KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. juuli 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei ka
) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras.
§ 84
lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud.
§ 84
lg 1 p 3 alusel loetakse, et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus.
§ 94
lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punkti 1 või 2 või § 86 kohaselt ei ole ühtki meest lapse isana kindlaks tehtud, samuti kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91 alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati.
94 lg 2 järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest.
§ 95
kohaselt otsustab kohus isaduse tuvastamise mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu.
- Antud juhul on kostja seaduslik esindaja, ema CC, kinnitanud nõustumist hagiga. Haginõude põhjendatus nähtub selgelt ka asjas läbiviidud ekspertiisist, millise akti kohaselt saab hageja olla kostja bioloogiline isa tõenäosusega 99,999999997% (eksperdiarvamuse p 3). Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08). Hagi tuleb rahuldada.
- Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1¹ esimese lause kohaselt jäävad menetluskulud põlvnemise tuvastamise hagis selle rahuldamisel kostja kanda, kusjuures seadus ei tee siinkohal vahet, kas kostjaks on mehe hagi korral laps või lapse või ema hagi korral mees. Sama sätte teine lause võimaldab kulude jätmist täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
- Seoses menetluskuludega tuleb kohtul esmalt lahendada kostja 15.07.2020 esitatud taotlus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osas seisukoha esitamise tähtaja ennistamiseks, sest TsMS § 442 lg 5 järgi peab kohus otsuse resolutsioonis lahendama seni lahendamata taotlused. Taotluses (mis on esitatud küll kostja ema poolt ja milles kostjat ei mainita, kuid kohus loeb selle esitatud kostja nimel) märgib CC, et kohus kohustas CCd esitama omapoolsed seisukohad XX menetluskulude nimekirjas osas hiljemalt 13.07.
- Ta teavitas kohtuistungi sekretäri oma võimatusest avada e-toimikus dokumente seoses aegunud ID- kaardiga. Uus ID-kaart jõudis PPA Pärnu esindusse 13.07.2020, sellekohane teavitus CC emailile saabus 13.07.2020 kell 16.00 (väljatrükk e-kirjast lisatud manusena) CC sai uue IDkaardi kätte 14.07.2020 ning sai ka sel kuupäeval avada hageja poolt esitatud taotluse ning tutvuda selle sisuga. Seetõttu taotleb CC omapoolsete seisukohtade esitamiseks tähtaja ennistamist kuni
- juulini
- 2
(4)Tsiviilasi nr 2-20-629 Kohus leiab, et taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Nimelt nähtub kohtuinfosüsteemist, et kohus on vastava tähtaja andnud 07.07.2020 kirjaga, milline tehti kostja seaduslikule esindajale avaliku e-toimiku süsteemis nähtavaks. Kuivõrd e-toimiku süsteem saadab seepeale teate saaja e-postile ning e-toimikusse sisselogimiseks on vajalik ID-kaardi olemasolu, teavitas CCsellest tõepoolest sekretäri, kes 09.07.2020 saatis kohtu kirja ja menetluskulude nimekirja CCmeiliaadressile xxx. Kohus on tänaseks IT-abi vahendusel kontrollinud, et sama aadress on kostja seaduslikul esindajal märgitud ka e-toimikus e-posti aadressiks ehk sellele laekuvad ka teavitused, sh pidi sellele aadressile laekuma 07.07.2020 kirja osas saadetud teavitus. On õige, et e-toimikusse sisenemiseks on vaja kehtivat ID-kaarti, küll aga ei ole seda vaja digitaalselt allkirjastatud dokumentidega tutvumiseks, sest vastav tarkvara pidi isikul olemas olema (ta on esitanud kohtule digitaalselt allkirjastatud dokumendi nt 11.06.2020). Seega pidi isik saama kohtu saadetud kirjaga ja selle lisaga tutvuda juba 09.07.2020 ning tal oli piisavalt aega seisukoha esitamiseks kohtu määratud tähtpäevaks. Tähtaja ennistamiseks puudub seega mõjuv põhjus. Kohus märgib täiendavalt, et kui kohus taotluse rahuldaks, tingiks see asjas tehtava otsuse edasilükkumise ca 1,5 kuu võrra seoses suvepuhkustega.
- Arvestades asjaolu, et kostja seaduslik esindaja on enne kohtusse pöördumist kategooriliselt keeldunud isa kande tegemisest kokkuleppel (hagile lisatud e-kiri ja kirjavahetus hageja esindaja ning kostja seadusliku esindaja vahel Messengeris), kusjuures hageja esindaja on selgitanud, et kohtusse pöördumisel tuleb kostjal menetluskulud kanda, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ka menetluskulude jätmine poolte endi kanda kasvõi osaliselt. Seega tuleb need vastavalt seadusele kostja kanda jätta. Samas peab hageja arvestama, et menetluskulude jätmisel tema enda lapse kanda ja nende väljamõistmisel on tema isana hooldusõigusliku vanemana vastutav nende kandmise eest samaväärselt lapse emaga ja on küsitav, kas ja kuidas selles osas täitemenetlust läbi viiakse. Lapse ema kanda ei saa menetluskulusid jätta, kuivõrd ta ei ole menetlusosaline. Lapse kanda menetluskulude jätmine toob kaasa kohustuse need tasuda hooldusõiguslikul vanemal kui lapse seaduslikul esindajal, sest laps ise on kuni täisealiseks saamiseni piiratud teovõimega ega oma seega ka tsiviilkohtumenetlusteovõimet TsMS § 202 mõttes ja ei saa täita tsiviilmenetluskohustusi.
- TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on 06.07.2020 esitanud oma menetluskulude nimekirja ja palub välja mõista teda esindanud lepingulise esindaja abi eest 7,5 tunni ulatuses 755 eurot, tunnihinnaks on erinevate toimingute puhul kas 70, 100 või 110 eurot eurot, millele lisandub käibemaks 151 eurot. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mis on füüsilise isiku puhul ka usutav ja seetõttu saab ka käibemaksu õigusabiteenusele lisada. Lisaks palub hageja välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 40 eurot. Asjas läbiviidud ekspertiisi maksumuse hüvitamist hageja taotlenud ei ole.
- Kohus leiab, et tasutud riigilõiv on asjas vajalik ja põhjendatud, kuivõrd ilma selle tasumiseta ei oleks kohtumenetlust toimunud. Lepingulise esindaja õigusabi tunnitasu määr on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga ega ole ülemäärane (põhjendatuks on peetud ka enam kui 150-eurost tunnitasu määra). Ka esitatud töötundide arv on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud, hageja on selgelt välja toonud, milliste toimingute eest milline ajakulu vajalik on olnud. Ühtki ülearust või liialdatud toimingut menetluskulude nimekirjas toodud tabelist ei nähtu. Seega tuleb hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks määrata 755 + 151 + 40 = 946 EUR ja nimetatud summa kostjalt välja mõista. 3
(4)Tsiviilasi nr 2-20-629 10. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik 4
(4)