Hüpoteekide seadmise eesmärk ei olnud vältida kostja kohustuste täitmist, vähendada enda vara väärtust ja kahjustada võlausaldajate huve. Hagejad ei ole neid asjaolusid tõendanud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja teadis tehingute tegemisel menetlusest. II. Kohtuotsuse põhjendav osa 4. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (

§ 231

lg 2 ja 238 lg 1 p 1): Harju Maakohtu 07.04.2014 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-13-47860, mis on jõustunud, mõisteti kostja R Milt kummagi hageja kasuks välja elatis (täitedokument); Hagejate täitmisavalduse alusel alustas Tallinna kohtutäitur Kairi Kumm 28.08.2015 kostja R Mi suhtes täitedokumendi sundtäitmiseks täitemenetluse täiteasjas nr 048/2015/1266; Kostjad sõlmisid 02.12.2015 ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud, mis on registreeritud Tallinna notari H K notari ametitegevuse raamatu registri numbri xxx all (hüpoteegileping); Hüpoteegilepingu alusel kanti 07.12.2015 kostja R Mile kuuluvatele kaasomandiosadele kinnistusraamatu registriosade xxx ja xxx neljandatesse jagudesse kostja E Vi kasuks ühishüpoteegid hüpoteegisummadega 83 000 eurot ja 13 000 eurot. 5.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440

lg 4 lause 2 sätestab, et kohus ei ole õigeksvõtuga seotud ka asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kostja E V võttis hagi 13.03.2019 kohtuistungil õigeks (II kd, tl 17). Tagasivõitmise hagi lahendamise eelduseks on kostjate vahelise õigussuhte tuvastamine, mis on võimalik üksnes mõlema kostja suhtes. Kui kostja R Mi vastuväidete alusel jääb hagi rahuldamata, keeldub kohus E Vi õigeksvõtu vastuvõtmisest. Kui kohus ei loe kostja R Mi vastuväiteid hagile põhjendatuks, võtab kohus kostja E Vi õigeksvõtu vastu ning ei kontrolli

§ 440lõikest 1 tulenevalt kostja E Vi vastuväiteid hagile sisuliselt.

6. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 187 lg 1 sätestab, et sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses. TMS § 187 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 191 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud: 1) pärast täitemenetluse alustamist. Kohus kohaldab eelnevalt nimetatud seadust ning kontrollib alljärgnevalt, kas esinevad eeldused hüpoteegilepinguga tagatise andmise tagasivõitmiseks. 3

(5)6.
  1. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja R Mi suhtes on algatatud hagejate täitmisavalduse täitemenetlus täitedokumendi sundtäitmiseks. Seega on täidetud eeldus, mille kohaselt peab võlgnikust kostja suhtes toimuma täitemenetlus. 6.
  2. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja R Mile kuuluvatele kahe kinnistu kaasomandiosadele seati kostja E Vi kasuks ühishüpoteek kogusummas 96 000 eurot. Kostjad väidavad, et ühishüpoteekidega tagati kostja E Vi poolt kostja R Mile antud laenu. Hagejate nõuete rahuldamist väidetavalt saadud laenu arvel ei ole toimunud. Kinnisasja koormamine hüpoteegiga olukorras, kus hüpoteegiga tagatud laenu arvel ei ole toimunud sissenõudjate nõude rahuldamine, kahjustab sissenõudjate huvisid. Kohus leiab, et korteriomandi kaasomandiosa võõrandamine täitemenetluses on iseenesest raskendatud, sest isikute huvi korteriomandi mõttelise osa omandamise vastu on väiksem huvist korteriomandi tervikuna omandamise vastu. Kui kaasomandiosa on koormatud hüpoteegiga, mida enampakkumise järgselt ei kustutata, vähendab selline hüpoteek veelgi isikute huvi enampakkumisel osalemise vastu. Samuti kajastub hüpoteegiga tagatud nõuete suurus üldjuhul asja väärtuses ning enampakkumisel kujunevas hinnas, kuivõrd asja hindamisel on kohtutäitur kohustatud arvesse võtma hüpoteegiga tagatud täitmata nõudeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hüpoteegilepinguga tagatise andmine kahjustab sissenõudjaid. Kostja on leidnud, et hagejad ei ole tõendanud, et hüpoteekide seadmise eesmärk oli vältida kostja kohustuste täitmist, vähendada kostja vara väärtust ja kahjustada võlausaldajate huve (II kd, tl 42, p 9). Kohus leiab, et hagejal on koormis tõendada, et võlgnik tegi tehingu teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, TMS § 188 järgi esitatud tagasivõitmise hagide puhul. Hagejad ei ole käesolevas hagis tuginenud tagasivõitmise üldalustele, vaid esitanud tagasivõitmise nõude TMS §-s 191 nimetatud erialusel. Seetõttu ei peagi hagejad tõendama kostja osundatud asjaolusid ning kostja R Mi vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. 6.
  3. Hagejad on tõendanud kohtutäituri 31.05.2016 nr 048/2015/1266 õiendiga, et kostja R M ei ole hagejate nõuet rahuldanud (I kd, tl 26). Kostja R M on avaldanud, et ta ei vaidlusta asjaolu, et tema võlgnevust ei ole õnnestunud täitemenetluse käigus täita (II kd, tl 42, p 9). Eeltoodust tulenevalt on täidetud tagasivõitmise eeldus, et sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist. Kostja R M on avaldanud, et tal puudub elatisevõlgnevus, sest temal ja hagejate emal on kokkulepe selle kohta, et kostja kinnisvara läheb üle hagejatele ning kinnisvara väärtus ületab kostja vastu esitatud nõuet mitmekordselt (II kd, tl-d 3, 16). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada, mistõttu ei saaks isegi kostja väidetud kokkuleppe olemasolu korral lugeda elatisenõuet lõppenuks. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust jätta hagi rahuldamata. 6.
  4. Kohus tuvastas eelnevalt, et täitemenetlus algatati 28.08.2015, hüpoteegileping sõlmiti 02.12.2015 ja hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 07.12.
  5. Eeltoodust nähtuvalt on täidetud tagasivõitmise eeldus, milleks on tagatise andmine pärast täitemenetluse alustamist. 6.
  6. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud tagasivõitmist välistavaid asjaolusid. Hagejad on kahelnud selles, kas kostja R Mile laen tegelikult üle anti. Kostjad on hagejatele vastu vaielnud ja väitnud, et raha anti tegelikult üle. Kohus on seisukohal, et isegi siis, kui hüpoteegiga tagatud laenulepingute alusel anti laenusumma üle, ei anna see alust jätta hagi rahuldamata. TMS § 191 lg 1 p 1 järgi ei ole tagatise tagasivõitmise eelduseks asjaolu, et tagatud laenu pole laenusaajale üle antud. Kostjate vahel sõlmitud 15.09.2015 laenulepingu järgi pidi laenu üleandmata osa kostja R Mile välja makstama sularahas 15.09.2015 (I kd, tl-d 93, p 1.3). 15.10.2015 laenulepingu järgi pidi laen välja makstama 15.10.2015 (I kd, tl-d 102, p 1.3). Hüpoteegileping sõlmiti 02.12.
  7. Seega on toimunud 4
(5)tagatise andmine pärast laenusummade kostja R Mi kasutusse andmist. Kohus on seetõttu seisukohal, et kostjad ei saa esitada tagasivõitmisele vastuväidet TMS § 191 lg 2 järgi. 7. TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kohus tuvastas eelnevalt tagatise andmise tagasivõitmise eelduste esinemise. Kohus tunnistab 02.12.2015 sõlmitud ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud kehtetuks. Kuivõrd asjaõiguslepingute kehtetuks tunnistamise tõttu on ühishüpoteekide kanded muutunud ebaõigeks, saavad hagejad nõuda AÕS § 65 lg 1 järgi ebaõigete ühishüpoteegi kannete kustutamist. Kohus kohustab kostjaid andma nõusolekud kostja R Mi kaasomandiosasid koormavate ühishüpoteekide kustutamiseks. 8.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 165

lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus rahuldas hagiavalduse. Seetõttu esineb alus menetluskulude jätmiseks kostjate kanda võrdsetes osades. Kostja E V võttis hagi 13.03.2019 kohtuistungil õigeks (II kd, tl 17). Kostja E V vastas hagile 16.01.2017 (I kd, tl-d 128-130), 09.03.2017 (I kd, tl-d 151-153) ja 05.07.2017 (I kd, tld 156-159). Kostja E Vi vastused ei sisalda kostja avaldust hagi õigeksvõtu kohta. Seega ei ole kostja E V võtnud hagi õigeks kohe pärast hagist teadasaamist. Hagejad ei ole loobunud kostja E Vilt menetluskulude nõudmisest. Seetõttu ei esineb

§ 168

lõikes 6 sätestatud alust jätta kostja E Vi suhtes hageja menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.