Obsah (8)

§ 2§ 37§ 47§ 121§ 43§ 249§ 251§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2020, Tartu Haldusasja number 3-20-1355 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et Xi kaebus tuleb tagastada alljärgneval põhjusel. 4.1.

§ 2

lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kuigi kaebaja ei ole kaebuses välja toonud konkreetset

§ 37lg-s 2 nimetatud nõuet, on kaebuse eesmärk kohtule selge.

Kaebaja soovib, et Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade hindu alandataks. Selline eesmärk võib olla saavutatav vaid vastavasisulise kohustamisnõude esitamise teel ning kaebaja soovist peatada esialgse õiguskaitse korras ka alates 25. maist 2020 toimunud hinnatõus, on selline nõue ka välja loetav. Kuna kaebaja tahe on selge, siis tuleb asuda seisukohale, et kaebaja soovib Tartu Vangla kohustamist alandada kaupluses müüdavate kaupade hindu. 4.2.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lõige 5 kaebuse esitamise osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vaie on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. 4.

1. Tartu Vangla
2. juulil 2020 vastusest kohtule nähtub, et kaebaja ei ole Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade hinnatasemega seonduvalt perioodil
3. märts 2020 kuni
4. juuli 2020 vanglale pöördumisi esitanud. Kaebaja on vaid ühes
5. märtsi
6. a pöördumises taotlenud vanglalt poelehtede ja tšekkide väljastamist. Lisaks on vangla vastuses märkinud, et üldist hinnatõusu vangla kaupluses toimunud ei ole. Eelnevast nähtub, et kaebaja ei ole pöördunud Tartu Vangla poole nõudega, milles oleks soovinud kaupluses müüdavate kaupade hindade alandamist ega läbinud nõuetekohast 2 3-20-1355 kohtueelset menetlust. Seega on kohustamisnõude lubatavuse eeldus – kohustuslik kohtueelne menetlus – täitmata. 4.4.

§ 121

lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebajal on Tartu Vangla kaupluses müüdavate kaupade hindade alandamiseks kohustamise nõudes kohtueelne menetlus läbimata, ei ole kaebus kohtus lubatav ning see tuleb tagastada

§ 121

lg 1 p 4 alusel.

§ 43lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 4.

1. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et Tartu Vangla
2. juuli
3. a vastusest kohtunõudele ja ka kaebaja enda poolt kohtule edastatud kauba ostunimekirjadest nähtub, et üldist hinnatõusu vangla kaupluses ei ole toimunud. Osade toodete müügihinnad on võrreldes
4. a märtsi kuuga tõusnud (nt kommid 500g 7-lemmikut, piim 500ml), kuid osade toodete müügihinnad ka langenud (nt tomatimahl 1 liiter, kartulihelbed 250g). Samuti on tooteid, mille hind on jäänud samaks (nt riis 500g, galetid 100g). Hindade kõikumist on nähtuvalt ostunimekirjadest mõjutanud ostuhinna (seega sisseostuhinna) muutused, mitte vangla juurdehindlus, mis on jäänud VangS § 48 lg 1 ls-s 3 ette nähtud 20% juurde. II
5. Xi kaebuses sisalduv taotlus, milles palutakse peatada vangla kaupluses alates
6. maist 2020 kaupade kõrgendatud hinnad kuni kohtuotsuse jõustumiseni, on mõistetav esialgse õiguskaitse taotlusena (

§ 249lg 1).

Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse korras vastustaja kohustamist alandada kaupade hindu kuni kohtuotsuse jõustumiseni (

§ 251lg 1 p 3).

Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada.

§ 249

lõigetest 1, 2 ja 5 tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja küll koos taotlusega kohtule ka kaebuse, kuid kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Kuna praeguses asjas ei toimu ka vaidemenetlust, siis on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb

§ 55lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Kaebaja on kaebuse juurde lisanud ka riigi õigusabi taotluse, milles on taotletavate riigi õigusabi liikidena märgitud isiku esindamine haldusmenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 6), õigusdokumendi koostamine (RÕS § 4 lg 3 p 8), isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5) ja isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine (RÕS § 4 lg 3 p 9). Taotluses on kaebaja täpsustanud, et soovib endale esindajat kohtueelses menetluses ja kohtus seonduvalt Tartu Vangla kaupluse kaupade hindade kõrgendamise ehk siis hinnatõusu suhtes. Seega leiab kohus, et kaebaja eesmärgiks on õigusabi saamine enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 6). 7.
3. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes 3 3-20-1355 osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. 7.
4. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja on nii haldusmenetluses, kui ka halduskohtumenetluses ise võimeline oma õigusi kaitsma. Vaidlus vangla kaupluses müüdava kauba hinnataseme üle ei ole oma olemuselt keerukas ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline oma seisukohad kohtueelses menetluses iseseisvalt esitama. Sellele seisukohale asub kohus muu hulgas ka seetõttu, et varasemates halduskohtumenetlustes on samuti leitud, et kaebaja on võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma ning ta on seda ka korduvalt teinud (nt haldusasjad nr 3-19-2036, 3-19-1914, 3-19-1905, 3-19-1624, 3-19-1622, 3-19-1555) läbides iseseisvalt ka kohtueelse menetluse. Kui kaebaja on võimeline end kohtumenetluses ise esindama, siis on ta võimeline seda tegema ka kohtueelses menetluses. Lisaks, arvestades seda, et kohus tagastab kaebuse, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks kohtumenetluses (sh käesolevat määrust määruskaebusega vaidlustades) ka ilmselt vähene . Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata. Kuna käesoleval juhul esinevad RÕS § 7 lg-s 1 toodud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
5. Kaebaja väidab ka VangS § 44 lg 2 ja § 48 lg 1 eelviimase lause põhiseadusvastasust. VangS § 44 lg 2 reguleerib kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest kinnipidamise tegemist, mis ei ole kaebuse eset arvestades praeguses vaidluses asjassepuutuv säte. VangS § 48 lg 1 ls 3 näeb ette, et vangla kaupluses müüdava kauba hind võib olla sisseostuhinnast kuni 20 protsenti kõrgem. Kuna kohus tagastab praegusel juhul kaebuse menetlusnormidele tuginedes ega lahenda asja sisuliselt, ei ole ka VangS § 48 lg 1 ls 3 asjassepuutuv õigusnorm, mille põhiseaduspärasust kontrollida ja seega puudub vajadus seda väidet sisuliselt käsitleda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4