← Eesti

1-18-7981/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-18-7981 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi Urmas Kanguri (isikukood 37503250213) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. mai 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Urmas Kanguri kaitsja advokaat Merike Allikmäe, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Evelin Merilaine Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. mai 2020 määrus muutmata ja Urmas Kanguri kaitsja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Urmas Kangurile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 8 eurot 20 senti.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Urmas Kangurilt Eesti Vabariigi kasuks välja 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Harju Maakohtu
  8. detsembri 2018 otsusega tunnistati Urmas Kangur süüdi kaistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust U. Kangurile Harju Maakohtu
  9. jaanuari 2017 otsusega asjas nr 1-16-10598 KarS § 141 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2 järgi mõistetud ning kandmata 2 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti talle 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. U. Kanguri karistusaeg algas
  10. juunil 2018 ja lõpeb
  11. veebruaril
  14. aprillil 2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid U. Kanguri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
  16. Tartu Maakohus jättis
  17. mai 2020 määrusega U. Kanguri vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märkis kõigepealt, et elukohta U. Kanguril ei ole. Samas poleks süüdimõistetu vanglast vabastamine võimalik ka selle olemasolu korral, kuna tema puhul ei ole täidetud ka materiaalsed vabastamise eeldused. Nimelt on KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid hinnates U. Kanguri retsidiivsusrisk tema vabadusse lubamiseks liialt kõrge. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuritegude soodusteguriteks võib pidada kättemaksu, halba probleemide lahendamise oskust ja alkoholi tarvitamist. Ka sotsiaalprogrammide läbiviijad ei ole andnud kinnipeetava oskuste arengule positiivset tagasisidet. Programmi “Eluviisitreening” läbiviija on välja toonud, et kinnipeetav ei pea karskust enda jaoks normiks ning seetõttu peaks ta vabanemisel saama tugiteenuseid. “Viha juhtimise” programmi läbiviija on märkinud, et kohati väljendas isik kriminaalseid hoiakuid (nt kui keegi palub koos vargile minna, siis tuleb valida, kas tasub või ei tasu, milline on kasu), oma agressiivsuses süüdistab naabrimeest jne. U. Kanguriga vesteldes tuli välja, et ta pole enda jaoks muutust veel täielikult läbi mõelnud ning vajab seetõttu täiendavaid vestlusi nii alkoholi kui ka viha juhtimise teemadel. Ka puuduvad süüdimõistetul toetavate lähedaste tugivõrgustik ning töökoht, mis sisustaks tema vaba aega, samuti tagaks legaalse sissetuleku ning paremad väljavaated õiguskuulekale eluviisile. Rahalisi tasumata nõudeid on tal üle 6000 euro. Võlgnevused, elu- ja töökoha puudumine ning alkoholi kuritarvitamine tõukavad U. Kanguri suure tõenäosusega peagi endisele ehk kuritegelikule teele. Ei ütlustest ega asja materjalidest nähtu, milliseid meetmeid kavatseb süüdimõistetu tarvitusele võtta, et hoida sõltuvust joovastitest kontrolli all. On ilmselge, et just alkohol on õigusrikkumiste katalüsaator ning spetsiaalse ravi ja sekkumiseta ta seda kontrolli all hoida ei suuda.
  18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse U. Kanguri kaitsja Merike Allikmäe, paludes lahendi tühistada. Kaitsja leiab, et kui süüdimõistetu käitub vanglas õiguskuulekalt, puudub alus jätta ta ennetähtaegselt vabastamata. U. Kanguril ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Tal pole ka täitmiskavas läbimata tegevusi. Kuigi vangla sotsiaalprogrammide läbiviijad ei ole andnud U. Kanguri oskuste arengule positiivset tagasisidet, on programmid talle siiski mõju avaldanud ja ta on neist teinud õiged järeldused. Sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemine on aidanud U. Kanguril aru saada, et tema probleemide põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine. Süüdimõistetu on kindel, et edaspidi tegeleb ta oma sõltuvusprobleemiga. Ka tuleb tähele panna, et täiendavate nõuetena on võimalik kohustada U. Kangurit alkoholist loobuma ja läbima sotsiaalprogramme. Seega on U. Kangur vastupidiselt kohtu järeldusele teinud vangistuses kõik võimaliku ja asunud paranemise teele. Ta kahetseb puhtsüdamlikult kuritegu, suudab ja tahab muutuda ning elada seaduskuuleka kodanikuna. Ta on kindel, et suudab katseaja läbida edukalt ja lubab täita kontrollnõudeid. Kaitsja toob ka välja, et kuigi U. Kanguril ei ole vabaduses elukohta, on ta andnud nõusoleku esitada vajalikud paberid majutusteenuse pakkujale MTÜ-le Valge Eesti ja on võimalik, et vastus seoses elamiskohaga selgub lähiajal. Ringkonnakohtu seisukoht
  19. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et U. Kangurit ei ole võimalik tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Seda järgmistel põhjustel. 2

(4)
  1. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise vältimatu tingimus on temal alalise elukoha olemasolu. Nimelt allutatakse ennetähtaegselt vabastatav süüdimõistetu KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt eeldab käitumiskontroll seda, et inimesel on elukoht. See on vajalik seepärast, et riik saaks käitumiskontrolli läbi viia: kui inimesel pole elukohta või kui riik tal olemas olevat elukohta ei tea, on süüdimõistetu käitumise efektiivne kontrollimine keeruline. Ka Riigikohus on leidnud, et kui kinnipeetaval elukoht puudub, ei ole tema suhtes võimalik käitumiskontrolli – mis hõlmab endas möödapääsmatult KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatud kontrollnõuet – kohaldada: RKKKm 3-11-45-16, p
  2. U. Kanguril ei ole vabaduses elukohta. Elupaiga puudumise on tuvastanud maakohus ning ka ringkonnakohtule pole esitatud andmeid selle leidmisest vahepealsel ajal, sh ei ole teavet kaitsja viidatud vastuse kohta MTÜ-lt Valge Eesti. Seega pole elukoha nõue U. Kanguri puhul täidetud, ehk juba sel põhjusel ei ole teda võimalik ennetähtaegselt vanglast vabastada.
  3. Samas ei oleks U. Kanguri vabadusse lubamine võimalik isegi siis, kui tal elupaik oleks. Nimelt puudub ka ringkonnakohtul kindlus süüdimõistetu karistuse eesmärgi täidetuses, ehk selles, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Taoline negatiivne prognoos nähtub kõigepealt sellest, et U. Kangurit on kriminaalkorras karistatud korduvalt: tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust, mõlemad vägivaldsete kuritegude eest. Viimase kuriteo puhul seisnes vägivallatsemine intensiivsetes tegudes, s.o selles, et A. Kangur lõi kannatanut näkku viisil, millest viimane kukkus ning seejärel peksis ta maas lamavat kannatanut jalgadega, põhjustades talle seeläbi nii valu kui tervisekahjustusi: näo piirkonnas mitmed veritsevad marrastused, vaagnamurru ja parema niudeluu tiiva murru. Tegu oli toime pandud ajal, mil U. Kangurile rakendusid Harju Maakohtu
  4. jaanuari 2017 otsusega asjas nr 1-16-10598 määratud katseaeg ja käitumiskontroll. Ka selle varasema otsusega oli U. Kangurit karistatud vägivaldsete tegude eest: ta oli toime pannud vägistamise ja kehalise väärkohtlemise.
  5. Kuivõrd varasem vangistus ega ka ei katseaja ega käitumiskontrolli tingimused polnud küllaldased mõjutamaks U. Kangurit uutest kuritegudest hoiduma, on põhjendatud kahelda ka praeguse vanglakaristuse mõjus. Maakohus viitas olulise riskitegurina ka alkoholile: nähtub ju vangla koostatud kinnipeetava iseloomustusest, et varasemad kuriteod on U. Kangur toime pannud alkoholijoobes. Jah, süüdimõistetu on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, samuti kinnitanud suusõnaliselt tahet ravile pöörduda, kuid sellele vaatamata ei saa tema suutlikkuses ja motiveerituses kainena püsida kuigivõrd kindel olla. Nähtub ju kõigepealt, et nagu maakohus kindlaks tegi, ei ole viidatud programmi (ega ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“) läbiviija andnud U. Kanguri kohta just positiivset tagasisidet. Teiseks on oluline märgata, et Harju Maakohtu
  6. jaanuari 2017 otsuse alusel rakendunud käitumiskontrolli ajal ja tingimustes jätkas süüdimõistetu alkoholi tarvitamist vaatamata sellekohasele keelule. Seega ta kas ei suutnud alkoholist hoiduda või puudus tal vastav tahe. Kusjuures kohtute infosüsteemi andmetest selguvalt esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule toona koguni kolm erakorralist ettekannet läbiva etteheitega, et U. Kangur rikub alkoholikeeldu. Samuti oli muidki rikkumisi: ta lahkus elamast kindlaksmääratud elukohast ega küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elu- ega ka töökoha vahetamiseks. Kahel korral püüdis maakohus mõjutada U. Kangurit kohustusi täitma, määrates talle seejuures alkoholist loobumist abistavaid tegevusi (psühhiaatriakliinikusse ravile minemine ja psühhiaatri poole pöördumine alkoholismivastase ravikuuri läbimiseks), kuid
  7. augusti 2018 määrusega tuli kohtul tema vangistus siiski täitmisele pöörata. Ringkonnakohus ei näe praegu tegureid, mis võiksid mõjutada U. Kangurit varasemast enam pingutama ja vaeva nägema või osutaksid sellele, et tema soov tarvitamiskäitumine seljatada oleks võrreldes endisega oluliselt suurem.
  8. Asjaolu, et U. Kangur on vanglas käitunud seaduskuulekalt, tema retsidiivsusriski kadumist ei näita. On täiesti arusaadav, et kinnipeetavad kontrollivad end paremini kinnises asutuses, kus on tagatud pidev järelevalve nende üle ja nõustamine ning seadusvastane käitumine on kergemini 3
(4)ilmsiks tulev. Kontrolli leevendamine võib seda olukorda väljaspool vanglat aga oluliselt muuta. See oht on eriti suur siis, kui (peamine) riskitegur aktualiseerub just vanglaväliselt – näiteks kui kuriteod võib kaasa tuua alkoholi tarvitamine (nagu ülal öeldust tulenevalt U. Kanguri puhul). Riigikohtu kriminaalkolleegiumgi on
  1. aprilli 2017 määruses asjas nr 3-1-1-12-17 p-s 21 märkinud, et isiku käitumist ja pingutusi vanglas, samuti ka tema häid vabanemisjärgsed elutingimusi võib varjutada ohuprognoos, mis tuleneb kas nt tema kuriteo asjaoludest või siis varasemast elukäigust.
  2. Ringkonnakohus ei hinda U. Kanguri uue kuriteo toimepanemise tõenäosust märkimisväärselt väiksemana seetõttu, et teda on ennetähtaegse vabastamise korral võimalik allutada käitumiskontrollile ja määrata talle täiendavaid kohustusi. Nagu kohtukolleegium juba märkis, luhtus süüdimõistetu viimane kriminaalhooldus mitmeski mõttes: ta rikkus käitumiskontrolli tingimusi ja kohustusi ning – mis eriti oluline – pani toime ka uue kuriteo. Sellega näitas U. Kangur, et käitumiskontroll ega abi, mida talle selle raames pakkuda saaks, ei ole kaugeltki mitte küllaldased.
  3. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  4. mai 2020 määruse muutmata ning U. Kanguri kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
  5. Kaitsja on palunud määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid määruskaebemenetluses U. Kangurile osutatud riigi õigusabi eest tasu 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 45 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  6. juuli
  7. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 49,20 eurot kui määruskaebemenetluse kulu U. Kangurilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ Erkki Hirsnik /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.