1-18-3525/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-18-3525 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud lahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Määruskaebuse esitaja Evgeny Yudaevi kaitsja Silvi Erro, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. aprilli 2018 otsusega tunnistati E. Yudaev süüdi KarS § 4231 ja § 424 lg 1 järgi. Teda karistati KarS § 63 lg 1, § 69 lg-te 1, 3 ja 4 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Vangistus asendati 540 tunni üldkasuliku tööga, mille E. Yudaev pidi tegema 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks kohustati teda järgima KarS § 75 lg 1 pde 1-6, lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus
8. mail
10. Viru Maakohtu
11. märtsi 2019 kohtumäärusega pöörati E. Yudaevile Viru Maakohtu
12. aprilli 2018 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 6 kuud vangistust täitmisele. Karistusest loeti kantuks sooritatud üldkasulik töö, s.o 1 tund, mis on võrdeline 1 päeva vangistusega. Ärakandmata karistuseks oli 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Kohus luges E. Yudaevi karistusaja alguseks tema kinnipidamise aja ehk
13. märtsi
15. Viru Maakohtu
16. novembri 2019 määrusega vabastati E. Yudaev karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ta allutati käitumiskontrollile katseajaga kuni karistusaja lõpuni, s.o
17. septembrini
18. E. Yudaev kohustus KarS § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 kohaselt mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid, asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vanglast vabanemisest ning alluma 3 kuuks elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus
19. detsembril
22. märtsil 2020 registreeriti maakohtus Viru Vangla erakorraline ettekanne taotlusega pöörata E. Yudaevile mõistetud ja ärakandmata karistus KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele kohtu poolt määratud kohustuse: alluda elektroonilisele valvele rikkumise tõttu.
23. Viru Maakohtu
24. märtsi
25. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja E. Yudaevile mõistetud karistuse ärakandmata osa, 9 kuud ja 14 päeva vangistust, pöörati täitmisele.
26. E. Yudaevile heidetakse ette elektroonilise valve tingimuste (ajakava) rikkumist
27. jaanuaril, 8., 9.,
28. ja
29. veebruaril. Ajavahemikul
30. detsembrist 2019 kuni
31. jaanuarini 2020 pidi ta täitma töökohustusi, mida ta tegelikkuses ei teinud.
32. Töölepingu kohaselt asus E. Yudaev Raidos Group OÜs tööle
33. detsembril
34. MTA edastas
35. jaanuaril 2020 hooldusosakonnale tõendi, millest nähtub, et selle päeva seisuga ei ole E. Yudaevile tehtud deklareeritud väljamakseid ega kannet töötamise registris.
36. E. Yudaevi selgitusel töötas ta Raidos Group OÜs esitades väljamakse-kviitungi ja
37. a jaanuari maksudeklaratsiooni. Hinnates esitatud tõendeid esines kohtul tõsiseid kahtlusi E. Yudaevi töötamises Raidos Group OÜs. Kassa-väljamaksekviitungi kohta selgitusega „palk“ märkis maakohus, et töölepingu p-s 3.3 on pooled kokku leppinud palga maksmise töövõtja pangakontole. MTA vastus kriminaalhooldusosakonnale ei kajasta E. Yudaevile väljamaksete tegemist
38. a detsembris.
39. jaanuaril 2020 teostatud sularaha väljamakse saaks seonduda üksnes detsembris tehtud tööga. Seega puuduvad kontrollitavad andmed E. Yudaevi töötamise kohta Raidos Group OÜs
40. a detsembris.
42. a jaanuaris töötamise kohta esitas E. Yudaev kohtule OÜ Raidos Groupi poolt MTAle esitatud TSD 2020 jaanuari kohta. Sellest nähtub, et tööandja tegi E. Yudaevile 200-eurose väljamakse jaanuaris töötamise eest. Kõnealune dokument kinnitab E. Yudaevi töötamist OÜs Raidos Group. Töölepingu p 3.1 kohaselt oli E. Yudaevi töötasu suuruseks 6 eurot/tunnis. Arvestades töölepingust nähtuvat ja kõrvutades seda tehtud väljamaksega järeldub sellest, et E. Yudaev töötas jaanuaris 2020 ca 33 tundi (200 ÷ 6, s.o 33,33). Et E. Yudaev töötas töölepingus kokku lepitust vähem, on sedastatav ka OÜ Raidos Group objektijuhi A.R. i kohtuistungil antud ütlustest, milles ta avaldas, et mõnikord sai E. Yudaev tööle tulla, mõnikord aga mitte. Samuti nähtub, et
43. jaanuaril 2020 teostas kriminaalhooldusosakond elektroonilise valve ajakava kontrolli töökohas, ent E. Yudaevi tema töökohal polnud.
44. Töölepingu p 1.4 kohaselt oli E. Yudaevi tööaja pikkuseks 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Selliselt koostati ka elektroonilise valve ajakava. E. Yudaev töötas jaanuaris 2020 töötasuarvestuse kohaselt ca 33 tundi. Seega pole ta tegelikkuses teinud 8-tunniseid tööpäevi ja 40-tunniseid töönädalaid. Kuna E. Yudaev pidi igal tööpäeval kella 9.30st kuni kella 18.30ni täitma tööülesandeid OÜs Raidos Grupp, ent ei teinud seda, rikkus ta pikema perioodi kestel elektroonilise valve ajakava. Arvestuslik tööaeg 33 töötundi on väiksem, kui ta tema tööleping ja elektroonilise valve ajakava ette nägi. Seega valdava osa ajast E. Yudaev OÜs Raidos Group tööülesandeid ei täitnud.
45. Kohus ei arvestanud E. Yudaevi ütlusi nende ebausaldusvääruse tõttu. E. Yudaev eitas töötamisega seotud etteheidet ning selgitas et tööandja jättis vajalikud dokumendid ja kanded tegemata. Kriminaalhooldajale selgitas E. Yudaevi rikkumise kohta aga seda, et ta küll esitas -2- töölepingu, ent tegelikkuses töötas ta mitteametlikult tuttava korteris remonttöid tehes. Kuna E. Yudaevi selgitused tema töötamisega seotud asjaolude kohta on erinevates menetlusstaadiumites olnud diametraalselt erinevad, siis ei pidanud kohus võimalikuks nendega arvestada ning jättis need tervikuna kõrvale. Selle tõttu ei pidanud kohus võimalikuks arvestada E. Yudaevi selgitusi ka elektroonilise valve ajakava rikkumiste kohta, mis on kuupäevadest
46. ja
47. jaanuar; 8.; 9.;
48. ja
49. veebruar
50. Erakorralise ettekande lisaks olevate valveseadme raportitega on tõendatud, et
51. jaanuaril 2020 pidi E. Yudaev koju jõudma kell 18.30, ent jõudis koju kell 18.18, lahkus kell 18.20 ja naasis kell 18.
52. Samuti viibis ta väljaspool kodu ajavahemikul kella 18.58st kuni kella 19.06ni. Raportist nähtub ka, et
53. veebruaril 2020 kella 01.53st kuni 02.13ni viibis E. Yudaev väljaspool ajakava kodust väljas; 9.veebruaril 2020 eksis E. Yudaev ajakava vastu, kui väljus oma elukohast 14 minutit varem ja naasis 12 minutit hiljem (pidi kodust väljuma kell 10.30 kuid väljus 10.16 ning pidi tagasi olema kell 11.50 kuid jõudis koju kell 12.02);
54. veebruaril 2020 väljus ajakava väliselt kell 13.18 ja saabus tagasi 13.35;
55. veebruaril 2020 väljus ajakava väliselt kell 11.49 ja saabus tagasi kell 11.55 ning
56. veebruaril 2020 lahkus E. Yudaev elukohast kell 08.53 ehk 28 minutit hiljem, kui seda nägi ette ajakava.
57. Kohus nentis, et E. Yudaev on elektroonilise valve ajakava rikkumisi toime pannud korduvalt ja järjepidevalt. Iseäranis pahatahtlikuks hindas kohus E. Yudaevi ebaõiged selgitused tema töötamise kohta OÜs Raidos Group. E. Yudaev on avaldanud oma töötamise kohta ebaõiget informatsiooni ja kuritarvitanud tema suhtes ülesnäidatud usaldust. Seejuures oli elektroonilisele valvele allumine tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi. Rikkumise olemust, selle olulisust, arvukust, järjepidevust ja kestvust arvestades on tegemist rikkumistega, mis toovad kaasa karistuse täitmisele pööramise. E. Yudaev on oma käitumisega selgelt väljendanud, et ta ei soovi täita nõuetekohaselt Viru Maakohtu
58. novembri 2019 kohtumäärust, millega ta vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Kui süüdlane kohtumäärusest tulenevaid nõudeid täita ei soovi või ei pea seda vajalikuks ega oluliseks, ta eksitab teadlikult ja tahtlikult kriminaalhooldusosakonda, siis väljendub selles ilmne sobimatus vabanemisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmiseks. Taoline käitumisaktide jada päädib karistuse täitmisele pööramisega.
59. E. Yudaevi rikkumistele ei saa reageerida täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega. Isiku puhul, kes vabaneb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, on elektroonilise valve tingimuste täitmine ajakava järgi obligatoorne. Elektroonilise valve kohaldamise eesmärgiks on teostada süüdlase pidevat jälgimist ka pärast tema vabanemist.
60. Täiendavate kohustuste määramise või katseaja pikendamisega pole võimalik saavutada elektroonilise valve ajakava korrektset täitmist; seda enam olukorras, kus elektroonilise valve 3 kuu pikkune tähtaeg on läbi saanud. Elektroonilise valve tingimuste rikkumise ulatuse tõttu ei ole võimalik seda kompenseerida katseaja pikendamise või täiendavate kohustuste määramisega. Seetõttu tuleb E. Yudaevi karistus täitmisele pöörata. MÄÄRUSKAEBUS
61. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
62. märtsi 2020.а määruse. Jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna
63. märtsi
64. a erakorraline ettekanne rahuldamata pannes E. Yudaevile täiendava kohustuse.
65. Määruses on arvestatud kriminaalhooldusametniku väiteid, arvestamata süüdimõistetu selgitustega. E. Yudaev selgitas, et töötas OÜs Raidos Group
66. detsembrist 2019 kuni
67. jaanuarini
68. Sel perioodil oli juhtumeid, kus ta läks varem koju, ent oli ka süsteemi -3- valehäireid, mistõttu on osad ajakava rikkumised põhjendamatud. MTA vastusega seoses selgitas E. Yudaev, et kuna tööandja jättis töötamise nõuetekohaselt registrites kajastamata, on see tööandja eksimus.
69. Kohtu kahtlused E. Yudaevi töötamise osas ei ole põhjendatud. Palga väljamaksmine võib toimuda kassaorderi alusel sularahas.
70. Ekslikud on kohtu järeldused, mille kohaselt puuduvad kontrollitavad andmed E. Yudaevi töötamise kohta OÜs Raidos Group
71. a detsembris ning tööülesannete mittetäitmise kohta valdava osa ajast. Tööandjal E. Yudaevi suhtes pretensioone ei olnud. Aruandluse koostamised, samuti riigiasutustega suhtlemine ning töötaja õigeaegne registrisse kandmine kuulub tööandja, mitte töötaja pädevusse. Ka palga maksmine ning töölepingu tingimuste järgimine on tööandja vastutusalas ja tema kohustus.
72. Kriminaalhooldusametnik ei kontrollinud süsteemi valehäireid, mida praktikas juhtub.
73. E. Yudaev tunnistas mõnel korral kohustuste rikkumist ning kahetseb neid. Mõned minutid varem kojutulemine ei ole oluline rikkumine.
74. Arvesse tuleks võtta, et E. Yudaevi ülalpidamisel on 4-aastane tütar ja töötu abikaasa. E. Yudaev ei ole senini eelmisest töökohast jaanuarikuu eest palka kätte saanud. Tal polnud tahtlust kriminaalhooldusametnikku ega kohut petta. Ta käis graafiku järgi tööl ning tegi tööd. Õigeaegselt palga väljamaksmata jätmine ei ole E. Yudaevi süü. Ta soovib elada perega, ametlikult töötada, maksta makse ja tasuda trahve. Ühtegi kuritegu E. Yudaev toime pannud ei ole ega soovi karistuse täitmisele pööramist. Ta on tööpraktikal ning võetakse pärast seda alaliselt tööle. Praegu on ta perekonna ainus toitja.
75. E. Yudaevi seaduskuuleka käitumise poole suunamisel tuleks esmajärjekorras kohaldada pehmemaid meetmeid, et aidata kaasa katseaja nõuetekohaselt kulgemisele. Kriminaalhooldusalusele tuleks anda veel üks võimalus oma kohustuste korrektseks täitmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
76. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
77. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on tõendipõhiselt ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda erinevad katseaja tingimuste rikkumised E. Yudaevi puhul tuvastatuks. Määruskaebuses märgitu kohaselt ei ole maakohus arvestanud E. Yudaevi selgitustega ning tuginenud vaid kriminaalhooldusametniku poolt esitatud asjaoludele.
78. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja kriitikaga maakohtu määrusele. I astme kohus on põhjalikult analüüsinud esitatud tõendeid ning selgitanud, miks ta jätab kõrvale E. Yudaevi ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et maakohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
79. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse -4- (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
80. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et E. Yudaev avaldas oma töötamise kohta ebaõiget informatsiooni ja kuritarvitas usaldust. Kohus märkis, et just elektroonilisele valvele allumine oli E. Yudaevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi. Kohus arvestas rikkumise olemust, olulisust, arvukust ja kestvust ning nägi ainsa võimalusena ette pöörata E. Yudaevi karistus täitmisele. Nendest põhjendustest nähtub, et kohus pidas E. Yudaevi rikkumisi tahtlikeks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks kohus leiab, et E. Yudaevi katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. Ühtlasi on I astme kohus veenvalt põhjendanud, miks ei saa E. Yudaevi rikkumistele reageerida leebemal viisil.
81. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et kuna süüdlane on ilma mõjuvate põhjusteta juba praegu korduvalt rikkunud katseaja tingimusi, on prognoos edasise katseaja probleemidega kulgemise osas vähene. Juba E. Yudaevi karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et määratud 540 üldkasuliku töö tunnist tegi ta ära vaid ühe tunni. Kui arvestada ka praeguse kriminaalhoolduse ebarahuldavat kulgu, võib öelda, et kriminaalhooldus ei pruugi E. Yudaevile karistusega taotletavat eesmärki täita. Seetõttu ei näe ka apellatsioonikohtu koosseis mõttekust E. Yudaevile lisakohustuse panemisel. Kuna kohtukolleegium ei tuvastanud maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumisi, tuleb E. Yudaevi kaitsja määruskaebus jätta rahuldamata.
82. Kriminaalhooldusalusele on selgitatud rikkumiste tagajärgi, ta neist teadlik ja võtab rikkumiste toimepanemisega ise riski, et karistuse täitmisele pööramisel satuvad raskesse olukorda tema lähedased.
83. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus kaitsja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) -5-