Obsah (5)

§ 121§ 37§ 45§ 47§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1293 Määruse kuupäev 17. juuli 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla kohustamiseks tagastada te

§ 121lg 4, RÕS § 15 lg 8 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. juulil 2020 kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot. Kaebaja põhjendab, et tema vanglasiseselt kontolt võeti maha ca 15 eurot, mis alates
3. aastast oli vabanemisfondis. Kaebaja nõudis, et summa talle tagastataks, kuid seda ei tehtud. Kaebaja koostas seejärel vaide, mida ei võetud õigusvastaselt vastu, kuna avaldus oli koostatud vene keeles. Kaebaja leiab, et tema omandiõigusesse on ebaseaduslikult sekkutud. Kaebuses on esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks.
4. Tartu Vangla esitas kohtule
5. juulil ja
6. juulil 2020 vastused kohtunõuetele, milles teatab, et kaebaja ei ole alates
7. jaanuarist kuni
8. juulini 2020 esitanud vanglale kaebuse asjaoludel eesti- või venekeelseid vaideid. Samuti ei ole Tartu Vangla menetlusse võtnud muid kaebuse asjaoludega seonduvaid pöördumisi. Vangla selgitab, et kaebaja on vanglale esitanud sadu võõrkeelseid pöördumisi, mis on isikule tagastatud. Ühtlasi esitas vangla kohtule kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku
9. jaanuar kuni
10. juuli 2020 kohta. 3-20-1293 KOHTU SEISUKOHT
11. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõude tõlgendamisel tema tegelikust tahtest ning mõistab, et kaebaja on esitanud

§ 37

lg 2 p 2 alusel kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks tagastada tema vanglasisesele kontole 15 eurot. Kuigi kaebaja on eraldi välja toonud, et soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist (

§ 37

lg 2 p 6), ei käsitle kohus tuvastamisnõuet kaebuse eraldi nõudena, sest tuvastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega. Iseseisva tuvastamisnõude esitamine ei oleks ka lubatav, kuivõrd kaebaja saab oma õigusi tõhusamalt kaitsta kohustamisnõudega (

§ 45lg 2).

4. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse § 11 lg-s

2. Esmalt märgib kohus, et kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt ei ole vangla kaebajalt
3. aastal kontolt 15 eurot maha võtnud. Vabakasutuskontolt nähtub üksnes see, et
4. veebruaril 2020 on kaebaja kontolt kinni peetud 6,31 eurot nõuete fondi ja 2,52 eurot vabanemisfondi. Seega ei ole vangla
5. aastal kaebaja kirjeldatud summat kinni pidanud.
6. Kuigi Tartu Vangla vastustest kohtunõuetele ei selgu, kas kaebaja on vanglale esitanud taotlusi tema vanglasisesele kontole raha tagastamiseks, arvestades, et vangla on kaebaja arvukad võõrkeelsed pöördumised talle tagastanud, kinnitab vangla, et kaebaja ei ole kaebuses toodud asjaoludega seonduvat vaiet vanglale esitanud.
7. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni kohustamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning kohus tagastab Nikolai Lilitškini kaebuse

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
2. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on varasemalt korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud, sh esitanud erinevaid avaldusi ja kasutanud edasikaebeõigust, talle on mitmel korral kaebusele esitatavaid nõudeid selgitatud ning tema kaebusi on ka sisuliselt menetletud (nt haldusasjad nr 3-20-916, 3-20-902, 3-19-1355, 3-19-1351 jne). Ka käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule 2 3-20-1293 arusaadava kaebuse, millest nähtub kaebuse nõue ja põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3