Obsah (14)

§ 172§ 146§ 22§ 162§ 163§ 65§ 23§ 66§ 150§ 169§ 171§ 158§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2690 Tsiviilasi R E’i pankrotimenetlus Menetl

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete kohta.

1. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata Tartu Maakohtu registriosakonda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 24.04.
2. a määrusega kuulutati välja R E’i pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Oliver Ennok. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.05.
3. a, ühtegi võlausaldajat üldkoosolekul ei osalenud ning 17.05.
4. a määras kohus halduri ettepanekul jätta R E’i pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 05.09.
5. a, jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 29.04.
6. a. 26.05.
7. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks R E’i pankrotimenetluse lõpparuande. Haldur palub kohtul kinnitada lõpparuanne ja lõpetada R E’i pankrotimenetlus, märkida lõpetamise määruses võlausaldajate rahuldamata jäänud nõuded, määrata pankrotihaldurile lõplik tasu vastavalt esitatud taotlusele, vabastada pankrotihaldur Oliver Ennok pankrotihalduri kohustustest ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku nimetamine. Pankrotihaldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande: Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses on müüdud korduvate enampakkumiste tulemusena sõiduk xxxx, ehitusaasta xxxx. a. Nimetatud sõiduki müügist on pankrotivarasse laekunud 170 eurot. Võlgniku arvelduskontole on laekunud pankroti väljakuulutamisest alates töötasu kokku summas 15 489,58 eurot, millest on TMS § 130-133 alusel pankrotimenetlusega seotud nõuete rahuldamiseks kinni peetud (arvestatud pankrotivara hulka) 2 809,37 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on teostatud pankrotimenetlusega seotud väljamakseid kogusummas 388,32 eurot järgmiselt: ajutise halduri tasu 387,60 eurot; panga teenustasud 0,72 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule lõpliku taotluse summas 1 620 eurot, millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1 944 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Pankrotimenetluses on peale pankrotimenetlusega seotud kulude kandmist võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks vabasid vahendeid 647,07 eurot. Arvestades, et halduril tuleb teha mitmeid ülekandeid võlausaldajatele, on panga teenusteks kokku arvestatud 3 eurot, seega saab haldur võlausaldajatele teha väljamaksed kokku summas 644,07 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 2 Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajatel on jäänud saamata kokku 15 351,48 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ja ei kavatse hagisid esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud lõpparuande punktis „Andmed

§-s 146 nimetatud väljamaksete kohta“ Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku laenukohustuste võtmine arvestamata sealjuures enda reaalseid rahalisi võimalusi kohustuste täitmisel ja majanduslikku olukorda. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja

1. a, kui oli alustatud esimene pankrotimenetluseni menetluses olev täitemenetlus. Võlgadest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud avalduse võlgniku kohustest vabastamiseks. 05.09.
2. a võlausaldajate üldkoosolekule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Pankrotihaldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kirjaliku nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta on pankrotihaldurile esitanud võlgnik ise. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega ja

§ 162

lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotise alusel raha välja makstud.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

§ 22lg 5 mõistes muu asjaolu.

Kooskõlas

§-ga 168 on käesolev kohtumäärus R E’i pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõude osas täitedokumendiks. Lähtuvalt

§ 65

lg-st 1 määrab kohus pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri 3 taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23

lõigete 1-3 alusel.

§ 23

lg 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Pankrotihaldur palub kohtul määrata pankrotihalduri tasuks 18 töötunni eest 1 620 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot vastavalt

§ 65

lg 11 ja § 23 lg 3), millele lisandub käibemaks 324 eurot, kokku 1 944 eurot ning palub tasu välja maksta võlgniku pankrotivara arvelt halduri büroo Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ-le. Võlgnik ega võlausaldajad pankrotihalduri taotletavale tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri tasu summas 1 944 eurot (sh käibemaks) kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 23lg 1-3.

Kohus määrab halduri tasuks 1 944 eurot (sh käibemaks).

§ 66

lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotihaldur pankrotimenetluse kulude kinnitamist ega hüvitamist taotlenud ei ole.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

§ 169

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt

§ 171

lg-le 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158

lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Pankrotihaldur on teinud kohtule ettepaneku kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ning on kohtule edastanud võlgniku nõusoleku usaldusisikuks olemise kohta. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kuulub rahuldamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2, 3, 4 ja 5 järgi peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

§ 173

lg 1 alusel on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik

§ 173lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata 4 sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud iga-aastaselt esitama kohtule aruande võlausaldajale teostatud väljamaksete kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5