Obsah (9)

§ 5§ 230§ 231§ 459§ 369§ 430§ 467§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised, esindajad Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Harju Maakohus Nele Atonen 17.06

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja poeg (tl 6), seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab emaga ning kostja ei elanud koos hagejaga ka
4. Kostja on vaielnud hagiavalduse vastu ning märkinud, et kostja oli nõus vabatahtlikult maksma hagejale elatist 250 eurot kuus, kuid kostja lõpetas elatise maksmise alates jaanuar 2019, kuna hageja elab enamuse ajast xxxx, kus kulud lapsele on väiksemad, ning hageja ema keelab kostjal lapsega kohtuda. Kostja leiab, et hageja kulud ühes kuus ei ole rohkem kui 260 eurot. Lisaks vanemate panusele on hageja kulud kaetud osaliselt ka peretoetusega. Kostjal on lisaks hagejale ülalpidamisel veel üks alaealine laps.
5. Kostja on leidnud, et esinevad alused vähendada väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjalt saadav ülalpidamine on piisav hageja kulude katmiseks ning selle tõstmine seaduses sätestatud miinimummäärani ei ole põhjendatud. Kohus selgitab, et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga 4 üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17416, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve.
8. Hageja on märkinud, et hageja vajadused ühes kuus kokku on 615 eurot: kulutused toidule 180 eurot, telefon 5 eurot, ravimid 10 eurot, kommunaalkulud 45 eurot, internet 10 eurot, riided 80 eurot, jalatsid 45 eurot, kooliesemed 120 eurot, vaba aeg (kino, kohvik, veekeskus ja mängutoad) 60 eurot, mänguasjad ja arendavad mängud 50 eurot ning juuksur 10 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejale võib kuluda kuus hinnanguliselt 260 eurot. Kostja on seisukohal, et selgelt ülepaisutatud on hagiavalduses toodud kulud toidule, ravimitele, meelelahutusele/vabale ajale, riietele ja jalanõudele, kommunaalkuludele, kooliesemetele ning mänguasjadele ja arendavatele mängudele. Hageja elab poole ajast xxxx, kus elatustase on madalam kui Eestis. Kostja hinnangul on hageja mõistlikud ülalpidamise kulud ühes kuus: toit 100 eurot, huviringid/kool 40 eurot, kuna suvel kooli ja ringe ei ole, raamatud 5 eurot, hügieen 5 eurot, ravimid 5 eurot, meelelahutus/vaba aeg 20 eurot, riided ja jalatsid 50 eurot, kommunaalkulud 20 eurot ning telefon ja internet 15 eurot.
9. Kohus toetab osaliselt kostja seisukohti, et hageja vajadused on osaliselt ülepaisutatud. Kohus on 10.03.2020 toimunud kohtuistungil selgitanud, et kuna kostja vaidleb hageja kuludele vastu, siis tuleb hagejal tõendada ülalpidamiskulusid (tl 122). Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid ülalpidamiskulude tõendamiseks, samuti ei nähtu nimetatud kulutuste kandmine ka hageja ema kontoväljavõttest (tl 125-127, 155-157). Kohus nõustub kostjaga, et ülepaisutatud on hageja kulud riietele ja jalanõudele. 10-aastane laps on küll aktiivses kasvueas laps, kuid ei ole usutav, et riietele ja jalatsitele kulub kuus 120 eurot. Kohtu hinnangul oleks mõistlik ja põhjendatud kulud riietele ja jalanõudele 60 eurot. Kohus toetab ka kostja seisukohta, et ülepaisutatud on kulutused kooliesemetele 120 eurot kuus. Hageja ei ole välja toonud, millest konkreetsed kooliesemetele tehtavad kulutused koosnevad. Samuti ei ole hageja välja toonud, et hageja käiks kuskil tasulistes huviringides. Kohus leiab, et mõistlikuks kuluks huviringidele ja koolile on 50 eurot kuus. Kohus toetab kostja seisukohta, et ülepaisutatud on kulutused vabale ajale, mänguasjadele ja arendavatele mängudele kogusummas 110 eurot. Kohus leiab, et mõistlikud ja põhjendatud on nimetatud kulud 40 eurot kuus. Kohus leiab, et mõistlikud ja põhjendatud on kulutused: toidule 180 eurot kuus, kuivõrd tegemist on kasvava lapsega, telefonile 5 eurot, ravimitele 10 eurot, kommunaalkuludele 45 eurot, internetile 10 eurot ja juuksurile 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud ja mõistlikud hageja vajadused ühes kuus kokku 410 eurot (kulutused toidule 180 eurot, telefonile 5 eurot, ravimitele 10 eurot, kommunaalkulud 45 eurot, internet 10 eurot, riided ja jalanõud 60 eurot, kooliesemed 50 eurot, vaba aeg ja mänguasjad 40 eurot ning juuksur 10 eurot), millest kummagi vanema kanda on 205 eurot. Kuna nimetatud summa 205 eurot moodustab hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud poolest kuupalga alammäärast 270 eurost 76%, siis elukalliduse muutust arvestades on mõistlik siduda edasise elatise määr vastava protsendiga VV kehtestatud kuupalga alammäärast. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus, viimati nt 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1174-16 (punkt 10), selgitades, et vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist

§ 459

lõike 1 alusel, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks. Resolutsioonis saab selle 5 määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...").

1. Järgnevalt käsitleb kohus kostja väidet, et hageja emale laekuvad riiklikud lastetoetused, mida tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Vaidlust ei ole, et hageja emale laekub lastetoetus ning, et igal perel on õigus saada lapsetoetust kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ja lapse õppimise korral kuni tema 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks jooksval õppeaastal, makstakse lapsetoetust õppeaasta lõpuni. Puudub vaidlus, et perioodil 01.01.2018-31.12.2018 oli lapsetoetus 55 eurot ning alates 01.01.2019 on lapsetoetus 60 eurot. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist.
2. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda majanduslikult hagejale elatist maksta. Samuti nähtub kohtule Maksu- ja Tolliameti teatisest, et perioodil 01.04.2019-31.03.2020 on kostjale tehtud väljamakseid kogusummas 36 529,66 eurot, mis on 3044,14 eurot kuus (36 529,66/12) (tl 161). Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ning väljaminekuid, on kostja võimeline maksma hagejale elatist.
3. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib

§ 369

järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14).

1. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on leidnud kinnitust, et kostja lõpetas hagejale elatise maksmise
2. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid kostja on varasemalt rikkunud hageja ülalpidamiskohustust. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik ei pruugi maksta elatist regulaarselt või piisaval määral, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista.
3. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus selgitab, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas 3-2-1-136-13 p 12 asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. 6
4. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.01.2019-20.07.2019 eest summas 1794 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nimetatud perioodil hagejale rahas elatist maksnud. Kuna kohus on käesolevaga tuvastanud, et kostja oli 2019 kohustatud tasuma elatist 205 eurot kuus, siis tuli kostjal tasuda perioodil 01.01.2019-20.07.2019 elatist 1362,26 eurot (6 x 205 + (205/31 x 20). Kostja on leidnud, et tagasiulatuvalt, enne nõude esitamist, nõutud elatise väljamõistmine asetab kostja äärmiselt raskesse olukorda ning on kostjale ebamõistlikult koormav. Kohus leiab, et kostja nimetatud vastuväide ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on kostja igakuised sissetulekud sellised, mis võimaldavad ka tagasiulatuvat elatise tasumist (tl 180-188).
5. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.07.2019, 205 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 76% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o 20.05.
6. Väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda hageja seadusliku esindaja T L pangakontole EE641010010250971011 hiljemalt jooksva kuu
7. kuupäevaks, märkides selgituseks „elatisraha A L“.
8. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 32. Hageja palub tunnistada otsuse viivitamata täidetavaks 2 kuu elatise osas ehk summas 584 eurot. Hageja on põhistanud taotlust sellega, et kuna varsti on 1,5 aastat hetkest, mil hageja sai viimati kostjalt elatist. 1,5 aastat on erakordselt suur vahemik ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise puhul, arvestades laste ülalpidamisasja eripära, hageja kui lapse igakuiseid vajadusi, nii Eest kui xxxx välja kuulutatud eriolukorda ja sellest tulenevalt majanduslikke raskusi enda ülal pidamisel, samuti seda, et kostjal pole mõjuvat põhjust elatist mitte maksta. Kostja ei ole taotlusele vastuväiteid esitanud. 33.

§ 467

lg 1 viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. Kohus leiab, et kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine on alaealise hageja huvides ning seega põhjendatud. Viivitamata täidetavaks tunnistamise välistavad asjaolud puuduvad. Kohtulahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine ei mõjuta menetluse edasist käiku. Kohus peab põhjendatuks tunnistada otsus viivitamatult täidetavaks hageja osas kahe kuu elatise, s.o (2 x 221,92) 4443,84 euro ulatuses. Kohtu hinnangul ei kahjusta viivitamatult täidetavaks tunnistatud summa ülemääraselt kostja õigusi. Menetluskulud 34.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 7