← Eesti

2-20-3010/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 16. juuli 2020 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kau

) 6. peatükk. Selle sisu kohaselt saab avalduse tarbijavaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjonis esitada tarbija (käesoleval juhul kostja), kui kaupleja (käesoleval juhul hageja) on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega (

§ 46lg 1).

Komisjoni menetlus on võrdlemisi sarnane kohtumenetlusega, kuigi enamasti lahendatakse vaidlused kirjalikult ja puudub tunnistajate ülekuulamise osa. Oluline on aga see, et komisjoni otsus ei ole täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõttes nagu seda on kohtulahend.

§ 60

lg 1 kasutab täitmise asemel väljendit „otsuse järgimine“ ning sama paragrahvi lg 2 annab kummalegi poolele õiguse pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse. Märkimisväärseks tuleb pidada asjaolu, et maakohtusse pöördumiseks ei ole tähtaega ette nähtud. Kui komisjon teeb otsuse kaupleja kahjuks, siis omab kohtusse pöördumise aeg tähtsust vaid otsusest 30-päevase tähtaja jooksul. Kui kaupleja pöördub kohtusse 30 päeva jooksul ja teavitab sellest komisjoni, ei kanta teda otsust mittejärginud kauplejate nimekirja (

§ 60lg 3 ja 4), mis on avalik ja võib olla 14

(18)Tsiviilasi nr 2-20-3010 kaupleja mainet nn seaduslikul alusel kahjustava toimega. Selles mõttes on mõistetav kindlustusandja pöördumine kohtusse tuvastushagiga, sest kindlustusandja ei ole huvitatud tema nime avaldamisest märgitud nimekirjas. Kohtuvaidlus võinuks toimuda nii ehk teisiti, sest kostja saanuks oma õigusi realiseerida ka komisjoni asemel kohe hagiga kohtusse pöördudes. Siiski ei ole sellel nimekirja kandmisel õiguslikku tähendust ning kaupleja kustutatakse vastavast nimekirjast ka otsuse mittejärgimisel aasta möödudes (

§ 60lg 5 p 2).

Sama vaidluse läbivaatamine maakohtus tähendab seaduse mõttes seda, et kogu vaidlus algab otsast peale ning komisjonis esitatud väited/tõendid ega komisjoni tehtud järeldused ei ole mingil kujul omistatavad kohtuvaidlusele, s.t kohus mitte ei vaata läbi komisjoni otsust, vaid lahendab iseseisvat vaidlust hagimenetluses TsMS-st tulenevate reeglite järgi. Erinevalt nt töövaidluskomisjoni menetlusest ei kehti tarbijavaidluste komisjoni puhul eeldus, et komisjonile esitatu loetakse hagimenetluses esitatuks või et töövaidluskomisjoni lahendatud asjas tähtaegselt hagi/avalduse kohtusse esitamata jätmisel see jõustub ja on sundtäidetav.

  1. Vabatahtlik sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus on üks kahjukindlustuse liike, puudub vaidlus, et kaskokindlustuse leping oli poolte vahel kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtiv. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja kahjukindlustuse puhul kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama vastavalt lepingule kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja (käesoleval juhul sõiduki) kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitada rahas, kui lepingus ei ole teisiti ette nähtud. VÕS § 479 lg 2 sätestab, et asendatava vallasasja (antud juhul nii sõiduki kui tema osade) kindlustusväärtuseks loetakse summat, mis on vajalik samasuguse asja soetamiseks, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat asja väärtuse vähenemist. Kindlustusväärtus on VÕS § 479 lg 1 järgi kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Siinkohal rõhutab kohus, et amortisatsiooni saab ja tuleb mõistlikult arvesse võtta ja samaaegselt silmas pidada kahju hüvitamise üldpõhimõtet, mis sätestatud VÕS § 127 lõikes 1 – kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks tekkinud. Täiendavalt on VÕS üldsätetes märgitud (VÕS § 132 lg 1 1.lause), et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Seega on seadusandja mõte kahju hüvitamise puhuks vallasasja kahjustumise korral taastada selle kahjustumiseelne olukord, mida kindlustatud vallasasjade puhul aga vastava kindlustuslepinguga täpsustada saab. On arusaadav, et seadus kasutab mõistet „võimalikult lähedane“ põhjusel, et sõiduki kõiki detaile ei ole mõeldav igapäevaselt jälgida mikrokahjustuste tasandil ja amortisatsiooni ning sõiduki vanuse (ka läbisõidu) arvestamine on eelduseks endise olukorra taastamisel. Kahjujuhtumi toimumist liikluses ei ole võimalik ette näha.
  2. Käesoleval juhul on kohalduvad kostja sõiduki kaskokindlustuse poliisi kohaselt lepingule Sõidukikindlustuse tingimused SK101-2018 (Kindlustustingimused). Nimetatu p 11.1.
  3. järgi hüvitab Gjensidige otsese varakahju, sõiduki või selle osa taastamiskulude hüvitamist käsitlevad p 11.2.
  4. – 11.2.3., millised kohus toob välja täies mahus, neid omapoolselt kommenteerides: 11.2.
  5. Sõiduki või selle osa taastamiskulude hüvitamise korral on Gjensidigel õigus määrata taastamise koht või ise korraldada ja tellida taastamine. Sõiduki osade asendamiskulude hüvitamise korral on Gjensidigel õigus määrata koht, kust hangitakse asendav osa (kehtiva tehasegarantiiga sõidukite puhul tootja nõuete kohaselt). Kui kindlustusvõtja või soodustatud isik ei nõustu eeltooduga, hüvitab Gjensidige kahju ulatuses, milline see oleks olnud käesoleva punkti sätete järgimisel. 15

(18)Tsiviilasi nr 2-20-3010 Punktist nähtub, et üksnes asendatava osa puhul (käesoleval juhul esitiib suunatule ja vajadusel logarite fiksaatoritega) tuleb lähtuda tootja nõuetest, sedagi vaid juhul, kui tegemist on tehasegarantiiga sõidukiga. Tööde teostamise koha saab kehtivate tingimuste järgi määrata kindlustusandja (selles osas vt ka otsuse lõppjäreldusi). Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kindlustusandja jättis taastamise koha määramise õiguse realiseerimata ning lasi taastamistööd koos detailide vahetusega teha kindlustusvõtja soovitud margiesinduses. Ilmselt on põhjendatud punkti
  1. lause valguses seda ka kindlustusvõtjal lubada (kui ei saavutata kokkulepet). Küll aga lähtus või vähemalt üritas kindlustusandja lähtuda VÕS § 489 lg 1 nõuetest, mille järgi peab kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Kuna taastamiskulud ongi VÕS § 132 lg 1 mõttes kahju suurus, leidis kindlustusandja, et Cartec Auto OÜ hinnapakkumine on vastav ja teenib kahju hüvitamise eesmärki. 11.2.
  2. Kui on otsustatud, et sõiduki taastamine on majanduslikult või tehniliselt põhjendatud, siis hüvitab Gjensidige sõiduki põhjendatud taastamismaksumuse, millest on maha arvatud omavastutus ja kindlustuslepingus ettenähtud kindlustushüvtise vähendused. Vaidlus puudub, et selliselt pooled ka käitusid. Kas hüvitatu näol oli tegemist põhjendatud taastamismaksumusega, tuleb kohtul käesolevas menetluses lahendada. 11.2.
  3. Sõiduki või selle osade taastamisel kasutatakse sõiduki vanusele ja tehnilisele seisundile vastava kulumisastmega varuosasid, võttes mõistlikult arvesse amortisatsioonist tulenevat väärtuse vähenemist. See kehtib ka sõiduki värvkatte kaitse taastamiseks vajalike ainete kasutamisel. Kohus leiab, et kõnealune kindlustustingimuste punkt on kooskõlas ülalmärgitud seadusesätetega. Oluline on siinkohal asjaolu, et varuosade puhul on juba punktis 11.2.
  4. sätestatud erand tootja nõuetele vastavalt (keregarantii korral). Viide vanusele, tehnilisele seisundile ja kulumisastmele kannab endas mõtet taastada kahjustumiseelne olukord, kuivõrd tuleb lugeda üldteada asjaoluks, et liikluses osalev sõiduk kulub aastate ja läbisõidetud kilometraažiga. Amortisatsioonist tulenev väärtuse vähenemine on aga seaduses sõnaselgelt sätestatud (VÕS § 479 lg 2). Punkti teine lause kordab sisuliselt esimest, tuues eraldi välja värvkatte kaitse taastamise.
  5. Käesoleval juhul on kostja esitatud e-kirjavahetusest näha, et pooled pidasid n-ö põhjendatud taastamiskulude osas pikka aega (edutuid) läbirääkimisi ja sõiduki remont leidis lõpuks aset alles ligemale 3 kuud pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kohus nõustub kostjaga selles, et kindlustusandja valis käesoleval juhul odavaima pakkumise kahest olemasolevast, kuivõrd mujalt pakkumisi üldse võetud ei ole. Teiste ja veelgi odavamate pakkujate osas on hageja info esitanud alles kohtumenetluse käigus. Samas ei oma see mingit tähtsust, sest oluline on tulemus – tuleb hinnata kas Cartec Auto OÜ saavutanuks Sõiduki taastamise osas tulemuse, mis vastab kahjustumiseelsele olukorrale. Kohus peab siinkohal vajalikuks lisada, et hinnapakkumiste puhul peaks kindlustusvõtja või soodustatud isik saama mõistlikult hinnata (eriti veel praeguses situatsioonis, kus hagejale oli teada, et isik oli sõiduki Eestis sõitmise ajal alaliselt sõidukit üksnes margiesinduses hooldanud-remontinud), milles hinnapakkumised seisnevad. Tegemist on käesoleval juhul kliendi varaks oleva sõidukiga ja ta peab omama võimalust mõistlikult kujundada oma positsiooni kahju suuruse osas, mida üldsõnaline hinnapakkumine ei võimalda, vajalik on detailne kalkulatsioon. Vastasel korral on keeruline või pea võimatu täita VÕS § 489 lõike 2 mõttest nähtuvat eeldust, et eelkõige tuleb pooltel saavutada kahju suuruses kokkulepe, mitte et seda peaks määrama kohus (nagu praeguses kindlustusvaidluses).
  6. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas Sõidukil on kehtiv keregarantii või mitte, sest sellest sõltub vahetatud esitiiva valiku õigsus ja muude taastamistööde korral nende vastavus tootja nõuetele ulatuses, mis tagab keregarantii kehtimajäämise. 16
(18)Tsiviilasi nr 2-20-3010 Võrreldes Inchcape Motors Estonia OÜ hooldusnõuniku 28.04.2020 kirjas (II kd tl 62, edaspidi Inchcape’i kiri) märgitut kostja esitatud Saksamaa hooldusajaloo väljavõtte (II kd tl 31-35) ja esitatud Exceli tabeliga (II kd tl 21-30) sõiduki Eestis hooldamise ajaloo kohta, nähtub järgmine info: 43.
  1. 21.04.2015 e-kirja (autor teadmata) seisuga on Sõiduki läbisõit 29 413 km (II kd tl 31) ja viimane märge (ilmselt hoolduse kohta) on tehtud 27.12.2013, kui läbisõit oli 25 593 km (II kd tl 35). Inchcape’i kirja kohaselt on hooldus teostatud 09.05.2015 (kasutusel on ameerikapärane kuupäeva kirjutusviis – esmalt kuu, siis päev ja siis aasta) kilometraaži juures 29 565 km, mis tundub usutav 21.04.2015 seisu silmas pidades; 43.
  2. Esmakordselt on Sõiduk olnud Eestis United Motorsi kui margiesinduse remondishoolduses 06.08.2015, mil teostati montaaži- ja värvitöid – vt Exceli tabeli read 2-5 (II kd tl 21). Siis oli sõiduki läbisõit 32 661 km, mis on samuti usutav. Järgnevatest tabeli ridadest nähtub, et sõidukit on korduvalt erinevateks töödeks margiesinduses hooldatud kuupäevade järgi kolmel korral 2015.aastal ning viiel korral 2016.aastal (tabeli read 6-44, II kd tl 21-22, viimased tööd 21.11.2016). Sel perioodil on läbisõit ajas suurenenud mõistlikus ulatuses ja tõenäolises proportsioonis auto kasutamisega. Järgnevalt on kahel korral olnud Sõiduk esinduses 2017.a maikuus (vahetatud rehve, õli ja kojamehi, teostatud puhastus, tabeli read 4551) ning 06.06.2017 on sõiduk läbisõiduga 73 235 km olnud uuesti esinduses tihendi ja anduri vahetuse, defekteerimise jm töödega seonduvalt (tabeli read 52-57). Inchcape’i kirja kohaselt on 10.06.2017 tehtud siis järgmine hooldus pärast 09.05.2015, läbisõit langeb kokku 06.06.2017 kuupäevaga. Nende asjaolude põhjal ei ole kohtule mõistetav, mille alusel saab Inchcape asuda oma kirjas seisukohale, et sõiduk on enam kui kaks aastat ja 43 700 km olnud hooldusest kadunud (sest nii enne 09.05.2015 kui pärast 10.06.2017 asetleidnu osas kinnitatakse, et hooldused on korrapäraselt teostatud). Esitatud Exceli tabelist, kust on näha tööde sisu ja maksumus, ei saa sellist järeldust teha.
  3. ja 2016.aastal on tööde käigus muuhulgas vahetatud nii mootoriõli (read 32-33), pidurivedelikku (read 19-20) kui kontrollitud veermikku (rida 21) ja alusvankrit (rida 35), rääkimata rehvide vahetamisest jm töödest. 06.06.2017 teostatud tööd ei ole millegi poolest erinevad varasemalt tehtud detailide kontrollidest või vahetustest ja kuivõrd kohtu ette ei ole toodud hoolduse kui mõiste sisu või BMW garantiitingimuste punktis 3.1.
  4. märgitut (hoolduskäsiraamatu ja/või service-raamatu tingimused, vt otsuse p 34) ja seda ei ole võimalik tuletada ka muudest tõenditest, siis leiab kohus, et kostja väide keregarantii kehtivuse kohta on tõendatud. Inchcape’i kirjas ei ole selgesõnaliselt öeldud, et garantii ei kehti, vaid on lihtsalt viidatud sõiduki kadumisele hooldustest (mis ei ole eelnevast lähtuvalt kinnitust leidnud) ja erinevate arvulistele näitajatele (hoolduse väidetavad ajad ja läbisõit). Samuti kinnitab kohtu järeldust asjaolu, et samas kirjas märgib Inchcape hilisemate hoolduste ajad ja läbisõidud järgnevalt: 09.03.2018 läbisõit 89 868 km, 01.03.2019 läbisõit 110 623 km ja 17.05.2019 läbisõit 115 689 km. Nimetatud päevadel on Sõiduk käinud margiesinduses ka Exceli tabeli kohaselt (vastavalt read 65-70, 96-102 ja 123-128), kusjuures tehtud tööd on olnud seotud kas piduritega või mootoriõli vahetusega, milliseid töid teostati ka nt 2016.aastal (08.04.2016 ja 17.10.2016).
  5. Tuvastanud, et keregarantii kehtib, tuleb pöörduda garantiitingimuste poole. Kostja on õigesti viidanud (tõsi küll, eksliku numeratsiooniga, viidates punktidele 3.
  6. – 3.15, mida ei eksisteeri, õiged on 3.1.
  7. – 3.1.5.), et BMW garantiitingimuste p 3.1.
  8. järgi on garantii välistatud, kui sõidukit või originaalvaruosa on parandatud, hooldatud või ümber ehitatud töökojas, kus pole järgitud BMW tootjatehase nõudeid. Samuti juhul kui sõidukile on teostatud tootja nõutele mittevastavaid värvitöid ja/või kereremonditöid. Asjas puudub vaidlus, et Cartec Auto OÜ ei ole BMW valmistajatehase autoriseeritud remonditöökoda/allhankija, samuti ei ole Cartec Auto OÜ läbinud BMW margiesinduse auditit kasutatavatele seadmetele, ruumidele ja materjalidele. Sellest lähtuvalt ei pea kohus võimalikuks, et Cartec Auto OÜ saanuks juba 17
(18)Tsiviilasi nr 2-20-3010 eelduslikult täita tootjatehase nõudeid ning nõustub kostjaga, et hinnapakkumisel olev märge „Olen taastanud sõiduki vastavalt kalkulatsioonile ja tööd on tehtud valmistajatehase juhendi järgi.“ (I kd tl 143) ei ole täidetav. Oluline on märkida, et VÕS § 132 lg 3 näeb lisaks asja parandamise mõistlike kulutuste hüvitamisele ka võimaliku väärtuse vähenemise hüvitamise. Sellest teeb kohus järelduse, et sõltumata Cartec Auto OÜ tööde ja vahetatava varuosa kvaliteedist (neid puudutavatele väidetele ja tõenditele kohus tähelepanu ei pööra) kaotanuks kindlustusvõtja nimetatud töökojas sõidukit taastades keregarantii (mis kehtib kuni 2023.aastani), mis omakorda vähendab kahtlemata sõiduki väärtust, mida kindlustusandja aga ei hüvita. Järelikult oli põhjendatud kostja nõue teha taastusremont ja osa vahetus vastavalt margiesinduse pakkumisele või vähemalt allhankija juures, kes on BMW valmistajatehase poolt autoriseeritud. Seega on kostja vastuhagi põhjendatud ning kindlustusandja poolt vähemtasutud summa koos nõutava viivisega tuleb hagejalt välja mõista ja hagi rahuldamata jätta. Vastuhagi tuleb rahuldada selles nõutu kohaselt selliselt, et mõista välja 599,54 eurot taastusremondi maksumuse ja tasutu vahe hüvitamiseks (summa osas vaidlus puudub). Seadusjärgne viivis tuleb välja mõista osaliselt, s.t alates 28.10.2019 ehk avalduse esitamisest Tarbijavaidluste Komisjonile kuni otsuse tegemiseni, mitte alustades 25.10.2019 viivise arvutamisega. Kohtul puudub info, et varasemalt oleks kostja nõuet esitanud ehk nõue ei olnud sissenõutav enne selle esitamist komisjonile, kohus loeb avalduse esitamist võrdseks hagi esitamisega. Vastavalt viivisekalkulaatori arvutusele ja TsMS § 367 sätetele on viivise suuruseks kuni otsuse tegemiseni 34.49 eurot. Edasiulatuvalt tuleb viivis põhinõudelt välja mõista kuni nõude rahuldamiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, mis vastab samuti TsMS § 367 sätetele.
  1. Kohus peab vajalikuks sarnaste vaidluste edasise lahendamise huvides sedastada, et kohtu seisukohad ei tähenda, et tulevikus tuleks kindlustusjuhtumi korral teostada taastamiseks vajalikud remonttööd üksnes margiesinduses või tootjatehase autoriseeritud remonditöökojas. See vajadus võib olla üksnes juhul, kui mitteautoriseeritud töökojas remondi teostamine toob kaasa täiendava kahju garantii kaotamisega, mis aga vähemalt BMW garantiitingimuste karmuse (hooldus jms peab olema aastatepikkuselt samas kohas, kokku on 6 erinevat punkti garantii välistamiseks) juures on ilmselt harvaesinev ja selle kahju ehk sõiduki väärtuse hüvitamises ei ole võimalik kokku leppida. Hageja väljendatud muret mittemargiesinduste töömahu vähenemise osas leevendab kindlasti juba käesolevaski asjas selgunud tõsiasi, et paljud töökojad teevad allhankijatele töid margiesindustele ja on seega vastaval autoriseeritud. Vastavad ettevõtted peaksid kvaliteedi ja töömahu ühtlustamiseks tegema enam koostööd margiesindustega.
  2. Menetluskulud tuleks TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada hagi osalise rahuldamise korral võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuivõrd aga käesoleval juhul jäi hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldati peaaegu 100%-liselt (vähem väljamõistetud 3 päeva viivis on 39 senti ehk alla 0,1%), siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda täies ulatuses analoogselt TsMS § 162 lg 1 sätetega (menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti). Käesoleval juhul on mõlema poole ainsaks menetluskuluks tasutud riigilõiv 125 eurot, mis tuleb käesolevaga ka TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kindlaks määrata ja kindlustusandjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.