← Eesti

1-19-10231/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Tartu Ringkonnakohus 13. mai 2020 1-19-10231 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Krimi

§ 25

lg-te 1,2 järgi, üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Apellant Apellatsioonimenetluse pooled Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. märtsi
  2. a otsus Kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Süüdistatav Olga Skokova, isikukood: 48106192224; elukoht: XXX, töökoht: puudub. Varem kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Ilya Zuev, määratud korras Prokuratuur esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Kirjalik menetlus Kriminaalasja läbivaatamise viis RESOLUTSIOON
  3. Viru Maakohtu otsus Olga Skokova süüdistusasjas jätta muutmata.
  4. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.
  5. Määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le Olga Skokovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot (sh käibemaks 21,60 eurot).
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Olga Skokovalt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole selleks tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  7. Olga Skokovat süüdistatakse isikuna, keda on karistatud Viru Maakohtu
  8. augusti
  9. a otsusega asjas nr 1-19-6109 KarS § 199 lg 2 p

§ 25lg 1, 2, § 184 lg 2 p 2 ning Viru Maakohtu 10. aprilli 2018. a otsusega asjas nr 1-18-2388 Kar

S § 199 lg 2 p

§ 25

lg 1, 2 (karistus ei ole kustunud) kauplusest väheväärtuslike asjade varguse eest, taas ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11. septembril 2019 kella 15.26 paiku Narva linnas, Mõisa tn 8 asuv Maxima Eesti OÜ-le kuuluvast Maxima kauplusest grupis koos J.K. iga ühiselt ja kooskõlastatult kaupade võtmises. Kaubad olid ja nende maksumused olid järgmised: pakend viinamarja Sultana, kaaluga 1,392 grammi maksumusega 3.05 eurot, pudel Martini Biancot mahuga 1 liiter maksumusega 13.49 eurot, hambapastatuub Ecodento maksumusega 4.49 eurot, kreem Veet maksumusega 9.45 eurot, kaks hambaharja Parodontax kogumaksumusega 7.98 eurot, kaks pakki jogurtimarinaadis šašlõkki kogumaksumusega 9.58 eurot, kolm pakki saapataldasid Mimi kogumaksumusega 7.17 eurot, vaibapuhastusvahend Vanish maksumusega 5.55 eurot, plekieemaldaja Vanish maksumusega 6.97 eurot, deodorant Garnier maksumusega 3.09 eurot, kaks deodoranti Nivea kogumaksumusega 3.98 eurot, kaljapudel Imperial maksumusega 0.71 eurot, pakk viigipuumarju kaaluga 0.403 grammi maksumusega 1.22 eurot. Kaupade kogumaksumuseks oli 76,73 eurot. O. Skokova ja J.K. leppisid eelnevalt varguse asjaoludes kokku. Kokkuleppe alusel läks O. Skokova kella 15:00 ajal kauplusesse ja pani seal kilekotti eelpool loetletud esemed. Kilekoti koos esemetega jättis ta kella 15.19 ajal kaupluse müügisaali kassaliinide juurde ja väljus kauplusest. Kell 15.26 sisenes kaupluse müügisaali J.K. , võttis kilekoti välja viimiseks valmis pandud kaubaga ning möödus kassaliinidest jättes kauba eest maksmata. Tegu jäi lõpule viimata, kuna kaupluse turvatöötaja pidas J.K. pärast kassaliinidest möödumist kinni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Seega O. Skokova pani võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning isikute grupis, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p-de 7,

§ 25lgte 1,2 järgi ettenähtud kuriteo.

Maakohtu otsus

  1. Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a otsusega mõisteti O. Skokova talle esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,

§ 25lg-te 1,2 järgi süüdi. Teda karistati 2 kuu pikkuse vangistusega. Kar

S 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu

  1. augusti 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga (3 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust). O. Skokovale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaeg algab O. Skokova vanglasse saabumisel. Lahendati ka asitõendite ja menetluskuludega seonduvad küsimused.
  2. Maakohtu põhiseisukohad O. Skokova süüdismõistmisel on järgmised. 2

(7)3.1 Maakohus nentis, et analüüsides O. Skokovale inkrimineeritava varguse toimepanemisega seonduvat tõendikogumit, et O. Skokova poolt talle etteheidetava varguse toimepanemine on kahtlusteta tõendatud. Kannatanu Maxima Eesti OÜ esitas 11.09.2019 avalduse aadressil Mõisa 8 Narva seoses kauba eest tasumata jätmisega 11.09.2019 kell 15:
  1. Selles tõi kannatanu välja tasumata kauba loetelu, koguse, ühiku hinna, maksumuse ja kogumaksumuse. Kaup tagastati 11.09.2019 kauplusele rikkumata kujul. (tl 8-10). 3.2 Tunnistaja A.R. andis 12.03.2020 kohtuistungil üksikasjalikke selgitusi sündmuse toimumise aja, koha, varastatud esemete ja asjaolude kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt töötas ta septembris 2019 valvurina Narvas Soldinas, Mõisa tänaval asuvas Maxima kaupluses. Juhtum, kui noormees viis poest välja kilekoti, oli tal meeles. Tunnistaja ütluste kohaselt ostukorvi koos selles oleva kilekotiga leidmisest kassade ees põrandal andis tunnistajale teada vanemkassapidaja. Koos kassapidajaga uurisid nad videosalvestist, kust nähtus, et naisterahvas siseneb poodi, asetas kilekotti erinevat kaupa, jättis kilekoti ostukorviga kassade rivi ette ning lahkus poest. 3.3 Tunnistaja ütlusi kinnitab 11.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja plaadiga (tl 1-7). Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud kassade suunas, kus kell 15:07:08 kaubasaalis aadressil Narva Mõisa 8 asetab naisterahvas korvi põrandale, milles asub kilekott kaupadega. Järgnevalt naisterahvas lahkub korvi juurest ja suundub saali poole. Mõne minuti möödudes, kell 15:19:09 tuleb sama naisterahvas uuesti korvi ja kilekoti juurde ning on arusaadav, et asetab kilekotti juurde kaupa. Kell 15:19:30 naisterahvas lahkub kauplusest. Korv koos selles oleva kilekotiga jääb kaupluse kassade rivi juurde maha. Naisterahvana on tuvastatud Olga Skokova, ik
  2. 3.4 Tunnistaja A.R. i ütluste kohaselt rohkem ta naisterahvast ei näinud. Kaup kilekotiga asetses kaupluse põrandal, enne kassasid. Mõne aja möödudes hakkas tööle. Tunnistaja selgitas, et kassa juurde jäetud kilekotti pani ta turvaelemendi, sest mahajäetud kott tekitas kahtlusi. Mõne aja möödudes käivitus turvavärav. Selgus, et üks noormees oli sisenenud poodi müügisaali, kes võttis kaasa kassa juurde jäetud kilekoti. Kuna kilekotis oli turvaelement, siis see poest väljumise katsel käivitas turvavärava signaali. Tunnistaja pidas väljuva noormehe kinni. Noormees vastas tunnistaja küsimusele, et tegemist on kilekotiga, mis ei ole tema oma, kuid tal paluti see poest välja viia. Kuna kaupade eest oli tasumata, kutsuti kohale politsei ja kes võttis noormehe kaasa. 3.5 Tunnistaja eelkirjeldatud ütlusi kinnitab 11.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaks oleva fototabeliga ja plaadiga (tl 1-7). Vaatlusprotokollist ja salvestiselt nähtuvalt heledates pükstes noormees, kellel käes ei ole midagi, sisenedes saali vaatab koheselt ostukorvi ja selles oleva valge kilekoti suunas. Seejärel kell 15:26:18 noormees kummardub ja võtab korvist kilekoti. Kell 15:26:25, kui noormees kõnnib turvaväravatest mööda, jättes kauba eest tasumata, lebab tühi, musta värvi ostukorv jätkuvalt põrandal. Kauplusest väljumisel kaupluse ukse juures, peeti noormees turvatöötaja poolt kinni. Kinnipeetud isikuks osutus J.K. ik
  3. 3.6 J.K. ile oli antud kriminaalasjas esitatud süüdistus kaastäideviijana kuriteokatse toimepanemises. Materjalid tema osas antud kriminaalasjast eraldati kokkumenetlusse, mistõttu käesolevas menetluses kuulati J.K. üle tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohaselt ta O. Skokovat ei tunne ja temaga kohtunud ei ole. Samas ta ei selgitanud, kuidas ta teadis kauplusesse sisenemise järgselt kohe suunduda põrandale pandud kilekoti juurde ja see kaasa võtta. 3
(7)Tunnistaja ütlusi selle kohta, et ta O. Skokovat ei tunne ning temaga kohtunud ei ole, pidas maakohus eluliselt mitteusutavateks ning jättis tema ütlused tõendikogumist kõrvale. 3.7 Süüdistatav O. Skokova oma süüd ei tunnistanud ning ütlusi anda ei soovinud. KrMS § 294 p 1 alusel avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. O. Skokova kohtueelses menetluses tunnistas täielikult end süüdi. Kahtlustatavana antud ütluste kohaselt tuli ta 11.09.2019 kella 15:00 paiku koos J.K. iga Mõisa 8, Narva asuva kaupluse Maxima juurde ning viimasega kokkuleppel läks kauplusesse, kus pani kilekotti ja ostukorvi loetletud kaubad. O. Skokova jättis korvi, milles oli kilekott valitud kaubaga kaupluse müügisaali. O. Skokova väljus kauplusest ja sai kokku J.K. iga, kellele ütles kus kaubaga kilekott asub. Seejärel läks J.K. müügisaali. Kuna viimane aga poes välja ei tulnud, sai O. Skokova aru, et J.K. peeti kaupluses kinni. 3.8 Maakohus asus seisukohale, et O. Skokova kohtueelses menetluses antud ütlused haakuvad kogutud tõendikogumiga. Kokkuvõttes kohus luges O. Skokovale esitatud süüdistuse tõendatuks. O. Skokova pani kuriteo toime kavatsetult. 3.9 Edasi analüüsis maakohus, kas O. Skokovale esitatud süüdistuse kvalifikatsioon KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi on õige. Süüdistuses on välja toodud, et O. Skokova on varem karistatud 30.08.2019 ja 10.04.2018 Viru Maakohtu kohtuotsustega. Mõistetud karistused ei ole kustunud ning tõendina on kohtule esitatud nii karistusregistri väljavõte kui ka 30.08.2019 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-19-6109 ning 10.04.2018 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-18-2388. Viru Maakohtu 10.04.2018 kohtuotsustest nr 1-18-2388 nähtuvalt on O. Skokova varasemalt süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi sätestatud süüteo toimepanemises. Seega on O. Skokova ka varem süüdi mõistetud varguse toimepanemises süstemaatiliselt. Maakohus järeldas, et varguste toimepanemine on kujunenud töötu ja sissetulekut mitteomava O. Skokova elustiiliks. Seega on täidetud varguse süstemaatilisuse eeldus ehk süüdistatava poolt vähemalt kolme varguse toimepanemine. O. Skokova alustas vahetult süüteo toimepanemist kuid kuritegu jäi lõpule viimata. Süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupis ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 7,

§ 25lg 2 ettenähtud kuriteona. 3.10 O. Skokovale karistust mõistes tõi maakohus välja järgmised asjaolud. Kar

S § 199 lg-s 2 p 7, 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest nähakse karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on O. Skokovat korduvalt kriminaalkorras karistatud. Tema suhtes on rakendatud erinevaid karistuse individualiseerituse meetmeid, sh on kohaldatud karistusest tingimisi vabastamist nii KarS § 73 kui ka § 74 alusel ja vangistuse osalise täitmisele pööramist. Maakohus asus seisukohale, et olukorras, kus O. Skokova on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist, puudub alus leebema karistusliigi kohaldamiseks. O. Skokovat tuleb karistada vangistusega. O. Skokova teosüü hindas maakohus mitte suureks, sest tegu jäi katsestaadiumi, kaup oli rikkumata ning selle sai omanik tagasi. Kuna kahtlustatavana ülekuulamisel kahetses O. Skokova toimepandud tegu, siis maakohus arvestas seda karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Lisaks võeti arvesse, et O. Skokoval on alaealine laps. Kokkuvõttes pidas kohus võimalikuks karistada O. Skokovat miinimummäära lähedase vangistusega. 4

(7)3.11 Kuna O. Skokova pani kuriteo toime ajal, mil ta oli Viru Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastatud tingimisi, mõistis maakohus talle KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristuse. Maakohus osundas veel sellelegi, et Viru Maakohtu 30.08.2019 kohtuotsusest nr 1-19-6109 nähtuvalt pidas kohus võimalikuks O. Skokovale mõistetud karistuse jätta osaliselt täitmisele pööramata. Käesoleval juhul puudub kohtul õiguslik alus kohaldada O. Skokova suhtes tingimuslikku karistust ning süüdistataval tuleb mõistetud karistus ära kanda reaalselt. Apellatsioon 4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja. Selles palutakse maakohtu otsus tühistada O. Skokova süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 7,

§ 25lg 1, 2 järgi.

Teha uus otsus, millega mõista ta õigeks. Alternatiivselt määrata O. Skokovale leebem karistus ja jätta liitkaristus moodustamata. Jätta menetluskulud riigi kanda. 4.1 Kohus järeldas otsuse punktis 6, et menetluse käigus kogutud tõendikogum tõendab kahtlusteta O. Skokova poolt talle etteheidetava varguse toimepanemist. Kaitsja ei ole sellise kohtu järeldusega nõus. Ilmselt jutt peab käima mitte varguse toimepanemisest, vaid varguse katsest. 4.2 Kaitsja arvates ei ole varguse katse tõendatud. Kaupluse valvuri (tunnistaja A.R. ) ütlustega ja videomaterjalidega ei ole võimalik ühiselt aru saada, kas O. Skokova üritas korraldada kaupluses vargust või mitte. O. Skokova oma süüd ei tunnista. Kaassüüdistatav J.K. eitab vargusega seotud asjaolusid Maxima kaupluses. O. Skokovat ta ei tunne. 4.3 O. Skokova ja J.K. i tegutsemine ühiselt ei ole asjaolude pinnalt tuvastatud. Põhjendatud ei ole kasutada O. Skokova kohtueelses menetluses antud süüd tunnistavaid ütlusi. Kohtumenetluses eitas O. Skokova kuriteo toimepanemist. Kohus ei ole tõlgendanud kriminaalasja asjaolusid süüdistatava kasuks, vaid tema kahjuks. 4.4 Kui kohus leiab, et O. Skokova on toimunus süüdi, tuleks talle määrata leebem karistus. Kuritegu oli suunatud väheväärtusliku asja varastamisele ning Maximale ei ole kahju tekkinud. Prokuratuuri kirjalik seisukoht

  1. Prokuratuur palub jätta O. Skokova kaitsja apellatsiooni rahuldamata ja Viru Maakohtu otsuse muutmata.
  2. Viru Maakohus on tõendeid põhjalikult analüüsinud. Kohtu argumentatsioonist on selgelt aru saada, kuidas kujunes kohtu veendumus selles, et O. Skokova on talle etteheidetava teo toime pannud. 6.1 Väär on apellatsioonis toodud seisukoht, et kohus poleks tohtinud kasutada tõendina O. Skokova kohtueelses menetluses antud ütlusi. Kohtulikul uurimisel keeldus O. Skokova ütluste andmisest ja seetõttu polnud võimalik teda ristküsitleda. KrMS § 294 p 1 alusel saab sellises olukorras tõendina kasutada kohtueelses menetluses antud ütlusi. Sellest tulenevalt oli kohtul seaduslik alus neid ütlusi tõendina kasutada. 6.2 Käesolevaks hetkeks on jõustunud Viru Maakohtu
  3. märtsi 2020 otsus asjas 1-20-1900, millega on vaidlusaluses kuriteoepisoodis süüdi mõistetud ka O. Skokova kaastäideviija J.K. . 5

(7)6.3 O. Skokovale leebema karistuse mõistmiseks liitkaristuse moodustamata jätmiseks puudub alus. Maakohus on karistuse mõistmisel arvestanud süüd vähendavate asjaolude juures muuhulgas seda, et tegu oli suunatud väheväärtusliku asja vastu ja reaalset kahju pole tekitatud, mõistes O. Skokovale vangistuse, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Mõeldav poleks ka rahaline karistus. O. Skokoval puuduvad sissetulekud, mis muudaks antud karistuse täitmise keeruliseks. Samuti ei vastaks rahaline karistus ka KarS § 56 lg 1 tulenevale nõudele. O. Skokovat on juba süstemaatilise varguse eest karistatud vangistusega, ent ta jätkas kuritegude toimepanemist. Kui isegi raskemaliigiline karistus ei võimalda isikut suunata õiguskuulekale teele, siis on äärmiselt kaheldav, et seda suudaks teha kergemaliigiline karistus. 6.4 KarS § 65 lg 2 näeb ette liitkaristuse mõistmise olukorras, kus süüdistatav on pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist pannud toime uue kuriteo. O. Skokoval on varasema kohtuotsusega mõistetud karistus kandmata. Taolises olukorras ei saa kohus jätta liitkaristust moodustamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasjaga, maakohtu seisukohtadega ning kaitsja apellatsiooniga, leiab, et Viru Maakohtu otsus O. Skokova süüdimõistmises ja karistamises on seaduslik, põhjendatud ning jääb seetõttu muutmata. Esitatud apellatsiooniväited maakohtu tõendipõhiseid seisukohti ümber ei lükka. Kuna kohtukolleegium täiel määral toetab maakohtu seisukohti O. Skokova süüdimõistmises ja karistamises, siis neid siinkohal üle ei korda.
  2. Kaebaja leiab, et maakohtul ei olnud õigust kohtuotsust tehes tugineda O. Skokova kohtueelses menetluses antud ütlustele. 8.1 Maakohtus keeldus süüdistatav ütluste andmisest. Tulenevalt KrMS § 294 p-st 1, avaldas maakohus prokuratuuri taotlusel O. Skokova kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetlusõiguse vastu eksinud. Süüdistatava ütlused on õigesti eelviidatud normi alusel avaldatud ning seetõttu oli kohtul õigus neid kogumis teiste tõenditega ka hinnata. Kaitsja ei ole viidanud ühelegi menetlusnormile, millest võiks järeldada keeldu süüdistatava ütlusi antud juhul avaldada. Kaebaja väide on paljasõnaline.
  3. Apellant ei ole nõus kohtuga otsuse p-s
  4. Nimelt märkis kohus, et kahtlusteta on tõendatud O. Skokova poolt talle etteheidetava varguse toimepanemine. Kaebaja juhib tähelepanu, et O. Skokovat süüdistatakse varguse katses, mitte varguses. 9.1 Eeltoodud kaebeväite loeb kohtukolleegium ebaoluliseks. Tõepoolest on maakohus kohtuotsuse p-s 6 märkinud ekslikult, et süüdistatava süü varguse toimepanemises on tõendatud. Kohtuotsusest nähtub siiski selgelt, et O. Skokova tunnistati süüdi varguse katses, nii nagu süüdistus oli esitatud.
  5. Apellandi arvates ei ole tunnistaja A.R. i ütlustest ja videomaterjalist võimalik üheselt aru saada, et O. Skokova püüdis korraldada vargust. O. Skokova kohtus end süüdi ei tunnistanud ja kaassüüdistatav J.K. eitas O. Skokova tundmist. 10.1 Kohtukolleegium kontrollis eelviidatud tõendeid ning leiab, et maakohus on põhjendatult lugenud kuriteo asjaolud tuvastatuks. Turvatöötaja, tunnistaja A.R. i ütluseid kinnitab selgelt 11.10.2019 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, koos selle juurde lisatud fotode ja 6
(7)videosalvestisega. O. Skokova keeldus kohtus ütlusi andmast ning tema kohtueelses menetluses antud süüd tunnistavad ütlused avaldati menetlusõigust järgides (vt käesoleva otsuse p 6.1). J.K. i O. Skokova tundmist eitavad ütlused jättis kohus tõendikogumist põhjendatult kõrvale. Kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi tõendit või asjaolu, mis annaks aluse O. Skokova õigeksmõistmiseks.
  1. Apellant leiab, et kui O. Skokova süü on ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud õigesti, siis tuleks üle vaatada O. Skokovale mõistetud karistus ja mõista talle leebem karistus. 11.1 Ka karistuse kergendamise taotlust kohtukolleegium ei rahulda. O. Skokovale mõistetavat karistuse liiki ja määra põhjendas maakohus asjakohaselt. Varasemad karistused pole O. Skokovat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma pannud, mistõttu ühtegi asjaolu, mis toetaks leebema karistusliigi valikut kohtukolleegium ei tuvastanud. Varguse katse eest mõistis maakohus O. Skokovale 2 kuud vangistust, mis vastab süüdistatava süü suurusele ja tema isikule. Kuna O. Skokova pani varguse katse toime varasema kohtuotsusega mõistetud katseajal (eelmine kohtuotsus oli 30.08.2019, käesoleva kuriteo pani ta toime juba 11.09.2019), siis pidi maakohus kohaldama KarS § 65 lg 2 sätteid ning liitma käesoleva otsusega mõistetavale karistusele varasema kohtuotsusega mõistetud kandamata karistuse – 3 aastat 4 kuud ja 22 päeva vangistust.
  2. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  3. märtsi 2020 kohtuotsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.
  4. Kaitsja esitas taotluse tasu määramiseks O. Skokovale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks 120 minutit. Kokku taotleb kaitsja tasu 129 eurot ja 60 senti (sh käibemaks 21,60). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7, leiab et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb käesolevas punktis nimetatud riigi õigusabi tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel O. Skokovalt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.