KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2020 Kohtuasja number 1-19-6300 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Kalev Kondrovi (Kondrov, isikukood 35904205219) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
- mai 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Kalev Kondrovi kaitsja Merike Allikmäe, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- mai 2020 määrus muutmata ja Kalev Kondrovi kaitsja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Kalev Kondrovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 8 eurot 20 senti.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Kalev Kondrovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- augusti 2019 otsusega tunnistati Kalev Kondrov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele K. Kondrovil Viru Maakohtu
- mai 2018 otsuse järgi 1
(3)kandmata rahaline karistus 200 päevamäära summas 640 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel jäeti see rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt. Vangistuse algust hakati lugema alates
- juulist 2019 ning K. Kondrovi karistusaeg lõpeb
- juulil
- märtsil 2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid K. Kondrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega.
- Vangla ega prokuratuur K. Kondrovi vabastamist ei toeta.
- Viru Maakohus jättis
- mai 2020 määrusega K. Kondrovi tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus tõi positiivsena välja, et K. Kondrovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja vabanemisel on tal alaline elukoht. Garanteeritud töökohta tal ei ole, kuid ta plaanib vabanemisel taotleda töövõimetuspensioni, mis aitaks tal majanduslikult toime tulla. Süüdimõistetu vabastamine pole vaatamata eeltoodule siiski võimalik. K. Kondrovi varasemast käitumismustrist lähtuv prognoos annab põhjuse arvata, et ta võib toime panna uued kuriteod. K. Kondrovil on 3 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses viibib ta mitmendat korda. Karistuse tingimisi kandmisel vabaduses on ta rikkunud kontrollnõudeid. Eelnev viitab sellele, et K. Kondrovile ei ole senised karistused vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud. Ka on kõik tema kuriteod olnud vägivaldsed. Viimane kuritegu oli kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Kuritegude sooritamist on põhjustanud alkoholi liigtarvitamine. K. Kondrovil on diagnoositud alkoholisõltuvus. Enda sõnul ta vabanemisel alkoholi tarvitama ei hakka, kuna tervis on kehv. Kohtu hinnangul on alkoholi tarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk aga jätkuvalt alles. K. Kondrov ei ole varem alkoholisõltuvusega tegelenud, on jätkanud tarvitamist ja kuritegude toimepanemist. Seega puudub kindlus, et ta edaspidi suudab täielikult alkoholist hoiduda. Samuti ei saa olla veendunud, et kriminaalhooldus oleks süüdimõistetu puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks.
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse K. Kondrovi kaitsja Merike Allikmäe, kes palub kohtumääruse tühistada ja kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastada. Kaitsja arvates ei ole alust jätta vabastamata vanglas õiguskuulekalt käitunud süüdimõistetut. K. Kondrovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ka on sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ läbimine aidanud tal aru saada vägivaldse käitumise põhjustest. Süüdimõistetu ise tunnistab, et tema probleemide aluseks on olnud alkoholi kuritarvitamine, s.o ta näeb enda kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel seost. Maakohus on K. Kondrovi alkoholisõltuvusest vabanemise soovi olematuks hinnanud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et süüdimõistetu tahe mitte sattuda vangistusse sunnib teda uusi plaane tegema. See ongi eelduseks, et tema elus saab nüüd toimuda muutus. Ka ei ole maakohus märganud, et K. Kondrov suhtub enda kuritegudesse kriitiliselt. Samuti, et ta enda hinnangul suudab elada seaduskuulekalt ja läbida katseaja edukalt. Vabaduses on tal kindel elukoht, pere ootab teda koju, tal on sissetulek pensioni näol ning ta saab teenida lisa puidutööga. Seega on K. Kondrovit võimalik ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohtu seisukoht
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on süüdimõistetu edasine õiguskuulekas käitumine. Maakohus leidis, et K. Kondrovi puhul sellist positiivset prognoosi veel teha ei saa – vastupidi, on alust arvata, et vaatamata seni kantud vangistusele on ta jätkuvalt ohtlik. Taolise järeldusega ringkonnakohus ka nõustub.
- K. Kondrovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust – kõik vägivallakuritegude eest – ja vangistuseski on ta olnud mitmeid kordi. Viimati tunnistati ta süüdi oma endise elukaaslase neljas kehalises väärkohtlemises, kusjuures esimene neist tegudest oli sooritatud vaid seitse kuud pärast 2
(3)seda, kui ta oli süüdi mõistetud Viru Maakohtu
- mai 2018 otsusega asjas nr 1-18-
- Eelnevast järeldub, et kõik varasemad katsed süüdimõistetut seaduskuulekusele suunata on luhtunud. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks arvata, et praegune vangistus oleks mingil põhjusel olnud K. Kondrovile kardinaalselt mõjusam kui eelmised. Samuti tuleb tähele panna, nagu maakohus seda ka tegi, et K. Kondrovi puhul lähtub uue kuriteo risk alkoholist. Kaitsja leiab, et nüüd, sotsiaalprogrammide „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“ läbimise järel, on süüdimõistetu motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kohtukolleegium selles paraku nii optimistlik ei ole. K. Kondrovil on diagnoositud alkoholisõltuvus ja, kuis esimese astme kohus välja tõi, on tema väidetav tahe püsida kainena tekkinud alles hiljuti. Seega ei saa kindel olla, et vabaduses suudab süüdimõistetu alkoholi tarvitamast hoiduda. Samuti ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev kaitsja märge, et süüdimõistetut ajendab nüüd teistmoodi käituma ja elama tema soov mitte sattuda uuesti vanglasse. K. Kondrovi vanglakaristustuste hulka vaadates on selge, et vangistusse naasmise väljavaade teda kuritegudelt eemale ei hoia.
- Eelneva põhjal teeb ka ringkonnakohus järelduse, et K. Kondrovi vabanemine vanglast ei oleks ühiskonnale turvaline ja seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega – süüdimõistetu võib toime panna uued kuriteod. Kusjuures selliselt kujunenud ohuprognoosi ei lükka ümber K. Kondrovi osas selguv mõningane positiivne teave. Esmalt on maakohus siin välja toonud, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. See asjaolu näitab tõesti süüdimõistetut heast küljest. Samas ei saa sellest veel järeldada, et K. Kondrovi käitumine on muutunud ja püsib sellisena ka vabaduses. On ju nt täiesti arusaadav, et kinnipeetavad kontrollivad end paremini kinnises asutuses, kus on tagatud pidev järelevalve nende üle ja nõustamine ning kus seadusvastane tegevus on kergemini ilmsiks tulev. Kontrolli leevendamine võib seda olukorda väljaspool vanglalt aga oluliselt muuta. Samuti tuleb K. Kondrovi puhul arvestada, et tema seadusvastane käitumisviis on olnud sidususes alkoholi tarvitamisega ning sellest riskitegurist tulenev oht saabki realiseeruda just vabaduses.
- Teiseks on maakohus positiivse poole pealt välja toonud K. Kondrovil vabaduses elukoha ja sissetulekuna pensioni olemasolu. Kaitsja on lisanud, et süüdimõistetut ootab pere ja et pensionile lisa saaks ta teenida puutööga. Ringkonnakohus möönab, et tegemist on asjaoludega, mis soodustavad K. Kondrovi väljavaateid jätkata seaduskuulekalt. Samas ei näe kohtukolleegium siiski, et need hüved tema normikohase käitumise garanteeriksid. Oli ju elukoht K. Kondrovil ka kuritegude toimepanemise ajal, samad olid teda ümbritsevad inimesed ning ka oli tal sissetulek töövõimetuspensioni näol.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
- mai 2020 määruse muutmata ning K. Kondrovi kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
- Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid K. Kondrovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu 41 eurot, millele lisandub käibemaks 8 eurot 20 senti. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 45 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu 49 eurot 20 senti kui määruskaebemenetluse kulu K. Kondrovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 3
(3)