KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 20. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-

) § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel. Kostja ei esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit, mille alusel oleks võinud elatist vähendada. 3

1. Arusaamatuks jääb, millise pangakonto väljavõtte alusel leidis kohus, et kostja keskmine töötasu on 380,86 eurot. Samas jättis kohus kostja riigi õigusabi taotluse käiguta põhjusel, et kostjal on kolm arvelduskontot, millest nähtub viimase 6 kuu keskmine sissetulek vastavalt 1091 eurot, 1137 eurot ja 675 eurot kuus. Kohus ei ole ilmselt objektiivselt tutvunud menetlusosaliste esitatud tõenditega.
2. Kostja ilmselt varjab oma tegelikku sissetulekut. Tal võib olla sissetulek, mis ei ole ametlik või mis laekub sularahas. Kostja varalise seisundi tuvastamisel saab arvestada ka tema elustandardiga. Kohus ei küsinud kostjalt üürilepingut, ei hinnanud tõendeid objektiivselt ega selgitanud, kuidas saab kostja väidetavalt alla miinimummäära jääva töötasu juures elada kesklinnas, tasuda üüri, kommunaalmaksete arveid ja laene. Kohus ei tuvastanud ka seda, kas kostja on teinud kõik endast oleneva, et asuda tasuvamale tööle. Maakohus ei tuvastanud kostja vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Kostja ei ole töövõimetu.
3. Otsusest ei nähtu, millisel viisil jõudis kohus järeldusele, et kostja sissetulek ei võimalda last ülal pidada. Kohus rajas otsuse üksnes oletustele. Vanemal on kohustus sissetulekut teenida ja ta ei vabane oma kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus pidi eeldama, et lapse ülalpidamiseks kulub kahekordne elatise miinimummäär ja et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Maakohus vähendas elatist põhjendusega, et ema majanduslik olukord on oluliselt kehvem kui isal, kuid ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.
4. Maakohus leidis vääralt, et kui ta vähendab elatist alla miinimummäära, ei tule lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust hinnata. Kohus pidi elatise vähendamisel hindama lapse vajadusi ja elulaadi, et ei kahjustataks lapse heaolu ja elatise nõudmise eesmärki, milleks on lapse vajaduste rahuldamine. Kohus jättis ebaõigesti arvestamata, et eelduslikult kostja suudab lapsele seaduses sätestatud määras ülalpidamist anda. Kui lapse mõistlikud vajadused on tuvastamata ja mõjuv põhjus elatise vähendamiseks tõendamata, peab kohus lähtuma eeldusest, et lapsel on õigus saada miinimumelatist. VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub töö kaotamise tõttu vähendada väljamõistetud elatist 80 euroni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Apellatsioonkaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses, st ka ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja maakohtu otsuse vaidlustamise ulatust ja selgitas, et taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub hageja täpsustatud taotlusest ja kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Kostja kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus seda, kas on alust vähendada väljamõistetava elatise suurust 80 euroni, nagu kostja apellatsioonkaebuse vastuses taotles. 4
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse. 24.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus siiski mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu ning kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuva põhjuse olemasolu peab seejuures tõendama kohustatud vanem. Ringkonnakohtu hinnangul kostja seda ei tõendanud ja maakohus vähendas elatise suurust põhjendamatult alla seaduses sätestatud miinimummäära. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. 25. Maakohus tuvastas, et hagiavalduses märgitud hageja kulutused on vajalikud ja põhjendatud ning nende suurus vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Seda järeldust ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. Seega eelduslikult peaks kumbki vanem kandma poole hageja ülalpidamiskuludest, mis vastab

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimumelatisele.

1. Maakohus leidis, et kostjalt tuleb välja mõista 100 euro suurune elatis seetõttu, et kostjal on väike töötasu ja hageja isal on võrreldes kostjaga parem majanduslik seis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse sellekohased järeldused vastuolulised ja ei põhine tõenditel.
2. Maakohus tuvastas, et kostja ei ole töövõimetu ja märkis asjakohastele Riigikohtu lahenditele viidates õigesti, et ebapiisav töötasu ei vabasta töövõimelist vanemat iseenesest elatise maksmisest ning vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis tagaks lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele ka lapse ülalpidamise. Samuti märkis maakohus õigesti, et hinnata tuleb vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on liiga väike. Samas maakohus eeltoodut otsuse tegemisel ei järginud.
3. Maakohus jättis tähelepanuta ka selle, et ainuüksi last kasvatava vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära. Maakohtu seisukohast, et lapse isa majanduslik olukord on kostja omast parem, saab järeldada seda, et kohtu arvates võib lapse isa ka üksi last ülal pidada, kuna tema sissetulek seda võimaldab. Selline seisukoht ei ole seadusega kooskõlas (vt ka Riigikohtu lahendit nr 2-16-135; p 11.6).
4. Maakohus ei põhjendanud otsuses, mille alusel ta tegi kindlaks, et kostja 6 kuu keskmine töötasu on 380,86 eurot. Kostja pangakontode väljavõtetega, mis kajastavad andmeid ajavahemiku kohta 25.10.2018 kuni 25.04.2019 (tlk 80-88), on tõendatud, et kostja on saanud eelmärgitud 6-kuulise perioodi jooksul töötasu T AS-lt, Qs OÜ-lt, V OÜ-lt ja W OÜ-lt (lõpparve) kokku 4359,56 eurot, s,o keskmiselt 726,59 eurot kuus. Lisaks sellele on tõendatud, et eelnimetatud perioodil on erinevad isikud kandnud kostja kontodele pidevalt raha ja kostja on teinud oma kontodele sularaha sissemakseid. Kostja kontodele on laekunud lisaks töötasule 6 kuu jooksul kokku 13 924,50 eurot, s.o keskmiselt 2320,75 eurot kuus. Kostja ei andnud ringkonnakohtu istungil usutavaid selgitusi nende laekumiste sisu kohta. Kostja möönis, et tema tuttavad on teda rahaliselt toetanud. Lisaks sellele olevat tema kontosid kasutanud sõbranna LL. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viimane väide eluliselt usutav ja kostja ei ole seda ka tõendanud. Eeltoodu tõttu leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud summasid tuleb käsitleda kostja sissetulekuna. Arvestades kostja töötasu ja 5 muid laekumisi kokku oli tema ühe kuu keskmine sissetulek 3047,34 eurot kuus (ringkonnakohus ei arvesta seejuures kostja enda kontode vahelisi ülekandeid).
5. Lähtudes seaduses ettenähtud elatise miinimummäärast, mis oli maakohtu otsuse tegemise ajal, s.o 2019.a 270 eurot kuus, jäi kostjale oma kulude katmiseks 2777,34 eurot kuus. Kostja väitel on tema kulude suurus 300 eurot kuus. Seega on kostja võimeline andma hagejale ülalpidamist hagetud suuruses ilma, et tema enese tavaline ülalpidamine saaks kahjustatud ja

§ 102lg 2 ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele.

1. Kostja ei toonud apellatsioonimenetluses, sh ringkonnakohtu istungil välja asjaolusid, mis võimaldaks teha teistsugust järeldust. Seda ei võimalda ka asjaolud, et kostja võeti Eesti Töötukassas 09.01.2020 töötuna arvele (tlk 166) ja perearsti 30.12.2019 tõendi kohaselt ei ole ta tervisliku seisundi tõttu võimeline valitud erialal oma töökohustusi täitma (tlk 167). Esiteks ei selgu tõendist, mida pidas perearst silmas valitud eriala all (kostja väitis ringkonnakohtu istungil, et see tähendab koristajatööd) ja teiseks, nagu eelnevalt tuvastatud, saab kostja põhilise osa oma sissetulekust mitte ametliku töötasuna, vaid muul viisil. Eeltoodud asjaoludel rahuldab ringkonnakohus hagi ka osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad hageja taotluse alusel poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 6