Obsah (5)

§ 4§ 121§ 6§ 158§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1267 Määruse kuupäev 21.07.2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi I. A.i kaebus justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 § 641 p 20 tü

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 2 p-le 1 on õigustloovate aktide peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kehtestatud teistsugune menetluskord. Halduskohus ei vaata läbi õigustloovate aktide peale esitatud kaebusi, kuna selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord (

§ 4lg 1, PSJKS § 2 p 1).

Seega ei ole kaebaja esitatud nõue tühistada osaliselt justiitsministri 30.11.

1. a määrus lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 25.10.
2. a määrus kohtuasjas nr 3-17-749). 12.

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Eeltoodud põhjendustel kuulub käesolevas asjas kaebus tagastamisele

§ 121lg 1 p 1 alusel.

13. Kaebajal on võimalik halduskohtus vaidlustada justiitsministri määruse alusel antavaid haldusakte ja toiminguid (

§ 6

). Haldusakti või toimingu õiguspärasuse hindamisel on halduskohtul võimalik kontrollida ka selle aluseks oleva õigustloova akti põhiseaduspärasust ning jätta määrus põhiseadusvastasuse korral kohaldamata (põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 teine lause ja § 152 lg 1, PSJKS § 9 lg 1,

§ 158lg 4).

1. Kohus selgitab kaebajale, et tal on võimalik vaidlustada Tartu Vangla keeldumist lubada palava ilma korral kambri akendele kardinad panna, s.o Tartu vangla 28.04.
2. a otsust nr 624/2466-2, mille osas on kaebajal läbitud ka kohustuslik kohtueelne menetlus – Tartu Vangla 14.05.
3. a otsus nr 1-11/319-
4. Kuid kohus ei pea vajalikuks siiski suunata kaebajat kaebust praeguses kohtuasjas nimetatud nõudega muutma, kuna kaebaja eesmärgi saavutamist takistavad veel Tartu Vangla kodukorra punkt 7.1.6, mis keelab kinnipeetavatel kinni katta ehituselemente, samuti kodukorra p 7.1.24, mille järgi on kinnipeetavale keelatud esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist. Kui kaebaja soovib saada luba kardinaid kambris kasutada, siis tuleb tal kohtueelselt vaidlustada Tartu Vangla kodukorra asjakohaseid punkte. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Kohus selgitab, et vangla kodukord on individuaal-abstraktse iseloomuga üldkorraldus ning niisugust üldkorraldust on isikul võimalik vaidlustada ka pärast 30-päevase kaebetähtaja möödumist, kui selle mõju avaldub isikule hiljem (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. veebruari
6. a määrus asjas nr 3-3-1-95-07, p 13–14). Kaebaja saaks kaebuse esitamisel nõudega tühistada Tartu Vangla kodukorra vastavad punktid taotleda ka justiitsministri 30.11.
7. a määruse kohaldamata jätmist põhiseadusevastasuse tõttu.
8. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja pöördunud juba Tartu Halduskohtu poole kaebusega, milles nõuab vangla kohustamist rakendada palavate ilmade korral abinõusid, kuna kaebaja väitel ei ole tema kinnipidamistingimused suvekuudel õigusaktidega kooskõlas – haldusasja nr 3-19-
9. Seega kaebaja on varasemalt juba taotlenud vanglalt kinnipidamistingimuste (sh kambris palavuse korral) parandamist, esitanud vastavasisulise kaebuse kohtule ning kohus on I. A.i kaebuse menetlusse võtnud. Kohtuasja nr 3-19-2067 menetlus on käesolevalt pooleli ning ei ole välistatud, et kaebaja saavutab oma eesmärgi nimetatud kohtuasjas.
10. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda kaebajal uuesti kohtu poole sama nõudega samal alusel ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seejuures tuleb kaebajal arvestada siiski seadusest tulenevate kaebetähtaegadega ning vajadusel esitada kaebetähtaja ennistamiseks taotlus.

1. Kohus märgib täiendavalt, et praegusel juhul pöördus kaebaja kohtu poole kaebusega 01.07.2020 (kuupäev ümbrikul), seega samuti rohkem kui 30 päeva hiljem kohtueelset menetlust lõpetavast lahendist Tartu Vangla 28.04.
2. a otsuse nr 6-24/2466-2 peale (vt määrus p 6). Seega, ka käesolevas asjas oleks pidanud kaebaja esitama tähtaja ennistamise taotluse, kui kohus oleks suunanud teda nõuet muutma.
3. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus vaadata sisuliselt läbi kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)