KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-18-5517 Tsiviilasi Iv

§ 28lg 1 ja § 17 lg 2 p 7 alusel.

Tartu Maakohtu

1. aprilli 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-6538 tunnistati kehtetuks avaldaja ja P.T. vahel sõlmitud korteriomandite mõttelise osa müügitehing. Seega kuulub käesoleva määruse tegemise seisuga avaldajale ½ mõttelist osa korteriomanditest registriosa nr XXXXXXX ja nr XXXXXXX, st avaldaja ei ole varatu. Avaldaja on uue kava esitamisel lähtunud sellest, et täidab selle 72 kuuga. Tsiviilasja materjalide põhjal ei saa olla kindel, et kava täitmine osutuks tõenäoliseks. Menetluse eeldus on, et võlgnikul on või vähemalt saab olema mingi sissetulek, millest võlgasid katta ja huvi selle vastu, et vältida enda 3 pankrotimenetlust. Avaldaja on küll ennast tööotsijana
2. jaanuaril 2020 arvele võtnud, kuid ebaselge on, millal saab avaldaja tegelikkuses ka tööle. Samuti ei ole tõendatud avaldaja potentsiaalne töötasu suurus. Juhul, kui avaldaja aga asub tööle kavas märgitud töötasuga 1160 eurot (neto) kuus, ei ole alust väita, et avaldaja oleks makseraskustes või maksejõuetu, mis on võlgade ümberkujundamise menetluse üheks eelduseks. Võlgnik suudaks oma kohustused täita ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Seoses avalduse läbivaatamata jätmisega langevad tagasiulatuvalt ära kõik avalduse menetlusse võtmise tagajärjed

§ 36lg 2 kohaselt.

Seetõttu tuleb tühistada kõik menetluse tagamise abinõud. Maakohus jättis menetluskulud

§ 8lg 2 kohaselt avaldaja kanda.

Kohus märkis, et antud juhul on põhjendatud jätta ka võlausaldajate menetluskulud võlgniku kanda, kuna võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Võlgnik muutis oma tegevusega ennast ise varatuks ning sellega kahjustas oluliselt võlausaldajaid. Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Avaldaja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palus avaldaja jätta võlausaldaja Perfect Plant OÜ kanda ja tagastada talle määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus leidis, et kui avaldaja töötasu saab olema 1160 eurot neto, siis suudab avaldaja täita kohustused ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust.

§ 1

lg 2 kohaselt loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Avaldajalt on OÜ Perfect Plant kasuks 10. mai 2017 otsusega välja mõistetud võlgnevus 40 680 eurot, millele lisanduvad viivised. Kohustus on muutunud sissenõutavaks ja algatatud on täitemenetlus. Avaldaja ei suuda seda sissenõutavaks muutunud kohustust täita. Võlgade ümberkujundamise menetluse käigus soovis avaldaja taotleda nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse vähendamise kui osadena täitmise võimaldamist

§ 2lg 1alusel.

Samuti oli avaldaja sooviks vältida pankrotti ja sellega seoses oma pere eluasemest ilmajäämist.

§ 17

lg 2 annab alused, mille puhul kohus võib (kuid ei pea) keelduma menetlust algatamast. Kohus ei ole keeldumist põhjendanud. Jääb arusaamatuks, kuidas on samaaegselt võimalik olla seisukohal, et võlgnik ei ole makseraskustes ja suudab kohustused täita väljaspool ümberkujundamise menetlust ning samas pidada kava täitmist ebatõenäoliseks. Avaldaja nõustub kohtuga, et hetkel on raske hinnata avaldaja sissetuleku suurust. Erialase püsiva töökoha leidmine on eriolukorra tõttu muutunud oluliselt keerukamaks.

§ 17

lg 2 p 1 kohaselt tuleks lisaks hetkeseisule arvestada võlgniku maksevõimelisust kolme aasta vältel enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist ja võlgniku võimekust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega võlgade ümberkujundamiskava kehtivuse ajal, lähtudes tema vanusest, elukutsest ja haridusest. Kohus ei ole seda arvestanud.

1. a jaanuarist kuni märtsini puudus avaldajal sissetulek. Eelnevatel aastatel oli sissetulekuks 960 eurot (660 eurot doktoranditoetus ja 300 eurot stipendium). Alates
2. aprillist 2020 töötab võlgnik osalise koormusega XXXXXXX spetsialistina, palk 300 eurot neto. Lisaks on avaldaja loonud endale ettevõtluses töökoha tasuga 650 eurot kuus, s.o 601 eurot neto. Avaldaja jätkab tasuvama töökoha otsinguid ja on võimeline võlgade ümberkujundamise kava täitma. Avaldajale kuulunud kinnisvara ½ mõttelise osa võõrandamisest elukaaslasele P.T.le
3. veebruaril 2016 oli kohus teadlik juba enne menetluse algatamist. Kui kohtu hinnangul on see tehing põhjuseks 4 avalduse menetlusse võtmisest keeldumisele, siis jääb arusaamatuks käesoleva menetluse kaheaastane kestus. Kohus põhjendas võlausaldajate kulude võlgniku kanda jätmist sellega, et võlgnik esitas teadvalt põhjendamatu avalduse võlgade ümberkujundamiseks (

§ 8lg 2).

Võlgnik pöördus aga esmalt kohtusse pankrotiavaldusega. Võlgade ümberkujundamise avalduse esitas võlgnik kohtu soovitusel, seejuures lähtudes seaduse eesmärgist ja paludes võimalust ületada võlgade ümberkujundamise kaudu makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD

1. Võlausaldaja Maksu-ja Tolliamet (võlausaldaja Riigi Tugiteenuste Keskuse asemel) palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
2. Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei pea määruskaebust põhjendatuks ning palus jätta see rahuldamata.
3. Võlausaldaja Perfect Plant OÜ palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluskulud palus võlausaldaja jätta võlgniku kanda. Olukorras, kus võlgnikule kuulub pärast tehingute tagasivõitmise kohtumenetlust märkimisväärses ulatuses vara, ei ole olemas ühtegi mõistlikku põhjendust ega vajadust võlgade ümberkujundamiseks. Perfect Plant OÜ on korduvalt selgitanud, et on nõus kokkuleppel võlgnikule kuuluva vara omandama ning lugema selle arvelt kogu nõude rahuldatuks, samuti esitama avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, millega võlgnik vabaneks ka täiturile tasu maksmise kohustusest. Puudub igasugune mõistlik võimalus, mis lubaks kohtul võlausaldaja arvel säästa võlgnikku pankrotimenetlusest üksnes seetõttu, et võlgnik ei soovi vabatahtlikult oma olemasolevast varast loobuda. Võlgniku pankrotimenetluse alustamiseks puudub käesoleval juhul samuti alus. Olukorras, kus võlgnikule kuuluva vara arvelt on võimalik täita kõik võlgniku kohustused, ei ole isik maksejõuetu. Võlgnik ei ole kuni
4. a alguseni otsinud võimalust endale püsiva sissetuleku tagamiseks. Võlgnik on asunud täielikult enda kontroll all olevast ettevõttest endale töötasu maksma alles
5. a, st ajal, kui määruskaebuse esitamise alusena oli vaja esitada tõendeid enda töötasu kohta. Jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et võlgnik pidi võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel olema teadlik sellest, et on teinud võlausaldajaid kahjustava tehingu enda vara peitmiseks. Seega on maakohus põhjendault jätnud menetluskulud võlgniku kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata jätmise osas jätta muutmata. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kõik menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Maakohtu määrust tuleb täiendada lahendi avalikult teatavaks tegemise korraldusega (

§ 28lg 5).

Avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

1. Avaldaja esitas võlgade ümberkujundamise avalduse
2. aprillil
3. Maakohus võttis avalduse
4. aprillil 2018 menetlusse, peatas menetluse võlausaldaja taotlusel
5. detsembril 2018, uuendas menetlusse
6. detsembril 2019 ja jättis avalduse
7. märtsil 2020 läbi vaatamata. 5
8. Maakohus jättis avalduse läbi vaatamata

§ 28lg 1 ja § 17 lg 1 p 3 ja lg 2 p 1 ja 7 alusel.

Määruskaebuses vaidlustab avaldaja avalduse läbivaatamata jätmise aluseks olevaid maakohtu hinnanguid, et avaldaja ei ole makseraskustes või on need ümberkujundatavad võlgade ümberkujundamiseta (

§ 17

lg 1 p 3), avaldaja poolt võlgade ümberkujundamise kava täitmine on ebatõenäoline (

§ 17

lg 2 p 1), avaldaja tegi tahtlikult tehingu, mis kahjustab võlausaldajate huve (

§ 17lg 2 p 7).

14.

§ 28

lg 1 võimaldab kohtul jätta võlgade ümberkujundamise avaldus pärast menetlusse võtmist, kuid enne kava kinnitamist läbi vaatamata.

seletuskirja kohaselt on säte kohaldatav esmajoones juhul, kui menetluse kestel asjaolude muutumise tõttu ei tule võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine enam kõne alla. Sel juhul tuleb jätta avaldus läbi vaatamata (sarnaselt TsMS §-ga 423). Selliseks aluseks on esmajoones avalduse menetlemist takistava asjaolu ilmnemine (

§ 17

alused, samuti

§ 28

lg 3), aga ka võlgniku püsiva maksejõuetuse (st pankrotiolukorra) ilmnemine (

§ 28lg 2).

Enne avalduse läbivaatamata jätmist peab kohus võlgniku ära kuulama ning võib ära kuulata ka võlausaldajad ja võimaliku nõustaja (

§ 28lg 4).

1. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et kui avaldaja asub tööle kavas märgitud sissetulekuga 1160 eurot (neto), ei saa väita, et avaldaja oleks makseraskustes või maksejõuetu ja ei suudaks oma kohustusi täita ka väljaspool võlgade ümberkujundamise menetlust. Asjas ei ole vaidlust, et avaldaja peamine täitmata kohustus on Perfect Plant OÜ-le. Avaldajalt on võlausaldaja kasuks Harju Maakohtu
2. mai 2017 kohtuotsusega välja mõistetud põhivõlana 40 680 eurot, viivisena 3274,74 eurot, lisandub viivis põhinõudelt 0,05% kuni põhinõude täitmiseni. Asja materjalide kohaselt on avaldaja sellest nõudest võlausaldajale täitnud 1590,29 eurot. Avaldaja ei ole suutnud võlausaldajaga sõlmida kompromissi kohustuse täitmiseks osade kaupa, seetõttu ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et sissetuleku 1160 eurot kuus olemasolul suudaks avaldaja oma kohustuse täita mõistliku aja jooksul ja ilma kohustusi ümber kujundamata.
3. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja Perfect Plant OÜ seisukohaga selles, et avaldajale kuulub pärast tehingute tagasivõitmist märkimisväärses ulatuses vara ja tema varaline seisund võimaldab tal täita kõik oma olemasolevad ja jooksvad kohustused. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja tegelik varaline seisund on asjas kindlaks tegemata ning

§ 24lg 4 järgne nn pankrotitest on tegemata.

Asjaolu, et avaldaja vara koosseisus on seoses Perfect Plant OÜ tagasivõitmise hagi rahuldamisega kaks kinnistu mõttelist osa (mis on koormatud hüpoteegiga), ei muuda avaldajat veel maksevõimeliseks. Tegemist on avaldaja, tema elukaaslase ja alaealiste laste elukohaga. Võlausaldaja ei ole selgitanud, kuidas tema pakkumine omandada avaldajale kuuluv kinnistu osa mõjutaks avaldaja perekonna elukorraldust. Avaldaja on menetluses väitnud, et tema ja tema elukaaslase P.T. kaasomandis oleva kinnistu eest on tasunud üksnes elukaaslane, kellel on avaldaja vastu tasutud osas nõudeõigus. Avaldajal on koos P.T.ga AS SEB Pank ees solidaarkohustus, mille jääk on seisuga 14. jaanuar 2020 81 224 eurot. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldajal on kaks alaealist last, kelle ülalpidamise peab ta perekonnaseaduse sätete alusel tagama. Avaldaja varalisele seisundile hinnangu andmist takistab asjaolu, et avaldaja on esitanud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. Nii ei ole avaldaja võlgade ümberkujundamise avalduses märkinud oma varana osalust seitsmes äriühingus (

§ 12lg 1 p 1).

Võlausaldaja on edastanud maakohtule kohtutäituri 25. aprilli 2018 vastuse teabenõudele (lk 55), mille kohaselt kuulus avaldajale võlgade ümberkujundamise avalduse esitamise ajal osalus seitsmes

§ 1

lg 1 sätestab seaduse eesmärgina võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamist, et makseraskusi ületada ja vältida pankrotimenetlust. Ainsaks üldiseks kriteeriumiks eelnõu subjektile on, et füüsiline isik oleks makseraskustes. Võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt ei täpsustata seda lg-s 2 teadlikult, jättes täpsemad kriteeriumid kohtupraktika määrata. Põhimõtteliselt peaks võlgade ümberkujundamise menetlus olema avatud nii neile isikutele, kelle makseraskused on käes, kui ka neile, kellel need tõenäoliselt ees seisavad. Samuti on menetlus avatud ka juba maksejõuetuks muutunud isikute jaoks, kelle maksejõuetust (pankrotti) on võimalik selle menetluse kaudu vältida. Oluline on lõike 1 teise lause põhimõte, et iga otsustuse tegemisel tuleb kaaluda ka võlausaldajate õigustatud huve. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

§ 17

lg 1 p 3 kohaldamisel menetluse eesmärgiga arvestanud ja ei saanud jätta avaldust sellel alusel läbi vaatamata. 18. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult jätnud avalduse läbi vaatamata

§ 28lg 1 ja § 17 lg 2 p-de 1 ja 7 koosmõjus.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust selles osas tühistada. 19.

§ 28

lg 3 annab kohtule võimaluse jätta avaldus läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb mõni

§-s 17 nimetatud alustest, mille esinemisel ei oleks pidanud avaldust menetlusse võtma. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult avalduse läbi vaatamata

§ 17

lg 2 p 1 alusel, sest tuvastatud asjaoludest nähtus üheselt, et kava täitmine on ebatõenäoline. Avaldaja pidi tasuma

1. jaanuaril 2020 muudetud kava kohaselt (lk 143) puudutatud isikule esimesed 4 kuud 189 eurot ja järgmised 68 kuud 300 eurot kuus, samas tal enda väidete kohaselt rahalised sissetulekud sel ajal puudusid (doktorandi stipendium jm maksed olid lõppenud ja avaldaja oli võetud Töötukassas tööotsijana arvele alates
2. jaanuarist 2020 (lk 141). Avaldaja tõi alles määruskaebuses välja, et ta suudab kava täita, sest alates märtsist 2020 on ta loonud endale töökoha talle endale kuuluvas osaühingus töötasuga 650 eurot (neto 601 eurot kuus) ja töötab alates
3. aprillist 2020 XXXXXXX osalise töökoormusega tasuga 300 eurot kuus.
4. Ringkonnakohus leiab, et koos määruskaebusega esitatud tõendid sissetuleku kohta ei lükka ümber maakohtu hinnangut avaldaja võimele kava täita. Avaldaja ei ole menetluses selgitanud, miks olukorras, kus ta on olnud läbi aastate tegev ettevõtluses, tekkis alles märtsis 2020, st pärast maakohtu määrust avalduse läbivaatamata jätmiseks, võimalus hakata saama juhatuse liikme tasu. Avaldaja ei ole selle võimaluse kohta esitanud ka muid tõendeid kui kaks maksekorraldust, seega ei ole ringkonnakohtule teada, kas tegemist võib olla ühekordse maksega ja milline on OÜ Nordgrain majanduslik olukord tasu maksmise jätkamiseks. XXXXXXXt saadav 300 euro suurune töötasu ilmselgelt kava täita ei võimalda. 7
5. Võlausaldajaid kahjustava tehingu tegemine on samuti alus jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata (

§ 28

lg 3 ), kui avaldust ei ole veel menetlusse võetud, siis see on ka alus keelduda avalduse menetlusse võtmisest (

§ 17lg 2 p 7).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

§ 17

lg 2 p 7 mõttes võis võlausaldajate huve olla kahjustatud juhul, kui avaldaja võõrandas talle kuuluva kinnisasja mõttelise osa alal turuhinna oma elukaaslasele. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-13034/108 asunud seisukohale, et hinnang võlausaldajate huvide kahjustamisele tuleb igal üksikjuhul anda eraldi, arvestades kogumis ka teisi asjaolusid. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus avaldaja on teinud tehingu lähikondsega, võõrandanud ainukesed talle kuuluvad kinnisasjad, on tegemist võlausaldajate huvide kahjustamisega

§ 17lg 2 p 7 mõttes.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei pidanud

§ 17

lg 2 p 7 alusel tehingule hinnangu andmiseks ära ootama tsiviilasja nr 2-18-6538 tulemust, st vara võõrandamise tehingu tagasivõitmist. Maakohus oleks saanud sellise hinnangu anda võlgade ümberkujundamise avalduse menetlemise käigus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja taotles võlgade ümberkujundamise menetluse peatamist kuni tsiviilasja nr 2-18-6538 lahendamiseni ja avaldaja menetluse peatamisele vastu ei vaielnud, ei saa maakohtule ette heita, et ta jättis võlgade ümberkujundamise avalduse läbi vaatamata peale menetluse tsiviilasja nr 2-18-6538 lahendamist ja menetluse uuendamist. 22. Avaldaja heidab maakohtule ette menetluse kaheaastast kestust olukorras, kus avaldaja oli esmases avalduses andnud kohtule teada talle kuulunud kinnisasjade mõtteliste osade võõrandamisest oma elukaaslasele. Ringkonnakohus nõustub avaldaja etteheitega menetluse kestvuse osas. Maakohus oleks pidanud asjas koheselt kaaluma

§ 17

lg 2 p 7 aluse olemasolu menetluse lõpetamiseks (vt selles osas ringkonnakohtu seisukohta p-s 21). Ringkonnakohus leiab, et maakohtul ei olnud seadusest tulenevat alust menetluse peatamiseks. Kuigi

§ 5

kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut ja menetluse peatamist keelavat erinormi ei ole, ei tähenda see seda, et kohus võib menetluse võlgade ümberkujundamise menetluses peatada. Menetluse peatamine on vastuolus menetluse eesmärgiga ja võlgade ümberkujundamise sisuga (

§ 2

lg 1) Menetluse eesmärgi saavutamiseks, avalduse menetlusse võtmiseks ja kava kinnitamiseks puudub vajadus menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel, sest võlgade ümberkujundamise menetluses tehtavad otsused ei ole sõltuvuses teise käimasoleva kohtumenetluse esemest. Just seetõttu lahendab vaidlused ka võlausaldajate nõuete üle kohus samas menetluses

§ 23alusel.

Avaldaja nõustus menetluse peatamisega ja ei esitanud peatamise määrusele edasikaebust. Selle tulemusena tekkis olukord, et võlgade ümberkujundamise menetlus oli peatatud, aga peatatud olid ka täitemenetlused avaldaja suhtes ja tema vara oli aresti alt vabastatud. Kohtutäitur ei saanud kogu selle aja ca 1 aasta teha võlgniku sissetulekutest kinnipidamisi ja ka võlgnik ise ei teinud makseid võlgnevuse katteks. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja oli tekkinud olukorraga rahul kuni maakohtu poolt avalduse läbivaatamata jätmiseni, mistõttu puudub tal alus teha maakohtule etteheiteid menetluse senise käigu osas.

1. Ringkonnakohus märgib, et menetluse peatamise ajal ei olnud avaldajal keelatud hakata kohtule väljapakutud kava vabatahtlikult täitma. Avaldaja oleks saanud teha makseid ka kohtutäituri või kohtu deposiitarvele või selleks avatud pangakontole. Sellisel juhul oleks avaldaja saanud esitada kava, kus esimese makse suuruseks oleks olnud menetluse peatamise ajal kava täitmiseks kogutud rahasumma. Siis oleks kohtud saanud avaldaja võimele kava täita anda ka praegusest erineva hinnangu. 8
2. Üldjuhul kannab võlgnik

§ 8

lg 1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse kulud ning võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

§ 8

lg 2 kohaselt võib aga ka võlausaldajate kulud jätta võlgniku kanda muu hulgas juhul, kui võlgnik esitas põhjendamatu avalduse.

§ 8

lg 2 kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui diskretsioonipiire on ületatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

§ 8lg-t 2 kohaldades kõikide asjaoludega arvestanud.

Avaldaja avaldus jäi küll läbi vaatamata, kuid menetluse pikkust ja sellega seoses menetluskulude suurust mõjutas võlausaldaja Perfect Plant OÜ taotlus menetluse peatamiseks, mille maakohus rahuldas. Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist põhjendamatu taotlusega. Asja materjalidest nähtuvalt teistel võlausaldajatel menetluskulusid ei ole. Seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 8

lõikes 1 sätestatud üldreeglist ning jätta menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. 25. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, tuleb ka ringkonnakohtus jätta menetluskulud

§ 8lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 9