Obsah (11)

§ 487§ 311§ 314§ 62§ 663§ 659§ 654§ 340§ 466§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Villem Lapimaa ja Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-122775 Kohtuasi Aktsiaseltsi Pl

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 1 menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas
2. augustil 2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu võla 129 eurot 51 senti saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond tegi
3. septembril 2019 kostjale makseettepaneku, mis toimetati talle kätte. Kostja esitas
4. septembril 2019 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis
5. oktoobri
6. a määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
7. Harju Maakohus kohustas
8. oktoobri
9. a määrusega hagejat esitama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 487 lg 1 alusel oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu hiljemalt

1. oktoobriks
2. Maakohus hoiatas hagejat, et kui hageja ei esita nõude põhjendust või ei tasu täiendavat riigilõivu tähtaegselt, keeldub kohus

§ 487lg 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

MAAKOHTU MÄÄRUS

1. Harju Maakohus keeldus
2. novembri
3. a määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tuginedes

§ 487lg-le 3.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei esitanud hageja kohtule oma nõuet ja selle põhjendust hagiavaldusele ettenähtud vormis tähtaegselt, seetõttu tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda. Hageja sai puuduste kõrvaldamise määruse kätte

1. oktoobril 2019, kuid ei taotlenud tähtaja pikendamist ega esitanud ka hagiavaldust. MÄÄRUSKAEBUS
2. Hageja esitas
3. novembril 2019 määruskaebuse, milles palus Harju Maakohtu
4. novembri
5. a menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistada ning jätkata tsiviilasja menetlust. Hageja taotles ka riigilõivu tagastamist juhul, kui määruskaebus rahuldatakse. Määruskaebuse väidete kohaselt ei andnud maakohus hagejale tähtaega hagiavalduse esitamiseks alates määruse kättetoimetamisest

§ 311¹ lg 3 alusel.

Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud arvestama

§ 487

lg-s 1 sätestatud imperatiivset 14-päevast tähtaega alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esindaja sai puuduste kõrvaldamise määruse (

1. oktoobri
2. a määruse) kätte
3. oktoobril
4. Seega hakkas hageja hinnangul 14-päevane hagiavalduse esitamise tähtaeg kulgema alles pärast seda tähtaega. Isegi kui maakohus oleks määruse saatnud hageja e-postile, siis

§ 314

¹ lg 1 sätestab, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kätte toimetatuks. Kuna hageja ei saanud puuduste kõrvaldamise määrust kätte 15. oktoobril 2019, vaid hiljem, siis rikkus maakohus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisega

§ 62lg-t 1, § 3111 lg-t 3 ja § 487 lg-t 1 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 135 lg-t

1. 2 MENETLUSE EDASINE KÄIK
2. Kostja määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
3. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§ 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

8. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud arvestama

§ 487

lg-s 1 sätestatud 14-päevast hagiavalduse puuduste kõrvaldamise tähtaega alates puuduste kõrvaldamise määruse hagejale kättetoimetamisest.

§ 487

lg 1 kohaselt määrab kohus 14-päevase tähtaja, mille jooksul tuleb maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitanud isikul esitada hagiavaldus. Viidatud sätte kohaselt ei ole hagiavalduse esitamise tähtaja kulgemine seotud vastava kohtumääruse kättetoimetamisega, vaid selle tähtaja määrab kohus. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et

§ 487

lg 1 (koosmõjus

§ 340

¹ lg 1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määruse peab maakohus hagejale kätte toimetama.

§ 466

lg 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa määruskaebust esitada, seega ei tule viidatud sätte kohaselt sellist määrust kätte toimetada. Kuna maakohtu poolt määratav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antakse kuupäevaliselt konkreetse tähtpäevana, ei hakka see kulgema kättetoimetamisest. Tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva maakohtu määruse tegemisest. Praegusel juhul tegi maakohus määruse, millega kohustas hagejat esitama seaduse nõuetele vastava hagiavalduse ning tasuma täiendava riigilõivu,

1. oktoobril
2. Maakohus määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks
3. oktoobri 2019, s.o 14 päeva jooksul määruse tegemisest. Maakohus tegi määruse hageja esindajale e-toimiku vahendusel nähtavaks
4. oktoobril 2019 ning see on e-toimiku vahendusel hageja esindajale kätte toimetatud
5. oktoobril
6. Seega jäi hagejale ka määruse kättetoimetamisest veel 5 päeva aega hagiavalduse esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks või mõjuva põhjuse olemasolul ka tähtaja pikendamise taotlemiseks. Seega ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul seaduses ettenähtud nõudeid rikkunud ning määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Hageja taotles riigilõivu tagastamist, juhul kui määruskaebus rahuldatakse. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis ei ole vaja anda hinnangut hageja taotlusele tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv.
7. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata (

§ 372lg 5).

3 10. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab määruskaebuse esitaja (

§ 171lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 4