← Eesti

1-19-8697/42

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-19-8697 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi süüdimõistetu Andrus Jõeranna (isikukood 37006272722) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. aprilli 2020 määrus Määruskaebuse esitaja Andrus Jõerand Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  3. aprilli 2020 määrus muutmata ja Andrus Jõeranna määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Tartu Maakohtu
  5. jaanuari 2020 otsusega tunnistati Andrus Jõerand süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg 2 alusel määrati, et vangistusest tuleb A. Jõerannal koheselt ära kanda 15 päeva ning ülejäänud vangistusosa 1 aasta 3 kuud 15 päeva jääb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata. Katseajaks määrati 2 aastat ja teda kohustati sel ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 toodud kohustusi. Veel määrati A. Jõerannale KarS § 75 lg 4 alusel kohustus registreerida end programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks esmase hindamise teenusele ja läbida hindamine meditsiiniasutusest saadud ajal. Kohtuotsus jõustus
  6. jaanuaril
  9. märtsil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata A. Jõeranna karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus A. Jõerand korduvalt registreerimiskohustust ning kriminaalhooldaja ei saanud läbi viia tema elukoha külastust, kuna ta ei viibinud kodus.
  10. Tartu Maakohus pööras
  11. aprilli määrusega A. Jõerannale mõistetud vangistuse kandmata osa 1 aasta 3 kuud 15 päeva täitmisele. Kohus märkis, et A. Jõeranna kriminaalhooldus algas
  12. jaanuaril 2020, kuid juba
  13. veebruaril 2020 pani ta toime esimese rikkumise, s.o ei ilmunud registreerimisele. Sellega seoses koostas ametnik kirjaliku hoiatuse. A. Jõeranna käitumist see kirjalik hoiatus ei muutnud. Uus registreerimiskohustuse rikkumine oli
  14. märtsil
  15. Ametnik tegi sellega seoses taas kirjaliku hoiatuse. A. Jõeranna käitumine ikka ei muutunud, ta jätkas samalaadsete rikkumiste toimepanemisega
  16. ja
  17. märtsil
  18. Oluline on ka, et tulenevalt riigis välja kuulutatud eriolukorrast toimusid viimased registreerimised telefoni teel. Sellele vaatamata ei olnud A. Jõerand suuteline kindlaks määratud ajal kriminaalhooldajaga ühendust võtma. Lisaks ei viibinud ta
  19. märtsil 2020 kokkulepitud ajal kodus ja ametnikud ei saanud teostada kohustuste täitmise kontrolli. A. Jõeranna selgitusi silmas pidades polnud tal rikkumisi vabandavaid põhjusi. Need selgitused näitavad ka tema äärmiselt negatiivset ja hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. A. Jõeranna selgitustest järeldub, et talle on justkui lubatud kokkulepete rikkumine; samuti, et temalt nõutakse liiga kergekäeliselt seletusi, ta unustab, ei ole võimalik kohe üles kirjutada jne. A. Jõeranna selgitusi ja rikkumiste korduvust arvestades on ilmselge, et tema suhtumine karistusse ja kohustuste täitmisesse ei ole tõsine. Seda veendumust kinnitab ka A. Jõeranna suhtlemise viis kriminaalhooldusametnikuga. Ta on korduvalt käitunud ametnikuga täiesti ebasobivalt, kasutanud ebasündsaid väljendeid, solvanud, laimanud ning käitunud üleolevalt. A. Jõeranna sobimatu ja ebaadekvaatne käitumine annab aluse kahelda tema kinnituses, et ta tarvitas viimati alkoholi juulis
  20. aastal (saunaõlut). Selles kahtlemiseks on põhjust ka seetõttu, et A. Jõerand pöördus psühhiaatriakliinikusse esimest korda
  21. aastal alkoholi liigtarvitamise tõttu ning et kriminaalhooldusametnikel ei ole õnnestunud teostada kodukülastusi (sealjuures on hooldusaluse selgitused kodus mitte olemise kohta vastuolulised). Eeltoodust tulenevalt pole kriminaalhoolduse jätkamine A. Jõeranna puhul otstarbekas ja karistus tuleb pöörata täitmisele.
  22. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Jõerand. Kaebuses palub ta kohtumääruse tühistada, jätta teda vabadusse, määrata talle täiendavaid käitumiskontrolli meetmeid, pikendada katseaega ja käitumiskontrolli või asendada vangistus üldkasuliku tööga. A. Jõerand esitas ringkonnakohtule ka määruskaebuse täienduse. Selles täienduses taotleb ta, et vangistus jäetaks täitmisele pööramata ning kriminaalhooldusosakonnale tehtaks ettepanek määrata talle uus kriminaalhooldusametnik. Määruskaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt leiab A. Jõerand, et ta ei ole pannud toime niisuguseid rikkumisi, mis tingiksid tema karistuse täitmisele pööramise. Ta märgib, et
  23. veebruari 2020 ei läinud registreerimisele seepärast, et ta oli haige. Haiguslehe sai ta
  24. veebruari kohta, kuid haige oli ta juba päev enne seda.
  25. märtsil 2020 helistas ta ametnikule ette ja vabandas, et hilineb, ning tuli kohale hilisemalt kokkulepitud ajaks. Kriminaalhooldaja kirjalikud hoiatused
  26. veebruari ja
  27. märtsi kohta olid seega põhjendamatud. Nähtav on ametniku negatiivne suhtumine temasse.
  28. märtsil 2020 pidi ta helistama kriminaalhooldajale kl 11.
  29. Ametnik helistas talle kl 11.
  30. Ta vastas kõnele ning selgitas, et oli jäänud magama ja jättis ametnikule helistamata kogemata. Järgmise helistamiskorra leppisid nad kokku
  31. märtsiks
  32. Ta helistas kokkulepitud ajast 15 minutit hiljem. Seega ette tulnud eksimustes polnud tema süü suur, ta vabandab ja lubab edaspidi helistada täpselt lubatud ajal. Mis puutub aga kodukülastusse, siis see etteheide on arusaamatu. Kriminaalhooldusametnik helistas talle
  33. märtsil 2020 ning käskis tal
  34. märtsil kl 11.00 helistada. Mingit koduvisiiti või kontrolli selles kõnes kokku ei lepitud. Seega ei saa talle süüks panna viimasest kõnest lähtumist ja
  35. märtsil kodus mitte olemist.
  36. märtsil, tõsi 15 minutilise hilinemisega, ta ametnikule ka helistas. Samuti lisab A. Jõerand, et täielikult tõendamata on, nagu oleks ta kriminaalhooldajaga korduvalt käitunud sobimatult ning 2

(5)kasutanud ebatsensuurseid ja ebasündsaid väljendeid. Veel ei ole õige, et kohus luges tuvastataks tema poolt alkoholi tarvitamise. Ringkonnakohtu seisukoht
  1. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on asjakohaselt ja õigesti tuvastanud KarS § 74 lg 4 kohaldamise eelduse, s.o käitumiskontrolli nõuete rikkumise A. Jõeranna poolt, ning valinud ka sobiva õigusliku tagajärje, st pööranud tema karistuse täitmisele. Määruskaebuse väited vastupidisele seisukohale asumiseks alust ei anna.
  2. Kõigepealt tegi maakohus õigesti kindlaks, et A. Jõerand on eiranud registreerimiskohustust tahtlikult ja mõjuva põhjuseta
  3. veebruaril, 12.,
  4. ja
  5. märtsil 2020 ning viimati märgitud kuupäeval hoidunud ka kodukülastusest.
  7. veebruaril 2020 A. Jõerand kriminaalhooldusosakonda registreerima ei tulnud, kuid ta siiski helistas kriminaalhooldusametnikule. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt väitis A. Jõerand selles kõnes, et ajas kuupäevad segamini ja viibib hoopis Tallinnas. Samasisulise selgituse on A. Jõerand kirjutanud ka
  8. veebruaril 2020 (tl 14). Määruskaebuses A. Jõerand enam sama põhjust ei nimeta, vaid vabandab kohustuse eiramist hoopis sellega, et oli haige. Kohtukolleegiumi jaoks pole tema niisugune põhjendus usutav. Mõistlik ei ole arvata, et A. Jõerand oleks hakanud kriminaalhooldajale rääkima segadusest kuupäevadega ja mujal viibimisest, kui tõeline põhjus oli haigestumine. Samuti oleks süüdimõistetu saanud haigusseisundit kinnitada arstitõendiga. Seega on alust järeldada, et kõnealusel kuupäeval registreerimisele tulemata jätmiseks A. Jõerannal mõjuvat põhjust ei olnud, s.o päevade segi ajamine pole vaadeldav vabandatava asjaoluna.
  10. märtsil 2020 ei tulnud A. Jõerand taas registreerima. Ta aga siiski helistas ametnikule ja teatas, et on Palamusel ega jõua õigeks ajas kohale. Uus kohtumine lepiti samal päeval kl 15.00 ning sinna süüdimõistetu tuli. Eelnevas vaidlust ei ole. Ringkonnakohus leiab, et ka siin on tegemist registreerimiskohustuse tahtliku rikkumisega ja ühtlasi juba teise apsakaga nädala aja jooksul. A. Jõerand teadis mitu päeva ette, et tal tuleb olla määratud ajal kriminaalhooldusosakonnas. Sellele vaatamata ei sättinud oma käimisi ja tegemisi vastavalt kohustusele, vaid jättis kohustuse tagaplaanile. Tõsi, A. Jõerand teavitas ametnikku enda tulemata jäämisest kokkulepitud kellaajal. Taoline teada andmine on vaadeldav tema eksimust leevendava asjaoluna, kuid päriselt välja seda siiski ei vabanda. Kontrollnõuete täitmine oli kohtuotsuse kohaselt A. Jõeranna karistuse tingimisi kohaldamata jätmise üks tingimusi ning seetõttu oli ta kohustatud neid nõudeid järgima korrektselt ja minetusteta.
  12. märtsil 2020, seoses eriolukorra väljakuulutamisega, pidi A. Jõerand registreerimiskohustuse täitmiseks kriminaalhooldusametnikule helistama kl 11.
  13. Kokkulepitud ajal telefonikõnet aga ei tulnud. 15 minuti möödumisel helistas ametnik ise süüdimõistetule. A. Jõerand väitis, et oli jäänud magama. Eelnev nähtub nii erakorralisest ettekandest kui ka süüdimõistetu määruskaebusest. Ettekandest selgub veel, et kriminaalhooldaja küsis A. Jõerannalt rikkumise kohta kirjalikku selgitust e-posti teel, kuid süüdimõistetu hakkas keerutama, et ei oska e-kirja kirjutada. Kohtukolleegiumi hinnangul on selge, et tegemist oli jälle tahtliku rikkumisega. Kusjuures tähele tuleb panna, et sedakorda oli registreerimisnõude täitmine seotud väga väikese pingutusega, s.o süüdimõistetul tuli vaid helistada. Jällegi – magama jäämine – ei ole kindlasti mitte mõjuv põhjus kohustuse täitmata jätmiseks, vaid see näitab hoopiski süüdimõistetu ükskõiksust ja hoolimatust kohtulahendi täitmisel. 3
(5)
  2. märtsi 2020 telefonikõnes lepiti kokku uus helistamisaeg
  3. märtsiks 2020 kl 11.
  4. Erakorralisest ettekandest selguvalt helistas A. Jõerand ametnikule aga juba
  5. märtsi õhtul, oli väga emotsionaalne ning solvas kriminaalhooldajat. Samuti püüdis ta registreerimiskohustuse rikkumist välja vabandada sellega, et tal äkki ei ole kõneaega. Ametnik lõpetas temaga vestluse, korrates üle kirjaliku seletuse andmise nõude ning A. Jõeranna helistamiskohustuse järgmisel päeval kl 11.
  7. Erakorralisest ettekandest nähtub, et
  8. märtsil 2020 tegi kriminaalhooldusametnik A. Jõerannale ka kodukülastuse. Kuna trepikoja uks oli lukus, helistas ametnik süüdimõistetule. Viimane väitis kõnes, et viibib Palamusel kellelgi külas ning koju tuleb järgmisel päeval. Kriminaalhooldaja kinnitab, et tema ja A. Jõerand leppisid kokku kodukülastuse ajaks
  9. märtsi 2020 kl 12.
  12. märtsil 2020 kl 11 telefoni teel toimuma pidanud registreerimise ajal A. Jõerand ei helistanud. Kl 11.15 võttis süüdimõistetu siiski ise ühendust ja väitis, et olevat jälle kokkulepitud ajal maganud. Erakorralises ettekandes on kriminaalhooldusametnik kinnitanud, et A. Jõerand väljendus helistades taas lugupidamatult, sündsusetult ja ropult. Ametnik on ka märkinud, et soovis aadressi, kus süüdimõistetu asub, aga A. Jõerand väitis esmalt, et endiselt ei tea seda, ja siis, et on kellegi Mati juures.
  13. Samal päeval, kindlaks määratud ajal kl 12.00, A. Jõeranda kodus ei olnud. Erakorralise ettekande kohaselt helistas süüdimõistetu ametnikule millalgi hiljem ja ütles, et asub Võrumaal, kuid täpsemat asukohta ei avaldanud. Küsimusele, miks ta ei viibinud kodus, vastas A. Jõerand, et tema plaanid muutusid. Ka käitus ta nüüdki ebaviisakalt, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja solvas. Seejärel helistas A. Jõerannale Võru esinduse vanemkriminaalhooldusametnik, soovides teha kohustuse kontrolli. Süüdimõistetu oli aga temagi suhtes negatiivselt meelestatud ja viisakusetu. Samuti väitis A. Jõerand sellele ametnikule, et on kusagil Vastseliina kandis. Ametnik pakkus välja kokkusaamise Vastseliina Konsumi poe juures, kuid selle peale A. Jõerand ärritus ja sõimas ametnikku.
  14. Ringkonnakohus loeb rikkumiseks
  15. märtsil 2020 kl 11.00 A. Jõeranna poolt kriminaalhooldajale helistamata jätmise. Tõsi, süüdimõistetu oli kriminaalhooldusametnikuga rääkinud telefonitsi veel eelmise päeva õhtul, kuid ametniku sõnul ei olnud nad järgmise päeva registreerimisnõuet ja aega muutnud ega tühistanud. Vastupidi, kriminaalhooldaja on välja toonud, et juhtis veel eraldi A. Jõeranna tähelepanu kohustusele teha see telefonikõne. Seega pidi A. Jõerand helistama ning ta ei saanud ametnikku ka valesti mõista ja arvata, et kõneks vajadust pole.
  16. Ilmselgelt oli A. Jõerand
  17. märtsil 2020 muutnud võimatuks ka kontrolli teostamise tema elupaigas. KrMS § 75 lg 1 p 3 kohaselt on süüdimõistetu kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Antud juhul nähtub erakorralisest ettekandest, et kodukülastuse aeg oli A. Jõerannaga kokku lepitud. Ametniku sellises ütlemises põhjust kahelda pole. Seda enam, et nagu maakohtu
  18. aprilli 2020 istungi protokollist nähtub, ei ole süüdimõistetu seda ka eitanud. Ta on kodukülastusest rääkides öelnud, et eks ta on ära unustanud, kuna ta pole enam kuigivõrd noor inimene (tl 23 pöördel). Seega on ebausutav süüdimõistetu määruskaebuses esitatud väide, et sellist kokkulepet polnud. Samuti tuleb tähele panna, et A. Jõerannal oli
  19. märtsil 2020 võimalik alluda kontrollile ka oma asupaigas, kusagil Võrumaal. Taolise kontrollimisega ta nõus aga ei olnud. Ka selline keeldumine näitab süüdimõistetu tahet kohustust vältida.
  20. Ringkonnakohus mainib rikkumiste osas veel, et maakohus on A. Jõeranna eksimusi kirjeldades viidanud ka kahtlusele, et ta on tarvitanud alkoholi. Määruskaebuses märgib 4
(5)süüdimõistetu selle väite vääraks, öeldes, et midagi sellist ta teinud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et kohtumääruses tehtud osutus A. Jõeranna poolt võimalikule alkoholi tarvitamisele ei ole korrektne. Kuigi erakorralisest ettekandest nähtub kriminaalhooldusametniku hinnang, mille kohaselt on süüdimõistetu kriminaalhooldust tõkestav tegevus ilmselt olnud seotud alkoholi pruukimisega, ei ole see asjaolu siiski tõendatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et A. Jõerannal oleks joovet tuvastatud. Seega, isegi kui esimese astme kohtul vastav kahtlus tekkis, pole seda süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel võimalik arvesse võtta.
  1. A. Jõeranna registreerimiskohustuse rikkumised, samuti oma elukohas kontrollile allumise kohustuse vastu eksimise hindab ringkonnakohus aga tahtlikuks tegevuseks. Mõjuvad põhjused A. Jõerannal selliselt käituda puudusid. Ka on tegemist ulatuslike ja oluliste minetustega, kuivõrd süüdimõistetu taoline kriminaalhoolduse teostamist takistav tegevus oli korduv, üleastumised järgnesid üksteisele tihedalt ning tekkinud on olukord, kus kriminaalhooldusametnikul puudub A. Jõeranna üle kontroll.
  2. Ringkonnakohus leiab veel, et tõenäoliselt A. Jõerand rikuks käitumiskontrolli nõudeid edaspidigi. Taoliseks arvamuseks annavad aluse nii tema senised korduvad eksimused kui neis väljenduv hoolimatu suhtumine kohtuotsuse täitmisse. Samuti peegeldub süüdimõistetu negatiivne hoiak kriminaalhooldusesse ja käitumiskontrollile allumisse tema käitumislaadis kriminaalhooldusametnikuga. Kriminaalhooldaja kinnitusel on süüdimõistetu olnud temaga ebaviisakas, üleolev ning kasutanud sündsusetut ja roppu väljenduslaadi. A. Jõerand ise määruskaebuses taolist käitumisviisi eitab, leides ka, et selles osas puuduvad tõendid. Ringkonnakohus selgitab, et tõendiks on kriminaalhooldaja ütlused. Neis pole põhjust kahelda. Samuti peab mainima, et maakohtu istungil
  3. aprillil 2020 erakorralise ettekande arutamisel on A. Jõerand sedalaadi käitumist ka möönnud (vt tl 23 pöördel).
  4. Arvestades A. Jõeranna rikkumiste tahtlikkust, ulatuslikkust ning nende kordumise tõenäosust, on ka ringkonnakohtu hinnangul tema karistuse täitmisele pööramine põhjendatud. KarS § 74 lg-s 4 nimetatud kergemad meetmed – katseaja pikendamine ja lisakohustuste määramine – süüdimõistetu mõjutamiseks küllaldased ega sobivad poleks. A. Jõeranna katseaja lõpp on veel kaugel, ehk selle pikendamisel praegu mingit efekti ei oleks. Ka ei näe kohtukolleegium, kuidas lisakohutuste määramine võiks mõjutada süüdimõistetut kriminaalhooldaja poolt teostatavale kontrollile alluma. Seda eriti tema praeguse suhtumise juures. Ka ei pea ringkonnakohus võimalikuks A. Jõeranna täitmisele pööratava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, nagu seda on taotlenud süüdimõistetu määruskaebuses. Üldkasuliku töö perioodil laienevad süüdlasele automaatselt kõik KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ehk A. Jõerannal tuleks järgida ka neid. Nagu aga juba märgitud, puudub kohtul põhjus uskuda, et süüdimõistetu oleks motiveeritud käitumiskontrolli nõudeid täitma.
  5. Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
  6. aprilli 2020 määruse sisuliselt muutmata ja A. Jõeranna määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.