KOHTUOTSUS EestiVabariiginimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 17.07.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1494 Haldusasi MMMSprattus OÜ kaebus Maksu- ja Tolli
§ 165lg 2).
Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist. 10. Kaebaja ei suutnud kohtumenetluses kõrvaldada maksumenetluses tuvastatut, et kaebaja ei ole veebruaris 2018 krüptoraha soetanud. 10.1 Kohus ning menetlusosalised vaatlesid kohtuistungil krüptoraha soetamise tõendamiseks maksuhaldurile esitatud kahte algdokumenti pealkirjaga „Hi X“ (MTA vastuse lisa nr 5). Viidatud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mida nende alusel on soetatud. Puudub vähimgi viide sellele, et soetatud on krüptoraha või konkreetselt millist krüptoraha on soetatud. Pole ka tuvastatav, kes on viidatud dokumendid koostanud. Vastavaid asjaolusid ei osanud kohtule selgitada ka X kohtuistungil. Maksuhaldur on õigesti välja toonud, et kaebaja on maksumenetluses algselt väitnud, et tasus krüptoraha eest sularahas 27.02.2018, kuid muutis oma ütlusi peale seda, kui maksuhaldur tuvastas, et kaebaja 27.02.2018 Soomes krüptoraha soetada ja selle eest sularahas tasuda ei saanud, kuna X sellel päeval Soomes ei käinud. Ütluste muutmine viitab soovile tegelikke asjaolusid varjata. X käis Soomes 10.02.2018 (MTA vastuse lisa 7). Kohtuistungil väitis X, et käis Soomes 10.02.2018 ning andis krüptoraha eest 111 130 eurot sularahas üle ning sai 27.02.2018 selle eest vastu dokumendid pealkirjaga „Hi X“. Kohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et isik annab Soomes talle tundmatule isikule üle 111 130 eurot ning sõidab tagasi 4
(7)Eestisse, saamata raha üleandmise kohta vastu ühtegi dokumenti. X selgituste kohaselt sai ta dokumendid alles 27.02.
- Sellises olukorras ei ole isikul mitte mingit kindlust selles, et ta üle antud raha eest ka midagi vastu saab. Probleemide esinemisel ei ole isikul võimalik tõendada ei raha üle andmist ega ka tehingu asjaolusid. Mõistlikult isikult ei saa sellist käitumist eeldada. Pigem üritab kaebaja kõrvaldada oma ütluste muutmisega vastuolu, mis esineb tema Soomes viibimise kuupäeva ja kuupäeva vahel raha üleandmist tõendavatel dokumentidel. 10.2 Kaebaja ütlused on vastuolulised ka seonduvalt isikuga, kellelt ta väidetavalt krüptoraha soetas. Maksumenetluses väitis kaebaja (MTA vastuse lisa 6), et tegi tehingu Soome firmaga. Kohtumenetluses väitis kaebaja, et andis sularaha üle Bulgaaria kodanikule XX/XX (kaebuse lk 5). Isiku nimi meenus kaebajale alles kohtumenetluses. Raha üleandmist tõendavatel dokumentidel puudub isiku nimi, kellele raha väidetavalt üle anti. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei mäletanud isiku nime, kellega ta väidetavalt tehingu tegi. Kaebaja on nii maksu- kui ka kohtumenetluses muutnud oma versiooni sellest, kus väidetav krüptoraha soetamise tehing tehti. Maksumenetluses väitis kaebaja esmalt (MTA vastuse lisa 6), et sularaha üle andmine toimus Soome firma kontoris, hiljem väitis aga, et tehing toimus büroohoone all olevas kohvikus. Kohtuistungil väitis kaebaja esindaja X, et tehing toimus krüptoraha messi toimumise kohas kohvikus. Kohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et isiku ütlused oleksid niivõrd olulises osas vastuolus olukorras, kus tehing oleks tehtud. Tehingu tegelikul toimumisel oleks kaebaja esindaja ilmselt mäletanud, kus ta tehingu tegi ning tal ei oleks olnud vajadust oma ütlusi muuta, et kõrvaldada vastuolusid varem antud ütlustes. 10.3 Usutavad ei ole ka kaebaja selgitused seoses krüptoraha väidetava kasutamise võimalustega. Kaebaja esindaja X näitas kohtuistungil kohtule oma arvuti ekraani pilti, mis väidetavalt pidi näitama krüptoraha tehinguid. Arvuti ekraanil oli küll näha väidetava krüptoraha väärtus kohtuistungi toimumise päeva seisuga, kuid tehinguid, mida kaebaja väidetavalt krüptorahaga teinud on, kaebaja kohtule näidata ei suutnud väites, et tal ei ole kaasas vastavaid koode. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja oleks tõepoolest krüptoraha veebruaris 2018 soetanud, oleks ta nii maksu- kui ka kohtumenetluses olnud suuteline vastava tehingu toimumist tõendama. Asjaolu, et maksuhaldur seadis tehingu toimumise kahtluse alla, oli kaebajale teada juba kontrollaktiga tutvudes. Praegusel juhul ei suutnud kaebaja veel ka kohtumenetluses krüptoraha soetamist tõendada. Kaebaja arvuti ekraani pilt näitas küll seda, et kaebajal võis kohtuistungi toimumise seisuga olla krüptoraha, kuid kaebaja ei suutnud tõendada, et ta soetas krüptoraha
- aasta veebruaris, st tehingu alusel, mille toimumise on maksuhaldur põhjendatult kahtluse alla seadnud. Sellises olukorras jääb sisutuks kaebaja etteheide maksuhaldurile, mille kohaselt ei andnud maksuhaldur kaebajale väidetavalt võimalust näidata oma arvuti abil krüptoraha soetamisega seotud tehingut. Kuivõrd kaebaja ei suutnud näidata krüptorahaga tehtud tehinguid, siis ei saa kohus ka kontrollida, kas kaebaja on soetatud krüptoraha kasutanud ning soetanud selle eest kala. Samas jääb sellisel viisil krüptoraha kasutamine ka ebausutavaks. Kaebaja väitis, et krüptoraha on tagatis, mis kantakse talle tagasi peale seda, kui ta on kala kätte saanud ja selle eest rahas tasunud. Samas puudub kaebajal igasugune garantii, et ta väidetavalt tarnijale ette makstud krüptoraha oma valdusesse tagasi saab olukorras, kus tarnitud kaup (kala) ei vasta nõuetele. Sellisel juhul on kaebaja küll tagastanud riknenud kauba, kuid väidetav müüja ei pruugi talle üle kantud krüptoraha tagastada. Sellisel juhul puudub kaebajal nii kaup kui ka raha. Ei ole eluliselt usutav, et mõistlik ettevõtja sellisel viisil tehinguid teeks. Mõistlik ettevõtja tasuks kauba eest peale selle saamist või siis teeks ettemaksu osaliselt. 5
(7)10.4 Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur õigesti tuvastanud, et kaebaja ei soetanud veebruaris 2018 krüptoraha. Väidetava tehingu asjaolud on ebausaldusväärsed ega kinnita tehingu tegelikku toimumist, kaebaja ütlused on olnud vastuolulised ning krüptoraha soetamise fakt veebruaris 2018 ei ole tõendatud. Maksuhaldur on kontrollaktis ja maksuotsuses oma seisukohta nõuetekohaselt ning arusaadavalt põhjendanud.
- Maksuhaldur on maksuotsuse punktis 2.1.2.3 ja kontrollakti punktis 3 ka õigesti leidnud, et kaebajal ei olnud kassas seisuga 27.02.2018 sularaha summas 111 130 eurot, mille eest ta oleks saanud krüptoraha soetada. 11.1 Kohus nõustub, et usutavalt ei ole tõendatud, et kaebajal oli nõue Destro Dsign OÜ vastu. Puudub vaidlus selles, et poolte vahel ei toimunud juulis 2016 50 paadi Nord 470 soetamise tehingut, mille kohta on esitatud Destro Dsign OÜ rekvisiitidega arved. Vastavat asjaolu kinnitas kohtuistungil ka juulis 2016 Destro Dsign OÜ juhatuse liikmeks olnud Y. Tunnistaja selgitas, et paatide müügini ei jõutud ning paatide ostuks mõeldud raha jättis ta endale (pani taskusse). Q, kes on alates 17.02.2017 Destro Dsign OÜ juhatuse liige, ei olnud kohustusest kaebaja ees teadlik (MTA vastuse lisa 19). Kaebaja on olnud võlgnevuse tagasi nõudmisel passiivne ning on enda kinnituse kohaselt hakanud nõuet sisse nõudma alles ca aasta hiljem. Ei ole eluliselt usutav, et kui kaebaja maksis paatide eest 48 450 eurot ning paate vastu ei saanud, siis oleks ta viivitanud nõude maksma panekuga nii pikka aega. 11.2 Kaebaja esitas maksuhaldurile 6 kassa sissetuleku orderit, mille kohaselt tagastas Y Destro Dsign OÜ nimel kaebajale veebruaris 2018 sularahas 48 450 eurot (MTA vastuse lisa 21). Ei ole usutav, et Y oleks soostunud isiklikult täitma ettevõtte kohustuse, mille juhatuse liikmeks ta enam ei olnud ning mis ei olnud kohustustest kaebaja ees teadlik. Raha väidetava üleandmise juures tunnistajaid ei olnud ning seega ei ole raha üle andmine tõendatud. Tunnistaja Y küll kinnitas kohtuistungil asjaolu, et ta tagastas kaebajale raha, kuid tunnistaja ütlused ei ole usaldusväärsed, kuivõrd tehingu tegemise asjaolud ei ole eluliselt usutavad. Maksuhaldur on esile toonud, et seisuga 26.03.2019 oli Y kohtutäituri nõudeid summas 96 148,49 eurot, millest esimene summas 3 583,95 perioodist juuli
- Ei ole usutav, et võlgnik esimeses järjekorras ei rahuldaks nõuded, mille osas on juba alustatud täitemenetlust ning tasuks selle asemel 48 450 euro ulatuses nõude, mis ei ole temaga otseselt seotud. Kaebaja ei ole ka kajastanud nõuet Destro Dsign OÜ ega Y vastu oma raamatupidamises. Kui kaebajal oleks tõepoolest olnud vastavas summas nõue, oleks vastav olukord pidanud kajastuma ka kaebaja raamatupidamises. Kaebaja ei ole juba maksumenetluses suutnud nõude raamatupidamises kajastamata jätmist kommenteerida. Seda ei suutnud kaebaja teha ka kohtuistungil, vastates vastustaja küsimusele. Kohtu hinnangul on siinjuures oluline, et kaebajale koostati 12.01.2016 maksuotsus, milles leiti, et kaebaja ja Destro Dsign OÜ vahel kajastatud paatide ostu-müügitehingut ei ole tegelikult toimunud ning selle näiliku tehingu varjus taheti raha maksuvabalt välja viia. Nimetatud maksuotsus on jõustunud ja kaebaja on maksusumma tasunud. Ka nimetatud asjaolu kinnitab koosmõjus käesolevas asjas kogutud tõenditega, et Destro Dsign OÜ või Y oma väidetavat võlga kaebaja ees ei tagastanud, millest tulenevalt ei saanud kaebaja ka kasutada rahalisi vahendeid summas 48 450 krüptoraha ostuks sularaha eest Soomes. Kaebaja pearaamatu kohaselt (MTA vastuse lisa 30) ei oleks kaebajal kassas ilma Y poolsete väidetavate makseteta 27.02.2018 seisuga raha mida kasutada krüptoraha eest tasumiseks.
- TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaksu vastavalt TuMS §-dele 48-
- TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulud lg 1 tähenduses on väljamaksed, 6
(7)mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Riigikohus selgitas otsuses nr 3-3-1-67-08, et TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine. Seetõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tsiteeritud norme ja nende kohaldamise praktikat tuleb arvestada ka käesoleva asja lahendamisel. Maksuhaldur tuvastas, et krüptoraha soetamist kajastavad algdokumendid ei vasta raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele, kuna dokumentidel puuduvad nende väljastaja ning väljastaja esindaja andmed, puudub selgitus, mida on soetatud ning väljamakse aluseks olevaid majandustehinguid ei ole toimunud. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et ostja ei ole arvel märgitud kaupa üldse saanud, kuid väljamakse on tehtud, on tõendatud, et väljamakse on ettevõtlusega mitteseotud ja kuuluvad maksustamisele TuMS § 51 lg 2 alusel.
- Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur õigesti lugenud 111 130 eurot ettevõtlusega mitte seotud väljamakseks ning leidnud, et väljamakse tuleb maksustada tulumaksuga. Maksustatav summa koosneb kahest osast, milleks on 48 450 eurot, mida deklaraeeriti TSD-l kui tagasi makstud summat ja 62 680 eurot, mida seisuga 27.02.2018 kajastati äriühingu kassa kontol ja mis on sealt välja makstud nõuetele mitte vastavate arvete ja alusdokumentide alusel.
- Seega on kaebaja suhtes tehtud maksuotsus õiguspärane. Kuivõrd maksuotsus on õiguspärane ning kaebaja vaidlustab vaideotsuse üksnes põhjusel, et sellega jäeti tema poolt esitatud vaie rahuldamata, siis puudub alus ka vaideotsuse tühistamiseks. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata. MENETLUSKULUD 15.
§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.
Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. MTA menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (
§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik 7
(7)