KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L ( TAGASELJAOTSUS ) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-112627 Tsiviilasi AB

) § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§ 415ja § 416 sätestatud alustel ja korras.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Kohtu selgitused  Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.  Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.  Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.  Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.  Kohus selgitab, et kostja on 13.05.2020 e-kirjaga kinnitanud menetlusdokumentide kättesaamist ja esitas 13.06.2020 e-kirjaga kohtule järelepärimisele. Kohus vastas järelepärimisele 17.06.2020 e-kirjaga ja selgitas mh 12.06.2020 määruses nimetatud nõudeid kostja vastusele. Kostja esitas 25.06.2020 vastuväite Pärnu Maakohtule maksekäsuosakonna vastuväite põhjal. Pärnu Maakohus edastas kostja vastuväite Harju Maakohtule. Nimetatud vastuväide on venekeelne ega sisalda nõuetekohast ega sisulist vastust hagiavaldusele. 29.06.2020 määrusega kohustas kohus kostjat V Š kõrvaldama 2

§ 340¹ lg 3).

Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul vastust hagile. 06.07.2020 esitas kostja venekeelse e-kirja, kus viitas väidetavalt lühikesele tähtajale ja tõstatas küsimuse ajapikendusest (vene keeles: „Можно вас просить отсрочку?“). Kohus leiab, et kostjal on olnud piisavalt aega iseenesest lihtsale hagile vastamiseks ja kohus on juba pikendanud hagile vastamise tähtaega oma 29.06.2020 määrusega. Kui eelnimetatud kostja 06.07.2020 venekeelne e-kiri oli mõeldud tähtaja pikendamise taotlusena, siis kohus selgitab, et jätab vastava taotluse rahuldamata.

§ 407

lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuste ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

Juhindudes

§ 174

lgtest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot, kokku 380 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/tund on käesoleva vaidluse puhult liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning hageja esindaja ei ole vandeadvokaat. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 100 eurot/h (käibemaksuta). Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on põhjendatud ja vajalik taotletud mahus, s.o 1,5 h. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuluks 150 eurot (1,5x100). Nimetatud summa on arvestatud ilma käibemaksuta ja käibemaksu sinna lisada ei saa, sest hageja pole esitanud

§ 174lg 10 ettenähtud kinnitust. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 350 eurot (150+200) ning menetluskuludelt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178lg 2 3