Obsah (4)

§ 199§ 68§ 65§ 218

1-20-4354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. augustil 2020 Tallinnas Kriminaalasja number 1-20-4354 (19231600747) Kohtunik Liina Pohlak Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Aleksandr Puškarjov – isikukood 37005040320, viibib kinnipidamisasutuses, xxx, X kodanik, xxx, emakeel xxx keel, valdab eesti keelt xxx, tõkend puudub, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Puškarjov

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 kuu.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 0506.04.2019.a, so 2 päeva, seega kanda jäävaks karistuseks lugeda 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.11.2018.a otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta ja 6 kuud võrra, ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 16.10.2019.a Välja mõista Aleksandr Puškarjovilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu osutatud õigusabi eest 195,60 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Puškarjovi tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 89,30 eurot. Menetluskulud kogusummas 1071,60 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber

1. Maksekorraldusel võib märkida selgitusena: „Aleksandr Puškarjov, kriminaalasi 1-20-4354 menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – CD-plaat – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Antud kriminaalasjas Aleksandr Puškarjovi süüdistatakse selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, mille eest ta on 30.04.18 ja 22.03.19 karistatud

§ 218

lg1 järgi (vargused 30.04.18 ja 22.03.19), uuesti 05.04.2019 kella 12.44 paiku Tallinnas, aadressil xxx asuvas kaupluses M S, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist S. AS-le vara maksumusega 21.50 eurot ja nimelt: 2 pakki sigarette Kent Mix kogumaksumusega 9.10 eurot, 2 pakki sigarette Camel Filters kogumaksumusega 08.60 eurot ja 1 pakk sigarette LD Red maksumusega 3.80 eurot, läbis turvaväravad ning väljus müügisaalist jättes tahtlikult tasumata nimetatud kauba eest, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli turvatöötaja poolt kinni peetud. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele. Seega pani Aleksandr Puškarjov toime

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Aleksandr Puškarjovi, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 29.05.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Puškarjovi süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 199

lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 kuu.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema vahi all viibitud aeg 2 päeva, s.o.

05-06.04.2019, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust 12.11.2018 Harju Maakohtu otsuse nr 1-18-8442 järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, milleks kokkuleppe sõlmimise seisuga (28.05.2020) on 10 kuud ja 18 päeva, mõistes liitkaristuseks vangistuse 11 kuud ja 16 päeva. Karistusaja kandmise alguseks lugeda 29.05.2020.

§ 65lg 2 järgi mõistetava liitkaristuse lõplik kestus määratakse kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga. Asitõendid Kr

MS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi – CD-plaadi – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 195,60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik