1-20-3203 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3203 (20231600915) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretä

§ 25

lg 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Anna-Maria Rahamägi Süüdistatav Jorma Piibur Ik: 35909170346, EV kodanik; keskharidus; töökoht: puudub; elukoht: püsiv elukoht puudub; viibib vahi all Põhja prefektuuri kinnipidamiskeskuses kuni 22.06.

1. Tõkend: KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud 04.04.2020 kuni 05.04.2020, 09.04.2020, 15.04.2020 kuni 16.04.2020, 22.04.2020; vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 24.04.2020 määruse alusel kuni 22.06.
2. Varasem karistatus: 4 kehtivat kriminaalkaristust, viimati: - Harju Maakohtu 31.03.2014 otsusega nr 1-14-2225 KarS §

§ 25lg 2 järgi lühimenetluses vangistusega 4 kuud, Kar

S § 68 lg 1 alusel vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mis asendati KarS § 68 lg 1 ja § 69 lg 1 üldkasuliku tööga 236 tundi täitmise tähtajaga 1 aasta. Harju Maakohtu 03.03.2016 tagaseljamäärusega pöörati Jorma Piiburile mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus täitmisele. Jorma Piibur peeti 09.10.2019 kinni ning viidi karistust kandma, karistus täidetud 06.02.2020. Kaitsja Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1. Jorma Piibur süüdi tunnistada KarS §

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 1 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Jorma Piiburile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

1. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinni pidamise aeg 04.04.2020 kuni 05.04.2020, 09.04.2020, 15.04.2020 kuni 16.04.2020, s.o 5 (viis) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva, millise karistuse kandmist arvestada alates Jorma Piiburi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.04.
3. Jorma Piiburi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tähtaja saabumisel.
4. Jorma Piiburilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Jorma Piibur, 1-20-3203, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Jorma Piiburile tema kinnipidamiskoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Salvestised: CD-plaat A.H. Tammsaare tee 62 asuva Tondi Selveri 04.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 14), DVD-plaat Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Prisma 09.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 58), DVD-plaat Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Prisma 15.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 79), CD-plaat Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama Selveri 22.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 96) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.
6. Asitõend: Jorma Piiburi 22.04.2020 kinnipidamisel kaasas olnud spordikotist leitud kolm fooliumiga vooderdatud paberikotti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas (akt 20ATH02049, tl 102), konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest esitada ringkonnakohtule apellatsiooni. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
7. SÜÜDISTUSE SISU Jorma Piiburit süüdistatakse selles, et tema, olleks isik, kes on varem toime panndu varguse ja olles vabanenud karistuse kandmiselt 06.02.2020, uuesti 04.04.2020 kella 14.47 paiku Tallinnas aadressil A.H Tammsaare tee 62 asuvast Tondi Selverist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 571 eurot ja nimelt: - ühe pudeli 70cl Hennessy XO konjakit maksumusega 189 eurot, - ühe pudeli 70cl Martell Cordon Bleu konjakit maksumusega 149 eurot, - ühe pudeli 70cl Baron Otard XO Gold konjakit maksumusega 149 eurot ja - ühe pudeli 75cl Remy Martin 1738 Royal konjakit maksumusega 84 eurot. Eeltoodud kaubaga möödus Jorma Piibur kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud 2 kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 09.04.2020 kella 12.02 paiku Tallinnas aadressil Tartu mnt 87 asuvast Sikupilli Prisma kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Prisma Peremarket AS-ile kuuluvad kaupa ja nimelt ühe pudeli 35cl Martell VS konjakit maksumusega 17,59 eurot, millega möödus kassarivist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 15.04.2020 kella 19.59 paiku Tallinnas aadressil Tartu mnt 87 asuvast Sikupilli Prisma kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist Prisma Peremarket AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 25,62 eurot ja nimelt: - kaks pakki Caesari salatit kanaga maksumusega 3,99 €/tk, s.o kogumaksumusega 7,98 eurot, - kolm Emma kohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,02 eurot, - neli Emma karamellikohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,36 eurot, - ühe paki Hollandi leibjuustu maksumusega 2,59 eurot, - ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,50 eurot, - kaks vaarika toorjuusturulli maksumusega 2,96 €/tk, s.o kogumaksumusega 5,92 eurot, - kaks pakki Pere hapukoort maksumusega 0,88 €/tk, s.o kogumaksumusega 1,76 eurot ja - ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,48 eurot Eeltoodud kaubaga möödus Jorma Piibur kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Samuti tema, 22.04.2020 kella 14.20 paiku Tallinnas aadressil Toompuiestee 37 asuvast Tondi Selveri kauplusest võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Selver AS-ile kuuluvat kaupa ja nimelt ühe pudeli 50cl Nikka Whisky From The Barrel viskit maksumusega 49,90 eurot, millega möödus kassast ja müügisaalist, jättes kauba eest tahtlikult tasumata, kuid oli kinnipeetud turvateenistuse poolt, kaup on rikkumata kujul tagastatud kauplusele. Kahju puudub. Seega pani Jorma Piibur oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
8. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Episood 04.04.2020 Kohus leiab, et 04.04.2020 kella 14.47 paiku Tallinnas aadressil A.H Tammsaare tee 62 asuvas Tondi Selver kaupluses kauba koguväärtuses 571 eurot (üks pudel 70cl Hennessy XO konjakit maksumusega 189 eurot, üks pudel 70cl Martell Cordon Bleu konjakit maksumusega 149 eurot, üks pudel 70cl Baron Otard XO Gold konjakit maksumusega 149 eurot, üks pudel 75cl Remy Martin 1738 Royal konjakit maksumusega 84 eurot) varguse katse toime panemine Jorma Piiburi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja M R ütluste (tl 3-4) kohaselt oli ta 04.04.2020 tööl Tondi Selveris Tammsaare tee 62 Tallinn ja nägi kuidas meesterahvas alkoholi osakonnast 14:42 hakkas võtma alkoholikarpe 3 ning pani need endale spordikotti. Meesterahvas liikus kaupluses ringi ning väljus 14:47 sissepääsu väravatest maksmata kaubaga. Isik peeti kinni ja toimetati turvaruumi. Turvakontrolli tehes leiti isiku spordikotist neli alkoholikarpi, mis olid maksmata. Kauba kogusumma oli kokku 571 eurot. Kaup korras ja tagastatud kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 5-6) kohaselt peeti varguse katselt kinni 04.04.2020 kell 16:00 Jorma Piibur. Kahtlustatava Jorma Piiburi ütluste (tl 15-16) kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. Tal ei ole töö- ega elukohta. Varastas enda tarbeks. Kaasas oli tal punase/musta värvi spordikott, kuhu pani võetud asjad. Kahetseb, et nii juhtus. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 9-13), millelt nähtub, kuidas süüdistatav siseneb 04.04.20202 Tallinnas Tammsaare tee 62 asuvas Selver kaupluse müügisaali ja võtab ostukäru. Ta paneb ostukärusse enda musta-punast värvi koti. Tema järel kauplusesse siseneb naisterahvas. Nad kõnnivad alkoholiosakonda. Esimese pudeli võtab naisterahvas. Sel ajal Piibur teeb ostukärus oleva koti lahti ning naisterahvas paneb alkoholipudeli karbis kohe kotti (foto 2). Kell 14:42:33 Piibur võtab teise pudeli ja paneb enda kotti (foto 3). Kolmanda pudeli võtab Piibur ning kõnnib ostukäruga natukene eemale (foto 4). Neljanda pudeli võtab riiulilt naisterahvas ja annab selle üle meesterahvale, kes paneb selle kotti (foto 5). Peale seda nad lahkuvad alkoholiosakonnast ning kõnnivad koos müügisaalis kuni kella 14:45:39 kui naisterahvas läheb minema. Kell 14:46:17 võtab Piibur enda koti ostukärust (foto 6), jättes ostukäru müügisaali ja lahkudes sealt kotiga. Ta väljub müügisaalist sissepääsu kaudu kell 14:47:33 (foto 7). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 1-2), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 04.04.2020 kella 14:47 paiku Tallinnas, Tammsaare tee 62 asuvas Tondi Selveri kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS-le Selver kuuluvat kaupa maksumusega 571 eurot. Seega on sedastatav, et esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada esemete senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale müügisaalist väljumist ja kaasa võetud kauba eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemetest ilma. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 09.04.2020 Kohus leiab, et 09.04.2020 kella 12.20 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kauplusest kauba väärtuses 17,59 eurot (üks pudel 35cl Martell VS konjakit) varguse katse toime panemine Jorma Piiburi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja L L ütluste (tl 37 ja pöördel) kohaselt 09.04.2020 võttis meesterahvas alkoholi osakonnast Martell konjaki ning pani selle ostukorvi. Seejärel läks sügavkülma osakonda ning 4 võttis sealt kaks jäätist ning riide osakonnast jope. Meesterahvas läks proovikabiini kell 11:58, kus ta pani spordikotti Martelli konjaki. Kabiinist väljus meesterahvas kell 11:
9. Jope pani tagasi riide osakonda ja maksis kassas jäätiste eest. Isikuks osutus Jorma Piibur. Kahtlustatava Jorma Piibur ütluste (tl 59-61) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. Poodi minnes arvas ta, et tal on taskus umbes 30 eurot olemas. Poes võttis ta alkoholiosakonnas konjaki pudeli, siis läks jäätise järgi. Võttis külmikust kaks jäätist ja siis tuli mõte osta kooki. Vanast harjumusest läks kaubaga proovikabiini, kus pani alkoholipudeli enda spordikotti. Seejärel läks kassasse ja maksis ainult jäätise eest ja möödus kassast jättes konjaki eest maksmata. Pärast kassarivi möödumist pidas teda kinni turvamees. Turvaruumis võttis ta spordikotist välja konjaki pudeli. Tunnistab, et tahtis varastada kaupa ja kahetseb puhtsüdamlikult. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 44-57), millest nähtub, kuidas 09.04.2020 kella 11:54 paiku viibib Sikupilli Prisma kaupluse alkoholiosakonnas meesterahvas. Mees võtab riiulilt ühe alkoholi pudeli (foto 1), paneb ostukorvi (foto 2) ja liigub alkoholiosakonnast edasi kaupluse müügisaali (foto 3). Kell 11:55 kõnnib meesterahvas müügisaalis ja on näha, et tema ostukorv on juba tühi (foto 4, 5). Kell 11:56 tuleb ta külmikute juurde, kust võtab kaks jäätist (foto 6) ja paneb ostukorvi. Seejärel läheb ta riietuse osakonda, kus kell 11:57 võtab jope (foto 7) ja läheb sellega proovikabiini (foto 8). Kell 11:59 väljub proovikabiinist (foto 9). Kell 12:00 tuleb mees kassa juurde, kus maksab ainult jäätise eest (foto 10). Kell 12:02 möödub kassarivist. Kell 12:03 toimetavad kaupluse turvatöötajad mehe turvaruumi, kus mees võtab spordikotist välja kaks jäätist ja paberkoti (foto 13), milles on peidetud varastatud alkoholipudel (foto 14, 15). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Prisma Peremarket AS avaldusest nähtub (tl 35), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 09.04.2020 kella 12:02 ajal Tallinnas Tartu mnt 67 asuvas Prisma Peremarket AS Sikupilli Prisma kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Prisma Peremarket AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 17,59 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati töötaja poolt ja peale kassarivist möödumist ja jäätise eest tasumist, kuid alkoholi eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks ta Martell VS konjakit poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 15.04.2020 Kohus leiab, et 15.04.2020 kella 19.59 ajal Tallinnas Tartu mnt 87 asuvas Sikupilli Prisma kauplusest kauba koguväärtuses 25,62 eurot (kaks pakki Caesari salatit kanaga maksumusega 3,99 €/tk, s.o kogumaksumusega 7,98 eurot, kolm Emma kohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,02 eurot, neli Emma karamellikohukest maksumusega 0,34 eurot/tk, s.o kogumaksumusega 1,36 eurot, ühe paki Hollandi leibjuustu maksumusega 2,59 eurot, ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,50 eurot, kaks vaarika toorjuusturulli maksumusega 5 2,96 €/tk, s.o kogumaksumusega 5,92 eurot, kaks pakki Pere hapukoort maksumusega 0,88 €/tk, s.o kogumaksumusega 1,76 eurot ja ühe paki BBQ suitsufileesinki maksumusega 2,48 eurot) varguse katse toime panemine Jorma Piiburi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja L L ütluste (tl 66 ja pöördel) kohaselt 15.04.2020 kell 19:59 pidas ta kinni meesterahva, kes tundus kahtlane. Videosalvestusi uurides selgus, et meesterahvas on võtnud kauplusest erinevat toidukaupa ja pannud omale kotti. Meesterahva nimeks Jorma Piibur. Kahtlustatava Jorma Piibur ütluste (tl 80-81) kohaselt tunnistab ta kuriteo toimepanemist. Läks Sikupill Prismasse eesmärgiga osta endale süüa. Kuna tal puudub töökoht ja sissetulekut ei ole, siis otsustas varastada. Võttis müügisaalist enda jaoks vajalikku toitu ning pani selle spordikotti. Seejärel läks kassasse, kus maksis ainult apelsinide eest. Kahetseb toimepandut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 73-78), millest nähtub, kuidas 15.04.2020 kell 19:29 siseneb müügisaali meesterahvas. Kell 19:29-19:58 võtab meesterahvas erinevat kaupa, mida asetab ostukorvi või otse spordikotti. Kell 19:59 seisab meesterahvas kassas, kus tasub apelsinide eest ning väljub kassast, tema õlal on spordikott ning videol on näha, et kott ei ole tühi. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Prisma Peremarket AS avaldusest nähtub (tl 64), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 15.04.2020 kella 19:59 ajal Tallinnas Tartu mnt 67 asuvas Prisma Peremarket AS Sikupilli Prisma kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati Prisma Peremarket AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 25,62 eurot. Seega on sedastatav, et kaup oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et esemete äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks esemete senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asjade äravõtmist kahtlustati töötaja poolt ja peale kassarivist möödumist ja apelsinide eest tasumist ja muu kauba eest tasumata jätmist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, siis ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt ning kui turvatöötaja ei oleks süüdistatavat koos varastatuga kinni pidanud, siis ei oleks isik esemed poodi tagasi viinud, s.t omanikule tagastanud. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Episood 22.04.2020 Kohus leiab, et 22.04.2020 kella 14.20 paiku Tallinnas aadressil Toompuiestee 37 asuvas Balti jaama Selver kaupluses kauba väärtuses 49,90 eurot (üks pudel 50cl Nikka Whisky From The Barrel viskit maksumusega 49,90) varguse katse toime panemine Jorma Piiburi poolt on tõendatud süüdistatava süü tunnistamisega, tunnistaja ütlustega, videosalvestusega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja V Ki ütluste (tl 88 ja pöördel) kohaselt oli ta 22.04.2020 tööl Balti Jaama Selveris Toompuiestee 37 Tallinn ja nägi kuidas meesterahvas umbes 45-55 aastat vana, seljas must jope, jalas tumedad püksid sisenes kaupluse müügisaali ja läks alkoholi osakonda, kus kell 14:17 võttis riiulilt ühe pudeli Nikka Whisky From the Barrel (hind 49,90 eurot) ja läks sellega šokolaadi osakonda. Šokolaadi osakonnas kell 14:20:03 meesterahvas pani pudeli foolium 6 pakki ja seejärel pani fooliumpaki oma kotti. Seejärel liikus meesterahvas kassade poole ja kell 14:20:54 välja müügisaalist kauba eest tahtlikult tasumata. Kaup tagastatud poele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (tl 98 ja pöördel) kohaselt peeti varguse katselt kinni 22.04.2020 kell 16:40 Jorma Piibur. Kahtlustatava Jorma Piiburi ütluste (tl 103-105) kohaselt tunnistab ta oma süüd varguse toimepanemises. 22.04.2020 kella 14 paiku läks ta Balti Jaama Selverisse. Läks sinna lihtsalt vaatama, kuid kaupluses olles, tekkis tal mõte alkoholi varastada. Võttis kõige väiksema pudeli. Pani pudeli kaasas olevasse paberkotti ja siis spordikotti. Ta ei oska seletada, miks ta pani pudeli alkoholi, mille ta võttis Selveris riiulist just paberkotti, arvab, et see on lihtsalt harjumus tal. Peale seda, kui pani alkoholi pudeli enda spordikotti, läks ta ja võttis veel ühel pudeli gaseeritud vett ja läks kassade poole. Kassas maksis gaseeritud veepudeli eest kaasas olnud sularahaga, aga alkoholi pudeli eest ei maksnud, sest tal polnud piisavalt raha. Kui ta väljus müügisaalist ja Balti jaama hoonest tuli tema juurde turvamees ja palus tal koos temaga turvaruumi minna. Turvaruumis andis turvatöötajale vabatahtlikult alkoholi pudeli, mille varastas. Puhtsüdamlikult kahetseb tehtut. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab varguse toimepanemist ka asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 90-95), millelt nähtub, kuidas süüdistatav siseneb 22.04.2020 Tallinnas Toompuiestee 37 asuva Selver kauplusesse spordikott õlal ja mask ees. Meesterahvas võtab sissepääsu kõrvalt ostukorvi (pilt 1). Edasi liigub ta poes asuvasse sektsiooni, kus on veepudelid riiulitel ning salvestusel oleva aja järgi kell 14:16 võtab riiulilt ühe ning paneb selle ostukorvi (pilt 2-3). Edasi liigub meesterahvas alkoholiriiulite juurde. Kell 14:17 võtab meesterahvas riiulilt ühe pakendis pudeli ja paneb ostukorvi (pilt 4-5). Kell 14:19 võtab meesterahvas jope põuest välja paberist koti (pilt 6), paneb alkoholiriiulilt võetud pakendis pudeli selle sisse (pilt 7) ning siis omakorda endaga kaasas olnud spordikotti (pilt 8). Edasi liigub meesterahvas kassa juurde, kus paneb ostukorvis olnud veepudeli kassaliinile (pilt 9), mille eest maksab. Kell 14:20 möödub meesterahvas kassas turvaväravatest ilma, et oleks maksnud alkoholi riiulilt võetud pakendis pudeli eest, mille ta enda spordikotti pani (pilt 10). Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu Selver AS avaldusest ja õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub (tl 86-87), taotletakse vastutusele võtta isik, kes 22.04.2020 kella 14:20 paiku Tallinnas, Toompuiestee 37 asuvas Balti Jaama Selveri kaupluses pani toime õigusvastase teo, kui tema juurest avastati AS-le Selver kuuluvat kaupa maksumusega 49,90 eurot. Seega on sedastatav, et pudel viskit oli süüdistatava jaoks võõras vara ning süüdistatav ei ole seda ka vastustanud. Samas nähtub, et eseme äravõtmisega soovis süüdistatav lõpetada eseme senise valdaja valduse, kehtestada sellele uue, s.o enda valduse ning selleks eseme senise valdaja vastav nõusolek puudus. Kuna süüdistatava poolt asja äravõtmist kahtlustati turvatöötaja poolt ja peale veepudeli eest tasumist ja alkoholi eest tasumata jätmist ning müügisaalist väljumist võeti süüdistatav turvatöötaja poolt kinni, ei olnud vargust võimalik lõpuni viia süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel, seega jäi vargus katse staadiumisse. Eeltoodud põhjustel, leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse katse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süüdistatava käitumisest nähtub üheselt, et eseme äravõtmisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma. Seega leiab kohus, et realiseeritud on ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Kuriteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, s.t tegu on kavatsetusega toime pandud süüteoga. Riikliku süüdistaja poolt on süütegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o vargus, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus vastab KarS § 199 lg 2 p 9 toodud kvalifikatsioonile. 7 Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik on varguste eest varem süüdi mõistetud või on see tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti ei oma tähtsust kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Jorma Piibur on toime pannud 4 varguse katse episoodi (04.04.2020, 09.04.2020, 15.04.2020 ja 22.04.2020). Samuti nähtub väärteootsusest nr 2315,20,001443 (tl 136-137), et süüdistatav on 22.03.2020 toime pannud KarS § 218 lg 1 ja § 251 ettenähtud süüteo. Selline süsteemne varavastaste süütegude toimepanemine viitab süüdistatava väljakujunenud eluviisile ja sissetuleku saamisele kõrvaliste isikute arvelt. Seetõttu leiab kohus, et süstemaatilisuse kriteerium on täidetud, kuivõrd süütegude faktiline korduvus ja rohkus täidab süstemaatilisuse koosseisu ja süüdistatava õigusvastane käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Kuivõrd süüdistatav peeti iga varguste toimepanemiselt kinni ja varastatu tagastati omanikule, siis jäid vargused süüdistatava tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata ning tema käitumist tuleb hinnata kuriteo katsena KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et Jorma Piibur pani toime KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. 3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS §

§ 25

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Ankeetandmete kohaselt Jorma Piibur ei tööta. Seega on kaheldav, kas isikul oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustusi täita. Samuti lasuvad süüdistataval rahalised kohustused temalt väljamõistetavate menetluskulude tõttu. Lisaks käesoleva otsusega lisanduvatele rahalistele kohustustele on süüdistataval senini tasumata ka temale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo süstemaatilist toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mida on süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamistel korduvalt avaldanud ja mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise, kuna sellise iseloomuga karistus ei oleks täidetav. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava karistusandmetest, et süüdistatavat on mitmeid kordi karistatud varavastaste süütegude eest ja süüdistatav on pärast karistuse ära kandmist jätkanud sarnast õigusvastast käitumist. Eeltoodud põhjustel tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol. Hinnates Jorma Piiburi süü suurust KarS §

§ 25

lg 2 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse 4 varguse katse toimepanemist, millega varalist kahju ei tekitatud, kuivõrd süüdistatav peeti koos varastatuga kinni ja varastatu tagastati omanikule. Varastada püütud esemete väärtus varieerus, kuid enamjaolt ei olnud kuigi see kuigi suur, jäädes valdavalt väheväärtusliku asja väärtuse piiridesse (571 eurot; 17,59 eurot; 25,62 eurot; 49,90 eurot). Seega Jorma Piiburi süü on hinnatav alla keskmise. 8 Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud kahetsust. Kuigi süüdistatava kahetsusse tuleb süütegude süsteemse toimepanemise tõttu suhtuda kriitiliselt, ei saa kohus avaldatud kahetsust täielikult tähelepanuta jätta. Seetõttu peab kohus võimalikuks kergendava asjaoluga KarS § 57 lg 1 p 3 alusel arvestada. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes on kohtu arvates võimalik süüdistatavale mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama n.n märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 31-1-40-04). Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval 4 kehtivat kriminaalkaristust ning 6 kehtivat väärteokaristust (tl 119-123). Neljast kehtivast kriminaalkaristusest kolm on seotud varavastaste kuritegude toimepanemisega. Harju Maakohtu 31.03.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-2225 tunnistati Jorma Piibur süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning teda karistati vangistusega 4 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga. Harju Maakohtu 03.03.2016 määrusega pöörati Jorma Piiburile mõistetud ja täielikult ärakandmata karistus täitmisele, kuna isik hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei elanud kohtu määratud elukohas ega ilmunud kriminaalhooldaja juurde. Kohtumäärus tehti isiku suhtes tagaselja ja Jorma Piibur peeti kinni alles 09.10.2019 ning toimetati karistuse ärakandmisele. Karistuse kandis süüdistatav ära 06.02.

1. Kuigi kriminaalkorras karistati Jorma Piiburit viimati varavastase kuriteo eest kuus aastat tagasi, siis mõistetud karistus sai kantud alles 06.02.2020 ja karistusregistrist väljatrükist nähtub, et juba 22.03.2020.a on Jorma Piiburit väärteokorras karistatud Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrulltalituse patrulligrupi poolt väärteoasjas nr 23152001443 KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 3 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga. Seejärel pani Jorma Piibur käesolevas kriminaalasjas menetlusesemeks olevad teod toime ajavahemikul 04.04.2020 - 22.04.
2. Seega vaatama asjaolule, et Jorma Piiburit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemises ning teda on selliste tegude toimepanemiste eest karistatud kõige rangema karistusega, s.o on reaalse vangistusega, on ta jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist väga lühikese aja möödudes pärast karistuse kandmiselt vabanemist ning teinud seda süstemaatiliselt. Vaatama võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on Jorma Piibur teinud valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda seaduskuulekale käitumisele. Lisaks jääks kriminaalhooldusega süüdistatav vabadusse ning on piisav alus eeldada, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist. Samuti on süüdistatav enda varasema käitumisega näidanud, et ta ei sobi kriminaalhooldusele, kuna juba eelmise kriminaalhoolduse ajal käitus ta kriminaalhooldust takistavalt, mis päädis temale Harju Maakohtu 31.03.2014.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Seega jätkuvate kuritegude toimepanemise vältimiseks tuleb süüdistatav ühiskonnast isoleerida. Mõistetava karistuse ärakandmist tuleb arvestada alates süüdistatava kinnipidamisest, so alates 22.04.2020, arvestades karistusaja hulka ka eelvangistuse, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aja. 9
3. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Muid menetluskulusid kriminaalasjade menetlemisega ei kaasnenud, kuivõrd süüdistatav loobus kaitsjast ja seega ka võimalikust täiendavast menetluskulust, mis kaasneks kaitsja õigusabi osutamisega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Jorma Piibur on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Seetõttu tuleb sundraha süüdistatavalt täies mahus välja mõista. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. ASITÕENDID JA SALVESTISED Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kriminaaltoimikus erinevate kaupluste turvakaamerate salvestised: CD-plaat A.H. Tammsaare tee 62 asuva Tondi Selveri 04.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 14), DVD-plaat Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Prisma 09.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 58), DVD-plaat Tartu mnt 87 asuva Sikupilli Prisma 15.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 79), CD-plaat Toompuiestee 37 asuva Balti Jaama Selveri 22.04.2020 turvakaamera videosalvestisega (tl 96). Kuivõrd tegemist on teabekandjatega, millel on kriminaalasjas tõenduslik tähtsus, tuleb need jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. Lisaks sellele on süüdistatava Jorma Piiburi kinnipidamisel 22.04.2020 kaasas olnud spordikotist leitud kolm fooliumiga vooderdatud paberikotti, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas (akt 20ATH02049, tl 102). Kriminaaltoimikust nähtuvalt kasutas süüdistatav turvaelementidega kaupade väljaviimiseks fooliumkotte, et vältida turvaväravate reageerimist turvaelemendile. Seega on tegemist tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendiga, mis hõlbustas süüteo toimepanemist ning kohus leiab, et süüdistatava juurest leitud ja ära võetud fooliumkotid tuleb kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahendid konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel. Kuivõrd tegemist on väärtusetute asjadega, tuleb need hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10