9. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõude aluseks on kostjaga 09.10.2019 sõlmitud õigusteenuse osutamise lepingust tulenev tasu maksmise kohustuse täitmata jätmine. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud e-kirja teel. Menetluskulud Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (
Riigikohus on selgitanud, et lepingulise esindaja kasutamine tervikuna võib olla põhjendamatu menetluskulu, kui menetlusosaline oleks ilmselt saavutanud oma menetluslikud eesmärgid ka ilma lepingulise esindaja abita, kasutades esindajana oma töötajat või teenistujat (3-2-1177-15, p 14). Hageja taotles õigusabikulude välja mõistmist summas 360 eurot, mis vastab kolmele tunnile tunnitasumääraga 120 eurot tund. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks õigusteenuse osutamise leping, mille alusel pidi hageja pakkuma kostjale ka õigusnõustamist ja hagimenetluses esindamist. Seetõttu leiab kohus, et hagejal oleks olnud võimalik oma menetluslikud eesmärgid saavutada kasutades mõnda oma töötajat või teenistujat, kellel tulenevalt tööülesannetest on juriidilised teadmised ja kes lepingu kohaselt oleks olnud suuteline esindama lepingu alusel kohtumenetluses kostjat. Käesoleval juhul oli tegemist võlanõude sissenõudmisega, mis polnud õiguslikult keerukas ning seetõttu jääb arusaamatuks vajadus kasutada välist õigusnõustajat hagi koostamisel. Seetõttu leiab kohus, 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.