lg 1 ja § 121 lg 1 järgi Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Jüri Šramko, isikukood: 35406110373, elukoht xxxx; kodakondsus: EV; emakeel eesti keel, keskharidusega, töökoht: xxxx, kehtivad karistused puuduvad Tõkend – ei kohaldatud Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Kohtuistungile kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Jüri Šramko
Süüdi tunnistada Jüri Šramko
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Jüri Šramkole liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) kuud. Nimetatud karistusest lugeda kantuks vangistus kaks kuud (25.02.2019 lõpetamise määruse alusel sooritatud üldkasulik töö 60 tunni ulatuses), seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 4 (neli) kuud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-te 4, 6 ja 7 alusel allutada Jüri Šramko üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel on Jüri Šramko kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asitõendid: CD plaat helisalvestisega – jätta KrMS 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: K S tekitati kuriteoga mittevaralist ja füüsilist kahju, tsiviilhagi esitati mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 350 eurot. - M M tekitati kuriteoga moraalset ja varalist kahju, tsiviilhagi esitati varalise kahju hüvitamise nõudes summas 380 eurot. Tsiviilhagi: VÕS § 1043 alusel, tulenevalt TsMS § 440 lg 1 K S´i poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista Jüri Šramko poolt K S´i kasuks välja 350 eurot mittevaralise kahju tekitamise eest, mis tasuda kannatanu K S´i arveldusarvele nr xxxx, (selgituseks tsiviilhagi asjas nr 19231602513) Swedbank AS. M Mi bpoolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses ning mõista Jüri Šramko poolt M M´i kasuks välja 380 eurot varalise kahju tekitamise eest, mis tasuda kannatanu M M´i arveldusarvele nr xxxx, (selgituseks tsiviilhagi asjas nr 19231602513) Swedbank AS. Menetluskulud: KrMS § 173, § 175 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Jüri Šramko´lt riigituludesse: - menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot - Kaitsjatasu määratud kaitsjale summas 140.40 eurot. Seega kokku 1016.40 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel on süüdistaval menetluskulusid võimalik tasuda 12 kuu jooksul vähemalt 84.70 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 -2- SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Makse sooritamisel märkida viitenumber 99920700027636. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega Jüri Šramko´le ka kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Jüri Šramko 12.11.2018 ajavahemikul kell 02.00–08.00 xxxx vallas xxxx alevikus aadressil xxxx asuvas M Mi elukohas võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil M M kuuluva mobiiltelefoni xxxx maksumusega 380 eurot. Seega Jüri Šramko pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, see on
Samuti tema 04.10.2019 ajavahemikul kell 04.00 kuni 04.22 Tallinnas aadressil xxxx asuvas xxxx baaris lõi klaasist pudeliga kannatanule K S vasakule poole vastu pead, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Epikriisi nr xxxx kohaselt tuvastati kannatanul pea lahtised hulgihaavad, mis vajasid kirurgilist korrastust. Seega Jüri Šramko pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on
Karistuse liik ja määr: Süüdistatav Jüri Šramko, süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Jüri Šramko süüdi tunnistada
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega kaks kuud ja süüdi tunnistada Jüri Šramko
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda vangistusega neli kuud.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat mõista Jüri Šramkole liitkaristuseks vangistus kuus kuud. -3- Nimetatud karistusest lugeda kantuks vangistus kaks kuud (25.02.2019 lõpetamise määruse alusel sooritatud üldkasulik töö 60 tunni ulatuses), seega mõista lõplikuks karistuseks vangistus neli kuud.
lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav karistus neli kuud vangistust üldkasuliku tööga 120 tundi arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata kuus kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg-te 4, 6 ja 7 alusel allutada Jüri Šramko üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile Võttes aluseks
lg 1 on Jüri Šramko kohustatud järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuistungil jäi süüdistatav Jüri Šramko sõlmitud kokkuleppe juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaistja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on tal kohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha ja määratud kaitsja tasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel tuleb Jüri Šramko süüdi tunnistada
lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Jüri Šramko’lt kuulub välja mõistmisele sundraha 876 eurot ja määratud kaitsja tasu 140.40 eurot, seega kokku 1016.40 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg 1, 3, § 189 lg 3, § 248 – 249, § 306, § 311 ja § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.