← Eesti

3-20-1340/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1340 Määruse kuupäev 20.07.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Ragnar Kodari kaebus kriminaalasjas nr 1-18-6180 prokuratuuri ning kohtu tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes Resolutsioon

  1. Tagastada Ragnar Kodari kaebus.
  2. Jätta Ragnar Kodari taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Kohtumäärus toimetatakse kätte Ragnar Kodarile. Asjaolud ja kohtu seisukoht
  3. Tartu Halduskohtule saabus 15.07.2020 Tartu Vanglas kinnipeetava Ragnar Kodari kaebus, milles kaebaja nõuab temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Avalduse kohaselt tegi Tartu Ringkonnakohus 16.12.
  4. a kriminaalasjas nr 1-18-6180 otsuse. Kaebaja leiab, et kõik kriminaalasjas tehtud load ja taotlused on õigusvastased. Kaebaja taotleb, et halduskohus hindaks prokuratuuri taotlusi ja lubasid, samuti kohtumäärusi kriminaalasjas.
  5. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le
  6. Kuna kaebaja väidab halduskohtule esitatud kaebuses, et tema eraelu puutumatust ja sõnumisaladust on rikutud kriminaalasja lahendamise kestel, siis võib kaebaja tegelikuks tahteks olla mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine menetleja vastu. Halduskohtu pädevuses ei ole hinnata süüteomenetluses tekkinud kahju. Kohus selgitab, et isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule ning taotlus tuleb esitada maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui kaebaja ei esitanud kriminaalasja kohtumenetluse kestel kahju hüvitamise taotlust, siis võib taotluse esitada hiljem üksnes mõjuval põhjusel vastavalt SKHS §-s 21 sätestatule. Kohus selgitab, et õigusemõistmisel tekitatud kahju saab nõuda riigivastutuse seaduse § 15 kohaselt ning kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo, milliseid asjaolusid kaebaja nimetatud määrused koostanud kohtuniku puhul ei esine. 1
  7. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  8. Kohus on seisukohal, et käesoleva kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Halduskohtu pädevusse ei kuulu süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude läbivaatamine. Kaebajale on kohtukaebeõigus tagatud maakohtus SKHS §-s 17 ja kriminaalmenetluse seadustiku
  9. peatükis sätestatud korras, mida on menetlejad kohustatud kaebajale lähemalt selgitama. HKMS-i sätted ja SKHS-i rakendussätted ei sätesta halduskohtule alust kaebuse prokuratuurile lahendamiseks edastamiseks.
  10. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Ragnar Kodari kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
  11. Kaebaja on esitanud ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetlusabi taotluse sisuliseks lahendamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.