KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

§ 424lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks üks aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja talle mõisteti seeläbi karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti O. Puule 7 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.

detsembri 2016 otsusega mõistetud 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse võrra ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti O. Puule 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. jaanuaril 2019 ja lõppeb
2. septembril
4. Tartu Vangla edastas
5. aprillil 2020 Tartu Maakohtule materjalid, otsustamaks O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle.
6. Vangla ja prokuratuur toetavad O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
7. Tartu Maakohtu
8. juuni 2020 määrusega jäeti O. Puu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
9. O. Puud on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ja ta viibib vangistuses teistkordselt. Maakohtu hinnangul on murettekitav O. Puu poolt enda kuritegude õigustamine ja ebaviisakas käitumine vanglaametnikesse. Varasemalt on ta kahel korral, viibides kriminaalhooldusel, toime pannud uue kuriteo. Vabanemise korral on O. Puul olemas kindel elukoht. Samas puudub tal kindel töökoht, mis sisustaks tema vaba aega produktiivselt ja toetaks ka tema majanduslikku toimetulekut. Väljavaated vabaduses töökoha leidmiseks aga käesolevalt puuduvad. Peamiseks uute kuritegude riski suurendavaks asjaoluks O. Puu puhul on alkohol. Maakohtu hinnangul ei ole O. Puu aga motiveeritud alkoholist loobuma, kuna viimasel puudub selge ettekujutus, kuidas alkoholist edaspidiselt hoiduda. Ilma spetsialistide ja pideva ravi ning nulltolerantsita ei ole O. Puul aga võimalik kuritegudest hoiduda. O. Puu varasem elukäik näitab, et viimane vajab pikaaegset ranget ja toetavat sõltuvusravi. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et O. Puu tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on O. Puu puhul väike. MÄÄRUSKAEBUS
10. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Puu kaitsja vandeadvokaat S. Must, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
11. Vangla ja prokuratuur toetavad O. Puu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sealjuures on vangla koostanud põhjaliku iseloomustuse, milles puudub alus kahelda. Käesolevalt on O. Puu 55-aastane keskeas meesterahvas. Tema tervislik seisund on halb ja ta on töövõimetu. Vabaduses on O. Puul olemas kindel elukoht ja toetavad lähedased. O. Puust mitte olenevatel põhjustel tal ei olnud võimalik sotsiaalprogrammides osaleda ja need on asendatud struktureerivate vestlustega, mida kahjuks läbi viidud ei ole. O. Puu kasutab liikumiseks ratastooli ja tõenäoliselt on tema liikumispuue põhjuseks, miks ei ole kaasatud teda sotsiaalprogrammidesse. Toodu aga ei saa takistada tema ennetähtaegset vabastamist.
12. Maakohtu seisukoht, et O. Puul puuduvad väljavaated tööle asumiseks, on ennatlik. Viimasel on võimalik tööd leida eeskätt enda isiklikus majapidamises. Tal võib küll tervislikust seisundist tingituna olla raskusi ametliku töökoha leidmisel, kuid see ei saa takistada tema ennetähtaegset vabastamist. Ka kohalik omavalitsus on valmis O. Puule osutama abi töökoha leidmisel. Ka O. Puu ise soovib tööle asuda, et vabaneda võlgnevustest.
13. O. Puu mõistab kriminaalhoolduse vajalikkust. Lisaks leiab kaitsja, et O. Puu siiski avaldas konkreetselt, mida ta kavatseb enda alkoholiprobleemist vabanemiseks ette võtta. Nimelt kavatseb ta pöörduda ravile. Ka vangistuses viibides on O. Puu käitunud eeskujulikult. Ainuüksi tema varasem karistatus ei saa olla põhjuseks, miks ei ole võimalik isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Viimaks leidis kaitsja sedagi, et kuna isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega taotluse arutamine toimus videokonverentsi teel, võis maakohtule O. Puust jääda vale mulje. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76lg 4 kohaldamisel 2

§ 424

järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui O. Puu täidab temale määratud kontrollnõudeid- ja kohustusi. Sellest hoolimata pani O. Puu katseajal toime uue samaliigilise kuriteo, juhtides järjekordselt alkoholijoobes olles mootorsõidukit, missuguse kohtuotsuse alusel kannab isik käesolevat karistust. Seega üritati O. Puud õiguskuulekusele suunata läbi tema tingimisi karistamise, kuid ta ei osanud ära kasutada võimalust kanda karistust vabaduses. Seega eripreventsiooni silmas pidades ei mõjutanud tingimisi karistamine O. Puud seaduskuulekuse suunas. Seda arvesse võttes oleks tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et O. Puu hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Teisisõnu ei ole kriminaalkolleegium veendunud, et O. Puu ennetähtaegne vabastamine ja allutamine kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, tagaks tema õiguskuulekuse ja hoiaks ära tema poolt uute, sarnaste kuritegude toimepanemise. 3