← Eesti

2-19-18045/24

Obsah (5)§ 459§ 5§ 173§ 174§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 8. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18045 Tsiviilasi V Bi hagi K Bi vastu el

) § 371 lg 1 p 4 alusel välistatud.

§ 459

lg 1 p-des 1 ja 2 on sätestatud, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Hageja väite kohaselt on elatise maksmise kohustust mõjutavad asjaolud pärast varasema otsuse tegemise aega oluliselt muutunud. Kohtul tuleb anda asja läbivaatamisel hinnang sellele, kas

§ 459lg 1 p-de 1 ja 2 eeldused on täidetud.

  1. Kuna asjaolude muutumisele hinnangu andmiseks on vajalik võrrelda hageja praegust varalist seisu varasema otsuse tegemise aja seisuga, võtab kohus tõenditena asja juurde Harju Maakohtu 07.04.
  2. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.
  3. a otsuse tsiviilasjas nr 2-15-12030, millega on hagejalt mõistetud kostja kasuks välja elatis 100 eurot.
  4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 6.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Vaidlus puudub selles, et hageja on kostja vanavanem; et kostjat peab ülal tema ema, kellega koos kostja elab ning et kostja teine vanem, hageja poeg, peab kostjat ülal igakuiselt ainult 100 euro ulatuses. Hagejalt kui kostja vanavanemalt on varasema otsusega mõistetud välja elatis 100 eurot kuus. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja varaline seis on muutunud oluliselt halvemaks, võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga ning kas ja millises ulatuses oleks põhjust varasemas lahendis määratud elatise maksete suurust muuta. Kuivõrd vaidluse all ei ole, et vanavanemal on varasemalt asenduskohustus tekkinud, siis kohus menetlusökonoomia otstarbel kohustuse tekkimise eeldustel ei peatu ning lähtub sellest, et hagejal on tekkinud asenduskohustus PKS § 106 lg 2 alusel. 7. Hageja on esitanud hagi elatise vähendamiseks. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hagi rahuldamise eeldusena

§ 459

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tuvastab kohus esmalt, kas hagejal on vara, mille arvelt anda kostjale ülalpidamist. Seejärel annab kohus hinnangul hageja suutlikkusele anda ülalpidamist oma sissetuleku arvelt. 3

(7)2-19-18045
  1. Vaidluse all ei ole, et hagejale ja tema abikaasale kuuluv vara on abikaasade ühisvara. Seega tuleb käsitleda mõlema abikaasa nimel olevat vara varana, mille arvelt saaks hageja anda kostjale ülalpidamist.
  2. Hagejate kinnituse kohaselt ning ka varasematest asjas nr 2-15-12030 tehtud lahenditest nähtuvalt kuulus 05.07.2016 seisuga hagejale ja tema abikaasale kolm kinnisasja. Hageja selgituse kohaselt soetati hageja eluasemeks olev kinnisasi xxxx, hoonestamata seisus. xxxx korteriomandi müügist saadud raha on kulunud osaliselt xxxx kinnisasjal maja valmisehitamiseks. Kolmas kinnistu soetati hageja kinnitusel tema poja raha eest ja poja tarbeks ning hilisema kinkelepinguga on õiguslik olukord viidud kooskõla tegeliku omandisuhtega.
  3. Notariaalsest kinnisasja müügilepingust (tl 44-46) nähtub, et hageja ja tema abikaasa poolt 12.11.2014 soetatud kinnisasi xxxx oli hoonestamata. Asjaolu, et kinnisasi oli hoonestamata ning hageja tegeles maja ehitamisega, on hageja kinnitanud (maakohtu otsusest nähtuvalt) ka tsiviilasja nr 2-15-12030 menetluses, tuues välja, et xxxx kinnistule on võetud ehitusluba ning hagejal ja tema abikaasal oli soov asuda tulevikus kinnistule elama. Ehitusluba väljastati 06.04.2015 (tl 49) ning ehitustööd algasid aastal 2015 (tl 50-52). Praegu on xxxx kinnisasi hageja ja tema abikaasa elukohaks.
  4. Abikaasadele kuulunud korteriomand xxxx, müüdi 29.05.2017; selle eest said hageja ja tema abikaasa 64 000 eurot (notariaalne leping, tl 57-66). Saadud raha eest täitsid abikaasad kohustuse krediidiasutuse ees summas 26 389 eurot, tasusid xxxx OÜ-le 2560 eurot ning hagejale kanti 35 051 eurot (tl 60-60 pöördel, lepingu punkt 4.2.2). Hageja on 09.04.2020 esitanud lisa 7 all arveid ja maksekorraldusi (tl 67-84 pöördel), millega hageja soovib tõendada, et kasutas korteri müügist saadud raha maja ehitamiseks. Tuvastamaks, kas hagejal võiks olla oma vara müügist veel raha, mille arvelt tasuda elatist, peab kohus põhjendatuks võtta arvesse vaid neid arveid ja maksekorraldusi, mis on esitatud või teostatud pärast 29.05.2017 tehingut. Kohus märgib, et lisa 7 all on paljud arved esitatud topeltxxxx poolt on esitatud pakkumine, mitte arve (lisa 7 lk 12), pakkumisest tasumise kohustust ei teki ning kohus seda tõendit ei arvesta. Kuna OÜ xxxxx poolt on paigaldatud maasoojuspumba kontuur ja ka pump ise, ei ole kohtu hinnangul usutav sellele järgnevalt kulutute kandmine kivisöele (OÜ xxxx arve, lisa 7 lk 10) ning kohus ei arvesta ka seda tõendit. Kohus jätab tähelepanuta ka need lisas 7 toodud tõendeid, kus on selgelt märgitud hageja kui eraisikuga mitteseostatav klient (xxxx OÜ, xxxx OÜ). Ülejäänud arvete ja maksekorralduste alusel (tl 67-84 pöördel) peab kohus tõendatuks ehituse, sisustuse ja ehitustehnikaga seotud kulude kandmist hageja ja tema abikaasa poolt xxxx kinnisasjale kokku vähemalt 22 583,07 euro ulatuses. Samuti nähtub esitatud tõendist õigusabikulu ja kohtukulu kandmine hageja poolt kokku 470 eurot. Võlakirjast (tl 47, tõlge tl 47 pöördel) nähtub, et hageja ja tema abikaasa laenasid S Bilt 18 500 eurot 04.02.2015 tingimusega, et kohustuvad tagastama laenu pärast korteriomandi müüki. Tõendi (tl 55) kohaselt tagastasid hageja ja tema abikaasa laenu 18 500 eurot 11.06.2017, s.o pärast korteriomandi müüki. Arvestades, et pärast kinnisasja müüki on hageja ja tema abikaasa tasunud ka elatist kostjale ja tema õele kummalegi 100 eurot kuus, on kohtu hinnangul eluliselt usutav, et hagejal ja tema abikaasal ei ole pärast enda eluaseme ehitamise kulude kandmist, õigusabikulude tasumist ning laenukohustuse täitmist enam jäänud alles rahalisi vahendeid elatise tasumiseks. 4
(7)2-19-18045
  1. Hagejale ja tema abikaasale kuulus ka kinnisasi asukohaga xxxx. Hageja selgituse kohaselt oli see ostetud tema teise poja raha arvelt, mistõttu vormistati hiljem kinkeleping, et kinnistusraamatu kanne kajastaks õigesti tegelikkust. S Bi selgituse kohaselt (tl 85) viibis ta selle kinnisasja ostmise ajal
  2. a seoses tööülesannete täitmisega Soomes; tal puudus endal võimalus osaleda isiklikult kinnisasja ostu-müügi tehingul ning teda esindasid hageja ning hageja abikaasa. S B on enda kinnitusel finantseerinud kinnisasja ostuhinda 10 200 euro ulatuses. Notariaalsest kinkelepingust (tl 86) nähtuvalt on hageja ja tema abikaasa kinkinud kinnisasja 30.06.2016 oma pojale S Bile, kelle elukohana on toodud aadress xxxx. Kohus märgib, et kinnisasja pojale kinkimise asjaolud tekitavad elulise usutavuse osas kahtlusi. Mingil määral vähendab kahtlusi see, et juba tsiviilasja nr 2-15-5-12030 menetluses on hageja (maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt) väitnud, et ebaõige on, et kõik kolm kinnisvara on faktiliselt kostjate vahendite arvelt ja kostjate huvides soetatud. Kinnistu, asukohaga xxxx, soetas kostjate nimele kostjate vanem poeg S B eesmärgiga rajada kinnistule endale ja oma perele elukoht. Antud asjaolu on kostjatel tõendatud projektide ja maksekorraldustega, millistelt on näha nii tööde tellijat (erinevate projektide esilehed, millistelt nähtub tellijana S B) kui ka maksjat (arved ja maksekorraldused S B´ nimel). Kostjad kinnitavad, et kuna paljud tasumised on olnud sularahas, ei ole rohkem dokumente säilinud. Ka kinnistu ostuks andis S B emale raha sulas ning seega ei ole nimetatud asjaolu võimalik dokumentaalset tõendada. Kohus märgib, et ei saa lähtuda eeldusest, et hagejal on võimalik kinkelepingust taganeda võlaõigusseaduse § 268 lg 1 ja § 267 p-de 1-3 alusel, võimaldamaks anda ülalpidamist oma lapselapsele. Hageja esitatud dokumentaalsest tõendist (S Bi seletuskiri, tl 85) nähtuv viitab võimalusele, et tehingust taganemise korral ei pruugi hagejal siiski tekkida vahendeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kuna hagejal võib tekkida omakorda kohustus tagastada kinnistu soetamiseks antud raha.
  3. Hagejale ja tema abikaasale kuulub üks sõiduauto (tl 88). Kohus ei saa eeldada, et hageja peaks ülalpidamiskohustuse täitmiseks võõrandama oma ainsa transpordivahendi. Muu olulise vara olemasolu ei ole kohus tuvastanud (päringud tl 99-112). Kohus ei ole seega tuvastanud, et hagejal ja tema abikaasal oleks vara, mille arvelt elatist tasuda.
  4. Hageja võiks täita ülalpidamiskohustust ka oma sissetuleku arvelt, kui see on selleks piisav. Hagiavalduse kohaselt hageja ning tema abikaasa ei tööta. Hageja arvelduskonto väljavõttest (tl 6) nähtub, et hageja igakuine pension on 440,19 eurot ning hageja abikaasa pension 234,28 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatisest isiku sissetuleku kohta (tl 143-146) nähtub, et hageja deklareeritud sissetulek ajavahemikus 01.02.2019-31.01.2020 on olnud 5209,20 eurot, s.o 1 kuus keskmiselt 434,10 eurot ning hageja abikaasa sissetulek samal ajavahemikul 231,26 eurot.
  5. Kostja oletab, et hageja jätkab töötamist, seda veoautojuhina. Kostja hinnangul viitavad sellele hageja kontoväljavõttest nähtuvad ülekanded xxxx kütuse ostmise kohta. Kostja on välja toonud, et hageja on kontoväljavõtte kohaselt kandnud 07.11.2019 enda arvelduskontole 300 eurot ning tankinud
  6. ja
  7. novembril kütust xxxx sellistes kohtades nagu xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Hageja väitel külastasid abikaasad Venemaad hageja abikaasa matuste ja peiede korraldamiseks. Hageja on esitanud surmatunnistused (tl 36 ja 36 pöördel, tõlked 48-48 pöördel), mille kohaselt suri 11.02.1954 sündinud T K xxxx xxxx linnas ning 05.05.1932 sündinud A K xxxx samuti xxxx. 5
(7)2-19-18045 Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et tegemist oli hageja abikaasa ema ja õega, seega eeldab kohus, et hageja väited on tõesed. Kohus märgib, et Google Maps veebikaarti kasutades on võimalik veenduda, et xxxx (Wikipedia kohaselt küla xxxx rajoonis), xxxx (xxxx oblast), xxxx (xxxx oblast) ja xxxx (xxxx oblast) jäävad tõepoolest teekonnale xxxx linna suunas. Arvestades, et hageja abikaasa õde suri xxxx ning hageja on soetanud kütust ajavahemikus 08.11-09.11.2019 teekonnal hageja elukohast xxxx linna suunas, on kohtu hinnangul tõendatud, et need kulutused ei ole tekkinud seoses hageja töötamisega kaugsõiduautojuhina. Kohtu hinnangul ei viita ka muud tõendid sellele, et hageja töötab kaugsõiduautojuhina või muul töökohal. Selliseid järeldusi ei saa teha asjaolust, et hageja kontole on paaril korral kantud sularaha. Maksu- ja Tolliameti päringu vastuse (tl 119-120) kohaselt oli hageja viimati registreeritud töötamise registris 20.12.2017-21.12.
  2. Võlakirjast (tl 48, tõlge tl 48 pöördel) nähtub, et G N andis hagejale ja tema abikaasale 05.11.2019 laenu 2000 eurot tagasimakse tähtajaga mitte enam, kui 2 aastat. Samal kuupäeval on hageja kandnud enda kontole 2000 eurot (tl 6 pöördel). Kohus märgib, et ühekordne laekumine ei pruugi tähendada, et hageja sissetulek ei vasta hageja väidetule. Esitatud tõend viitab ka sellele, et tegemist ei olnud hageja varjatud sissetulekuga, vaid ülalpidamiskohustuse täitmiseks võetud laenukohustusega.
  3. Väidetust suurema sissetuleku või väidetust kõrgema elustandardi olemasolu ei nähtu kohtule ka hageja ja tema abikaasa arvelduskonto väljavõtetest (tl 4-7, 128-140).
  4. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanemad lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja ei ole praegusel juhul vanem, vaid vanavanem, kes võib PKS § 102 lg 1 alusel vabaneda oma ülalpidamiskohustusest. Vanavanematel ei ole PKS § 102 lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat lisasissetulekut, milline kohustus lasub lapse vanematel (vt Riigikohtu
  5. oktoobri 2012 otsus nr 3-2-1-118-12, p 15 ja
  6. jaanuari 2013 otsus 3-2-1-160-12, p 17). Alaealise lapse peamine ülalpidamiskohustus lasub tema vanematel ning vanavanemate ülalpidamiskohustus saab olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada (vt Riigikohtu
  7. oktoobri 2011 otsus nr 3-2-1-75-11). Samuti ei ole vanavanemal kohustust piirata lapselapse ülalpidamise eesmärgil omaenda kulutusi ja väljaminekuid.
  8. Hageja ja tema abikaasa igakuised põhjendatud vajadused on kokku 668 eurot kuus. Hageja ja tema abikaasa pension on kokku 674,47 eurot kuus. Kohtu hinnangul on hageja ja tema abikaasa põhjendatud igakuised kulutused toodud usutavas ja mõistlikus suuruses. Kohus märgib, et kui alaealise lapse korral eeldatakse praegu, et minimaalne ülalpidamiskulu on kahekordne töötasu alammäär, s.o 584 eurot, siis kummagi hageja ülalpidamiskulu 334 eurot tuleb pidada äärmiselt mõistlikuks.
  9. Kohus ei ole tuvastanud hagejal ega tema abikaasal täiendavaid sissetulekuallikaid peale riikliku pensioni. Kohus ei ole tuvastanud, et hagejale kuuluks vara, mille arvelt ta saaks oma alaealisele laselapsele ülalpidamist anda. Samuti ei muuda hagejat ülalpidamise andmise suhtes varaliselt võimekamaks asjaolu, et ta on elatise vaidluse käigus tasunud lepingulisele esindajale osutatud õigusabi eest. Kuna tegemist on vanavanemalt nõutava elatisega, ei saa kohus eeldada, et pensioniealine, s.o 65 aastat vana hageja asub endale täiendavat sissetulekut otsima, et pidada lisaks endale ülal ka oma alaealist lapselast. Arvestades hageja ja tema abikaasa majanduslikku olukorda, ei ole hageja kohtu hinnangul suuteline tasuma kostjale elatist ka väikeses summas, kahjustamata enese tavapärast ülalpidamist. 6
(7)2-19-18045 Kohus nõustub hagejaga selles, et eeltoodud asjaolu tõendab muuhulgas see, et hagejal ja tema abikaasal tekkis võlg kostja ja tema õe ees, mistõttu algatati täiteasjad ning võla täiteasjas (tl 140 pöördel, 141, 143; maksekorralduse selgitus tsiv. asi 2-15-12030, täiteasi nr 175/2019/829) tasus hageja teine poeg S B, kes ei ole laste isa (vastavad maksekorraldused viidetega täiteasjadele nr 175/2019/829 ja 175-2019/830 tl 152 ja 152 pöördel). 22. Kohus leiab, et hageja on usutavalt kohtule näidanud, et tema varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Samuti on kohtu hinnangul tõendatud, et oluline muutus varalises seisus on tekkinud peale varasema lahendi tegemistelatis on välja mõistetud 05.07.2016, hageja on lõpetanud töötamise detsembris 2018 (tl 116). Talle ei kuulu vara, mille arvelt ülalpidamist anda ning tema (ja sellega ka kogu pere) sissetulek on pärast varasema otsuse tegemist vähenenud. Töötasu ja ettevõtlusest saadava tulu asemel elatuvad hageja ja tema abikaasa üksnes riiklikust pensionist. Kummagi abikaasa pension katab kokku mõlema abikaasa põhjendatud ja mitte ülemäära suured kulutused ning kostjale ei ole võimalik tasuda elatist, kahjustamata enda tavapärast ülalpidamist. Lisaks leiab kohus, et kohtuotsus peab olema täidetav. Kohtu hinnangul ei saa elatist maksma kohustatud isikult välja mõista elatist või kohustada jätkuvalt tasuma elatist, mis on talle üle jõu käiv. Seega on hagi rahuldamise eeldused täidetud. Kohus rahuldab hagi ning vähendab tasumisele kuuluvat elatist nullini alates hagi esitamisest. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 24.

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas hagi, kuid ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid kostja kanda. Kostja ei ole alaealise ülalpidamist vajava isikuna teinud midagi, põhjustamaks hageja poolt hagi esitamist. Samuti kaob tal hagi rahuldamise korral oluline osa sissetulekust, mistõttu on menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 25. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.