Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
3-19-1622 Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Nikolai Lebedev esitas 9. mail 2019 Tartu Vangla direktorile ja 16. mail 2019 Tartu Vangla sotsiaalosakonnale taotluse mõõta üle tema kasutuses olev ratastool, E-3 osakonna köögi- ja puhkeruumi vaba pind ja hinnata seejuures, kuidas kaebaja iseseisvalt neis ruumides toime tuleb. 2. Tartu Vangla jättis 6. juuni 2019. a vastusega nr 6-24/2647-2; 6-24/2787-2 (tl 13) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla põhjendab, et asjaolusid on kontrollitud, esemeid varasemalt mõõdetud ning on välja selgitatud, et kaebajal on võimalus liikuda ratastooliga osakonna koridoris ja olmeruumides. Ratastooli, köögiruumi ja olmeruumi ülemõõtmine ei ole põhjendatud. 3. Kaebaja esitas 26. juunil 2019 Tartu Vanglale vaide, mille Tartu Vangla jättis 25. juuli 2019. a vaideotsusega nr 1-11/179-2 rahuldamata. 4. Kaebaja esitas 25. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 6. juuni 2019. a vastuse ja 25. juuli 2019. a vaideotsuse tühistamiseks ning vangla kohustamiseks mõõta üle kaebaja ratastool ja E-3 osakonna köögi- ja puhkeruum. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 5. Tartu Halduskohus jättis 26. septembri 2019. a määrusega kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldamata. 6. Tartu Ringkonnakohus võttis 19. novembri 2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse, rahuldas määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 26. septembri 2019. a määruse resolutsiooni p 2, tegi uue määruse ja rahuldas kaebaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning saatis asja tagasi Tartu Halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine võib olla edukas. Kohus märkis samuti, et kaebaja esitatud taotlused ei pruugi anda ka nende rahuldamise korral kaebajale soovitud tulemust, mistõttu võib halduskohtul olla vajalik teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks. 7. Pärast kaebuse nõuete täpsustamist võttis Tartu Halduskohus 4. veebruari 2020. a määrusega kaebuse Tartu Vangla 6. juuni 2019. a vastuse nr 6-24/2647-2; 6-24/2787-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 25. juuli 2019. a vaideotsuse nr 1-11/179-2 tühistamiseks ning vangla kohustamiseks tagada nõuetekohased olmetingimused E-3 osakonna köögi- ja puhkeruumis menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 8. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt. 8.1. Kaebaja hinnangul ei võimalda köögi- ja puhkeruumi olmetingimused tal neid ruume efektiivselt teisi häirimata kasutada. E-3 osakonna köök ja puhkeruum on suurusega 9,7 m2. Köögis on kolm külmikut, laud-kapp ja elektripliit. Külmikute ja kappide vaheline ala on liiga kitsas selleks, et seal ratastoolis nt ringi keerata. Lisaks on uksel lävepakk kõrgusega ca 3,5 cm, 2 3-19-1622 mida on raske ületada, eriti esemetega (nt teetass) koos. Puhkeruumis on samuti võimatu ratastoolis liikuda ilma teisi kinnipeetavaid segamata. Kui eeltoodud ruumides viibib ka teisi kinnipeetavaid, siis ei ole kaebajal võimalik neid ruume kasutada. 8.2. Kaebajale oli 2013. ja 2014. aastal määratud isiklik abistaja, mis hõlbustas toimingute tegemist. Samuti oli varem kambrikaaslastel televiisor ja veekeedukann ning seetõttu ei olnud vajadust eelnimetatud ruumide kasutamiseks. Samuti aitasid varem kambrikaaslased kaebajal pliiti kasutada. Alates märtsist 2019 ei ole aga kaebaja kambris televiisorit ja veekeedukannu, mistõttu esineb vajadus eelnimetatud ruumide kasutamiseks, mis aga tingimustest lähtuvalt on oluliselt raskendatud. Kaebaja on sunnitud end seetõttu alandama ja paluma kaaskinnipeetavate abi vee keetmisel ja pliidi kasutamisel jne. 8.3. Vastustaja ei tea E-3 tingimustest palju, on üsna tavapärane, et ruume kasutavad mitmed kinnipeetavad samal ajal ning kaebaja võimalused ruumide kasutamiseks on seetõttu vahel ahtad. 8.4. Köök ja puhkeruum ei vasta vanglareeglistiku punktides 18 jj sätestatutele. Samuti on Piinamise- ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa komitee (CPT) välja toonud miinimumstandardid. Ühiskasutatava ruumi pindala peaks olema arvestusega 4 m² ühe kinnipeetava kohta. Köök ja puhkeruum (mõlema pindala on 9,7 m²) on kaebaja kambri pindalast (15,3 m² - wc ja duširuumi pindala arvestamata) ligikaudu kaks korda väiksem. Köök ja puhkeruum on ebamõistlikult väikesed. 8.5. Toimingu sooritamise taotlusele vastas selleks mitte pädev isik, mistõttu on otsus tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel. Vanglal on kohustus tagada kaebajale nõuetekohased olmetingimused nimetatud ruumides. 8.6. Vangla esitatud joonisel ei ole märgitud ruumi vaba pinna pindala, mida kinnipeetavad saavad liikumiseks kasutada. Kaebaja hinnangul on puhkeruumi vaba pinna pindala ca 4 m². Köögis on kapi ja pliidi ning külmkappide vaheline ala 1,15 m, aknast kuni nurgaseinani on 2,4 m. Uksest kuni pliini jääb 1,05 m pikkune ala. Ratastooliga ei ole seal võimalik mugavalt liigelda. Vangla pildid köögist ja puhkeruumist ei anna adekvaatselt edasi ruumide tegelikku suurust. Just esemete vaheline vaba pind on liikumisvõimaluste hindamisel oluline. Vangla ei ole selle suurust nõuetekohaselt välja toonud. Vastustaja esitatud joonis ja pildid on eksitavad. 8.7. Vangla on ka varasemalt märkinud, et kavatseb ruumide ümberehitust, kuid seni pole midagi muutunud. Vangla sellekohane viide kaebusele esitatud vastuses on sisutühi ja asjakohatu. Juba 2013. aastal viitas vangla oma plaanidele, kuid seni pole midagi muutunud. Varasemalt ehitusseaduse alusel kehtinud (kuni 1. juulini 2015) majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 14 sätestatud nõudeid, sh lävepaku kõrgusele, vanglas ei järgitud. 9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused. 9.1. Vangla ei ole 6. juuni 2019. a vastuses jätnud kaebaja tegelikku tahet tähelepanuta. Kaebaja tahteks oli ruumides nõuetekohaste olmetingimuste tagamine. Vanglale ei tulene kehtivast õigusest kohustust teostada kinnipeetava palvel osakonna olmeruumide mõõtmisi. Olmeruumide pindala on vanglale teada ning nendes ruumides on kaebajal võimalik ratastooliga liikuda. Kaebaja saab iseseisvalt E-3 osakonna olmeruumides hakkama ning kaebuse rahuldamiseks puudub seetõttu alus. 9.2. Kolmanda üksuse juhi pädevuses oli elusektsiooni ruume puudutavate küsimuste lahendamine ning vastustaja nõustub kohtu 26. septembri 2019. a määruses võetud seisukohtadega. 9.3. Vastustaja möönab, et ratastooliga osakonna köögis ja puhkeruumis liikumine, kui seal viibivad teised kinnipeetavad, on ebamugav ning mõnevõrra raskendatud, kuid siiski ei ole asjakohaste ruumide tingimused kaebaja inimväärikust alandavad. Kehtiv seadusandlus ei näe ette, millised täpselt peavad olema vanglas ühiskasutatavad ruumid. On loomulik, et kõik 3 3-19-1622 kinnipeetavad ei mahu korraga kööginurgas toimetama ja puhkeruumis aega veetma. Eluosakondade ühiskasutatavate ruumide ja seal asuvate vahendite kasutamine tuleb kinnipeetavatel omavahel kokku leppida. Kaebaja viibib Tartu Vanglas 2012. aastast ning osakonnas E-3 viibib kaebaja 2013. aastast. Kaebaja on sellel ajal saanud ühiskasutatavates ruumides liikumise ning seal asuvate vahendite kasutamise ja jagamisega hakkama. 9.4. Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukord (edaspidi TVK) lisa 1.5 kohaselt on E-hoone 3. osakond avatud 10:30-12:30, 15:0017:00 ja 18:00-20:00. Tegemist on piisavalt pika ajavahemikuga, mil kaebajal on võimalik leida endale sobiv aeg köögi ja puhkeruumi kasutamiseks. Eluliselt ei ole usutav, et osakonna lahti olemise ajal on köögis ja puhkeruumis sellisel hulgal kinnipeetavaid, et kaebaja neid ruume kasutada ei saa. 9.5. Vangla on võtnud eesmärgiks ehitada suveks ruumid ümber nii, et need võimaldaksid kaebajal kergemini ühiskasutatavaid ruume kasutada. Kavas on puhkeruumi ja kööginurga lävepakud eemaldada ning kööginurgas asuv sein lammutada. 9.6. Vangla nõustub kaebajaga, et puhkeruumi pindala on 9,7 m². Puhkeruumi pikim sein on 4,31 m pikk ning ruumi laiuseks on 2,41 m. Köögi pindala on 9,7 m², kapi ja pliidi ning külmikute vahelise ala laius on 1,17 m. Ruumi pikkus aknast kuni kraanikausini on 2,52 m. Köögiuksest vastasseinani on 4.31 m, uksest pliidini on 2,41 m (pliidi ja selle kõrval asuva kapi kogupikkus on 1,9 m). Kappide ja pliidi juurde viiva koridori laius on 1,05 m. Pliidi ja ruumi vahele, kus asub kraanikauss, jääb 1.1 m. Lävepakkude kõrguseks on 4 cm kõrgemal osal ja 0,5 cm madalamal osal. Kaebaja ratastooli pikkuseks on 105 cm ning laiuseks 71 cm. 9.7. Vastuseks kohtunõudele esitas vastustaja foto- ja videomaterjali, millelt on näha köögi ja puhkeruumi kasutamine kinnipeetavate poolt, samuti esemete paiknemine asjakohastes ruumides. KOHTU SEISUKOHT 10. Vaidluse all on Tartu Vangla 6. juuni 2019. a vastuse nr 6-24/2647-2; nr 6-24/2787-2, millega jäeti kaebaja taotlus köögi ja puhkeruumi ning tema ratastooli üle mõõtmiseks rahuldamata ning leiti, et kinnipeetaval on võimalik eeltoodud ruume ratastoolis kasutada, õiguspärasus. Samuti palub kaebaja tühistada vastustaja vaideotsuse ning kohustada vanglat tagama ühiskasutatavate ruumides (köök ja puhkeruumi) nõuetekohased olmetingimused, et ka kaebajal oleks võimalik neid ruume ratastooliga kasutada. 11. Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et vangistusseadus ei näe ette, et vangla eluosakonnas peaks olema kinnipeetavate jaoks eraldi köök ja puhkeruum. Kui nõuetekohane toitlustus ning tingimused piisaval määral vaba aja veetmiseks on vanglas tagatud, siis puudub kinnipeetavatel subjektiivne õigus nõuda nimetatud ruumide olemasolu vanglas. Kui aga vangla on otsustanud kööginurga ja puhkeruumi vangla eluosakonnas rajada, siis peab kinnipeetavatele tagama reaalse võimaluse neid ruume ka sihtotstarbeliselt kasutada. Sealhulgas tuleb vanglal ruumide sisustamisel ja juurdepääsu tagamisel arvestada ka puudega inimeste erivajadustega. On ilmne, et näiteks ratastooliga liikuvale kinnipeetavale tuleb samuti tagada juurdepääs ja võimalus kööginurga ja puhkeruumi kasutamiseks, et vältida puudega kinnipeetava diskrimineerimist puudest lähtuvalt. Vangistusseaduse (VangS) §-s 45 ning justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-des 6-8 sätestatud nõuded kinnipeetava kambrile ei ole üle kantavad vangla ühiskasutatavatele ruumidele. Nimetatud õigusaktides ei ole aga sätestatud miinimumnõudeid ühiskasutatavatele ruumidele. Ka kaebaja viidatud Euroopa vanglareeglistik, sh punktid 18.1-18.10, ei sätesta ühiskasutatavate ruumide miinimumsuurust ja tingimusi. Samuti ei saa lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a 4 3-19-1622 määrusest nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“, sest määruse kohaldamise alused ei ole täidetud (määruse § 1 lg 2). Vangistusseaduse §-s 45 on tehtud pealegi viide ehitusseadustiku alusel kehtestatud üldistele nõutele üksnes kinnipeetava kambri tingimuste osas, ühiskasutatavad ruumid ei ole kambrid VangS § 45 lg 1 ja VSkE § 6 lg 2 mõttes. Lisaks tuleb arvestada, et kaebaja viidatud CPT aruannetes ja vanglareeglistikus ning selle seletuskirjas märgitud nõuded ja seisukohad ei ole riigile siduvad, tegemist on mittesiduvate soovitustega (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-5-10, p 19). Teisalt tuleb arvestada, et riigil lasub kohustus tagada isikute inimväärikus nende kinnipidamise korral. Euroopa Inimõiguste kohus on rõhutanud, et puudega isiku kinnipidamisel tuleb ametivõimudel näidata üles erilist hoolt ja tagada tingimused, mis vastavad tema puudest tulenevatele erilistele vajadustele (nt otsus asjas Semikhvostov vs Venemaa, nr 2689/12, p 72). Nimetatud kohustega on hõlmatud ka ühiskasutatavates ruumides piisavate olmetingimuste tagamine. Eelnevast tulenevalt peab kohtu hinnangul vangla tagama, et ühiselt kasutatavad ruumid on mõistliku suurusega ja võimaldavad kinnipeetavatel kasutada neid vastavalt otstarbele. 12. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ruumide ja ratastooli üle mõõtmata jätmist ja leidnud, et vangla tegevus on seetõttu õigusvastane. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul taotles kaebaja menetlustoimingu tegemist ning eraldiseisvalt ei saa sellise toimingu tegemist kinnipeetav nõuda. Samas on kaebaja sidunud need menetlustoimingud köögi ja puhkeruumi kasutamise võimalikkusega ehk nõuetekohaste tingimuste tagamise kohustamisnõudega. Vangla on kinnitanud, et on varasemalt need esemed üle mõõtnud ja uuesti üle mõõtmiseks puudus vajadus. Vangla esitas kohtule ka ruumide joonised ja mõõdud ning andmed ratastooli kohta. Kohtu hinnangul ei lasu vanglal esemete ja ruumide ümbermõõtmise kohustust olukorras, kus tal on juba nende mõõtmed teada ning mille pinnalt saab kontrollida, kas kaebajale on ratastooliga liikudes tagatud nende ruumide kasutamise võimalus. Seetõttu on kohus seisukohal, et vangla on õigesti keeldunud vastuses ja vaideotsuses ruumide ja ratastooli üle mõõtmisest. Kohtule esitatud materjalid (joonis, fotod, videomaterjal) võimaldavad hinnata, kas ratastooliga on võimalik nendesse ruumidesse siseneda ja nendes liikuda. 13. Kaebaja ja vastustaja on kohtule esitanud andmed kaebaja ratastooli mõõtmete, Tartu Vangla E-3 osakonna puhkeruumi ja köögi pindala, eelnimetatud ruumides paiknevate mööbliesemete ja uste mõõtmete, erinevate esemete vahemaade mõõtmete ning eelnimetatud ruumide ja kaebaja kambri lävepaku kõrguse kohta. Samuti on vastustaja esitanud kohtule puhkeruumi ja köögi joonise ning ruumidest tehtud fotod ja videosalvestised. Kaebaja heidab vanglale ette, et köögi ja puhkeruumi puhul pole välja toodud vaba pinna ulatust. Kohtu hinnangul ei ole selleks vajadust, sest kohus saab eeltoodud materjalide alusel hinnata, kas kaebajal on võimalik nendes ruumides liikuda ning kas vangla on taganud nõuetekohased tingimused nendes ruumides. Vaba pinna pindala arvuline väljatoomine ei ole seetõttu asja lahendamiseks vajalik ega ole vanglale ette heidetav. 14. Kohtu hinnangul tuleb ühiselt kasutatavate ruumide puhul arvestada sellega, et erinevalt elukambrist ei viibi kinnipeetavad köögis ja puhkeruumis olulist osa ööpäevast, mistõttu ei ole põhjendatud nendele ruumidele laiendada ka eluruumi suuruse miinimumnõuet (3 m² kinnipeetava kohta). Samuti ei ole vangistusseaduse ning selle rakendusaktides ette nähtud, et üldkasutatavad ruumid peavad olema sellistes mõõtmetes, et samal ajal saaksid ruumides viibida kõik osakonna kinnipeetavad. 15. Köögi ja puhkeruumi jooniselt (tl 54) ja seal kajastatud mõõtudest ning vastustaja esitatud foto- ja videomaterjalilt (tl 55-59, 96) nähtub, et köögi üldpind on 9,7 m², ruumis asub kolm 5 3-19-1622 külmkappi ning nendest vasakul asub üksteise kõrval kapp ja pliit. Köögis on eraldi ruumis ka valamu. Kööki on võimalik siseneda sirgjooneliselt, ukseavast kuni pliidini ei asu ruumis ühtegi liikumist takistavat eset. Ukseavast kuni pliidini on vahemaa 2,41 m ning seinte vahelise ala laius on 1.05 m, mis on ratastooli mõõte arvestades (pikkus 1,1 m, laius 71
Vangla menetluskulud jäävad tema enda kanda (
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.