← Eesti

1-20-4779/3

Obsah (5)§ 207§ 165§ 198§ 208§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2020. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-4779 (20730000177) Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud la

§ 207

lg 3 kohaselt võib kaebuse esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate saamisest alates kümne päeva jooksul. Kaebamise eeltoodud kord ja tähtaeg oli kajastatud ka ringkonnaprokuratuuri määruses, seega oli kaebuse esitaja edasikaebe korrast ja tähtajast teadlik. Ringkonnaprokuratuur koostas teatise 22. mail 2020 ja edastas selle samal päeval X OÜ esindaja teatavaks tehtud e-posti aadressile. Kaebuses on märgitud, et kuriteoteate esitaja sai 1

(4)kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate kätte 26.05.2020 ja arvestas sellest päevast ka kaebetähtaja algust. Riigiprokuratuur seevastu leidis, et kaebetähtaega tuleb arvestada alates päevast, mil oli võimalik selle sisuga tutvuda ja kuivõrd
  1. mai 2020 oli reede, siis alates järgnenud esmaspäevast, s.o
  2. maist 2020, ning selletõttu tuleb esindaja
  3. juunil 2020 (e-kirja andmetes on saatmisajaks 4.06.2020 kell 21:54:59) esitatud kaebus lugeda mittetähtaegseks. 4.
  4. Kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta üldjuhul isikule menetlusdokumentide saatmise viisi. Erinõuded dokumentide saatmisviisi suhtes on kehtestatud ainult kutsele (

§-d 164- 165).

§ 165

lg 4 kohaselt, kui kutse saadetakse isikule elektrooniliselt, siis võib selle saata kas isiku poolt menetlejale avaldatud või tema tööandja või tema isiklikul veebilehel avaldatud elektronposti aadressil. Kuigi seadus sätestab, et elektronpostiga edastatud kutse peab igal juhul sisaldama märget kutse kättesaamise elektroonilise kinnitamise kohustuse kohta, toob õigusliku tagajärje kaasa üksnes see, kui isik ei kinnita kutse kättesaamist juhul, kui menetleja on ise elektronposti välja selgitanud (RKKKm 3 1 1 11 13 p 12; 3 1 1 137 13 p 11). Eeltoodut saab analoogia korras kohaldada ka menetlusdokumendi kättesaamise kinnituse kohta. Kõnealuses asjas on ringkonnaprokuratuur kooskõlas

§ 198

lg-ga 1 edastanud teatise selle koostamise päeval (22.05.2020) elektrooniliselt X OÜ-le lepingulise esindaja 19.05.2020 kaebuses märgitud e-posti aadressile repnau@gmail.com. Seega on tegemist kaebuse esitaja poolt menetlejale avaldatud elektronposti aadressiga. Seetõttu on käesoleval juhul põhjendatud võtta kaebetähtaja arvutamisel aluseks aeg, millal kaebuse esitaja pidi saama ringkonnaprokuratuuri teatise kätte, mitte aeg, mil X OÜ lepinguline esindaja riigiprokuratuurile esitatud kaebuses kättesaamist kinnitab. 4.3. Äriregistri andmetest (18.06.2020) nähtuvalt on Repnau Õigusbüroo OÜ

(12677469)põhitegevusalaks juriidilised toimingud, millena on käsitatavad ka kuriteokaebuse ja kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 20730000177 peale kaebuse esitamine. Õigusbüroo nii nimetusest kui äriregistris fikseeritud tegevusalast lähtuvalt osutab X OÜ lepinguline esindaja teenust kutsetegevuses ning majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Kohtupraktika kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (RKTKo nr 3 2 1 123 07, p 12). Seega oli X OÜ lepingulisel esindajal võimalik tutvuda edastatud e-kirjadega hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. 4.
  1. Eelpool juba viidatud Riigikohtu määruse nr 1-19-8852 p-s 27 on sedastatud järgmist: Kinnituse saatmine võib, kuid ei pruugi kokku langeda ajaga, mil isik koopia kätte saab. Seadus seob kaebetähtaja alguse aga just viimase, s.o koopia saamisega. Riigiprokuratuuri
  2. oktoobri
  3. a määrus saadeti esindajale e-posti teel samal päeval. Ehkki esindaja dokumendi kättesaamist ei kinnitanud, oli määrus talle siiski nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud ning tal oli võimalik selle sisuga tutvuda juba sellel kuupäeval (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  4. märtsi
  5. a määrus asjas nr 3-1-1-8-17, p 11). Järelikult tuleb

§ 208lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja algust arvestada alates 3.

oktoobrist

  1. Kuivõrd teatis edastati
  2. mail 2020, mis oli reedene päev, siis oli X OÜ lepingulisel esindajal oli võimalik selle sisuga tutvuda esmaspäeval,
  3. mail ehk päev varem kui on märkinud kaebuse esitaja ise. Järelikult tuleb

§ 207lg-s 3 sätestatud kaebetähtaja algust arvestada alates 25.

maist 2020 ja seega lõppes 10-päevane tähtaeg 3.juunil, mistõttu 4. juunil 2020 Riigiprokuratuurile adresseeritud kaebus on esitatud

§ 207lg-s 3 nimetatud tähtaega rikkudes.

Eeltoodust tulenevalt leidis riigiprokuratuur, et kuivõrd ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis nr 20730000177 edastati elektrooniliselt esindaja e-posti aadressile kutsetegevuses, siis tuleb see lugeda esindaja poolt kättesaaduks hiljemalt 23.05.2020 ning

§ 207

lg-s 3 nimetatud kaebetähtaeg hakkas kulgema alates 25.05.2020 ja lõppes 03.06.2020, mistõttu 04.06.2020 Riigiprokuratuurile adresseeritud kaebus on esitatud

§ 207lg-s 3 nimetatud tähtaega rikkudes.

4.5. Kokkuvõtvalt märkis Riigiprokuratuur, et kuna X OÜ lepingulise esindaja I. Repnau kaebus on Riigiprokuratuurile esitatud kaebetähtaega ületades, tuleb see jätta sisuliselt läbi vaatamata. 2

(4)Kaebus Riigiprokuratuuri määrusele
  1. X OÜ lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Ennok esitas ringkonnakohtule kaebuse, milles palub võtta määruskaebus menetlusse; tühistada Riigiprokuratuuri 19.06.
  2. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus RP-6-7/20/102-2; saata 04.06.
  3. a esitatud kaebus Riigiprokuratuurile sisuliseks läbivaatamiseks; jätta X OÜ poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 225 eurot Eesti Vabariigi kanda. 5.
  4. Määruskaebuse esitaja ei nõustu riigiprokuratuuri määruse seisukohtadega kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör allkirjastas kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate reedel, s.o 22.05.2020 kell 16.
  5. Digitaalkirjastatud dokument laekus lepingulise esindaja e-posti aadressile 22.05.2020 kell 20.10, s.o. ajal, mil tööpäev oli lõppenud ning nädalavahetus sisuliselt alanud. Õigusteenuse osutajale ei saa panna kohustust jälgida tööalast e–posti ööpäevaringselt. Kriminaalasja alustamata jätmise teate e-postile laekumise hetkeks oli reedene tööpäev lõppenud ning kaks järgmist päeva (23.
  6. ja 24.05.) ei olnud tööpäevad. Saates menetlusdokumendi adressaadi tööalasele e-posti aadressile väljaspool tööaega ning vastu nädalavahetust või riigipüha ei saa menetleja eeldada, et menetlusdokumendi adressaat saab temale edastatud menetlusdokumendist samal päeval ka teada. 5.
  7. Riigiprokuratuur on oma määruses samuti leidnud, et kriminaalasja alustamata jätmise teatega oli esindajal võimalik tutvuda esmaspäeval, s.o 25.05.
  8. a.

171 lg 1 kohaselt tähtaega arvutatakse tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. TsÜS 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega on 04.06.2020 esitatud kaebus tähtaegselt, kuna vaidlustamiseks algas ettenähtud 10 päevane tähtaeg 26.05.

  1. a, mitte 25.05.
  2. a nagu väidab Riigiprokuratuuri abiprokurör 19.06.
  3. a kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses. Määruskaebuse esitaja leiab eeltoodule tuginedes, et Riigiprokuratuurile 04.06.
  4. a esitatud kaebus oli tähtaegne ning selle läbi vaatamata jätmiseks puudus seaduslik alus. 5.
  5. Seoses käesoleva määruskaebuse esitamisega on X OÜ kandnud menetluskulu 225 eurot. Advokaadibüroo Aivar Ennok osutas käesolevas asjas X OÜ-le õigusabi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. Konsultatsiooniks, Riigiprokuratuuri määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kulus kokku 1,5 tundi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et Riigiprokuratuuri poolt kaebuse läbi vaatamata jätmine kaebetähtaja rikkumise tõttu on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus vaidlustatava määruse tühistamiseks.

§ 207

nähtuvalt võib kannatanu esitada prokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Käesoleval juhul sellist kaebust Riigiprokuratuurile 10 päeva jooksul ei esitatud, mistõttu prokuratuuril oli alus käsitleda esitatud kaebust kaebusena, mis ei olnud esitatud tähtaegselt, mistõttu esines Riigiprokuratuuril alus sellise kaebuse läbi vaatamata jätmiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Nimelt, kuigi ringkonnakohus ei nõustu Riigiprokuratuuri seisukohtadega selles, millal kaebaja sai kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate koopia ja samuti kaebetähtaja alguse lugemisega alates 25.05.

  1. a, siis ometi nõustub ringkonnakohus Riigiprokuratuuriga selles, et kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt, mistõttu tuli see jätta läbi vaatamata. Nimelt tulenevalt Riigikohtu lahendist (1-19-8852), mis ka Riigiprokuratuuri määruses on välja toodud, loeb kaebetähtaja alguse puhul see, millal isikule teate koopia nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud on. Antud juhul edastati kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate koopia kannatanu lepingulisele esindajale tema poolt kaebuses välja toodud e-posti aadressile 22.05.
  2. a. Seega sisuliselt oli tal alates sellest ajast võimalik teatega ka tutvuda ja see oli talle nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud. Tõsi, see edastati pärast tööpäeva 3

(4)lõppu (reedel) ja pärast seda saabus nädalavahetus. Siiski ei kummuta see asjaolu, et isikule oli kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate koopia nõuetekohaselt kättesaadavaks tehtud juba 22.05.
  1. a. Kohtupraktika kohaselt saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Seega oli X OÜ lepingulisel esindajal võimalik tutvuda edastatud e-kirjaga hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, s.o 23.05.
  2. a. Kuigi 23.05.
  3. a oli nädalavahetus, siis see kaebetähtaja alguse lugemise seisukohast tähtsust ei oma, sest erinevalt

§-s 171 sätestatud päevades arvutamise korral tähtaja lõpu seostamisest tööpäevaga ja sellega, et kui tähtaeg langeb puhkepäevale, siis on tähtaja lõpp sellele järgnev esimene tööpäev, siis tähtaja alguse arvutamisel seda tööpäevadega ei seostata ja mingit erisust sellest, kui tähtaja algus langeb puhkepäevale, ei ole ning ei sätestata mingit erisust sellest, et tähtaja algust peaks lugema tähtaja alguse saabumisel nädalavahetusel alates sellele järgnevast esimesest tööpäevast juhul, kui dokument on kätte toimetatud nädalavahetusel. Samuti, kohtupraktika kohaselt loetakse kutsetegevuses e-kiri kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist serverisse, mitte aga järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist serverisse. Seega tuleb antud juhul tõdeda, et kannatanu lepinguline esindaja sai koopia hiljemalt 23.05.2020. a. Kuivõrd aga

§ 171

lg 1 tulenevalt tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust (erinevalt viidatud Riigikohtu lahendist, kus oli tegemist kuudes arvutamisega, mis läheb tähtaja hulka), siis hakkas kaebetähtaeg kulgema alates 24.05.

  1. a ning lõppes 02.06.2020.a, mistõttu 04.06.
  2. a Riigiprokuratuurile edastatud kaebus ei olnud esitatud tähtaegselt ja Riigiprokuratuur jättis kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebuse õigesti läbi vaatamata. Seetõttu puudub ringkonnakohtul alus seadusliku ja põhjendatud Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.
  3. Tulenevalt ringkonnakohtule esitatud taotlusest jätta X OÜ poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulud summas 225 eurot riigi kanda, tuleb märkida järgmist. Kaebuses taotletakse jätta menetluskulud riigi kanda ning tuuakse välja, et kannatanu on kandnud menetluskulu 225 eurot (1,5 tundi, õigusabi tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot). Ringkonnakohus jätab aga sellise taotluse rahuldamata. Esiteks olukorras, kus vaidlustatav määrus tühistamisele ei kuulu, puudub alus jätta menetluskulud riigi kanda. Teiseks aga tulenevalt asjaolust, et kuigi kaebuses viidatakse kannatanu poolt kaebemenetluses kantud menetluskulule, selle summale ja õigusabi osutamise ajale, siis tegelikult menetluskulude nimekirja ühes kannatanu poolt tasumise kohustust kinnitavate dokumentidega kaebusele lisatud ei ole, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus ja võimalus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja nende väljamõistmiseks.
  4. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§-dest 207, 208 ja 385 p 11 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 19.06.2020. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.