← Eesti

2-20-1762/33

2-20-1762 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-1762 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi T R hagi J N vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg
  2. juuli 2020 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: T R (ik XX) Hageja esindaja: M V (seaduslik esindaja) Kostja: J N (ik XXX) RESOLUTSIOON
  3. Kinnitada T R ja J N kompromiss järgnevalt: 1.
  4. J N maksab T R elatist igakuise elatusrahana 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot alates
  5. augustist 2020 kuni T R täisealiseks saamiseni s.o XXX. 1.
  6. J N elatusraha võlgnevus T R kokku kuni
  7. juulini 2020 moodustab 540 (viissada nelikümmend) eurot. 1.
  8. J N maksab T R elatusraha võlgnevuse 540 (viissada nelikümmend) eurot 3 (kolm) osamaksega 3 (kolm) kalendrikuu jooksul järgnevalt: 1.3.
  9. hiljemalt
  10. augustiks 2020 – 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot; 1.3.
  11. hiljemalt
  12. septembriks 2020 – 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot; 1.3.
  13. hiljemalt
  14. oktoobriks 2020 – 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot. 1.
  15. J N maksab T R igakuise elatusraha jooksva kuu
  16. kuupäevaks ning elatusraha võlgnevuse vastavalt kokkuleppe p.-s 3 (kohtumääruse punkt 1.
  17. – kohtu märkus) toodud graafikule M V pangakontole XXX Swedbank AS, selgitusse märkida "elatis ja elatusraha võlgnevus T R" .
  18. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-1762 menetlus.
  19. Kohus viitab, et menetluskulude jaotus isaduse tuvastamise nõude osas on kindlaks määratud Viru Maakohtu
  20. juuni 2020 kohtuotsusega (osaotsus). Kohus jättis T R menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas J N kanda ja J N menetluskulud tema enda kanda.
  21. Jaotada elatise nõude osas menetluskulud vastavalt kompromissile.
  22. Jätta T R menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda. 1

(4)2-20-1762
  1. Jätta J N menetluskulud elatise nõude osas tema enda kanda.
  2. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolm) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on T R hagi J N vastu isaduse tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus peatas
  3. märtsi 2020 määrusega menetluse elatise nõude osas kuni tsiviilasjas põlvnemise tuvastamise nõude osas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Viru Maakohus rahuldas
  4. juuni 2020 osaotsusega T R hagi J N isaduse tuvastamise nõude osas. Kohtulahend on tsiviilasjas isaduse tuvastamise nõude osas jõustunud
  5. juunil 2020 ning kohus uuendas tsiviilasja menetluse elatise nõude osas. Pooled saavutasid kohtuistungil kompromissi. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja 2
(4)2-20-1762 protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 459 lg 1 ja lg 2 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Menetluskulud Viru Maakohtu
  1. juuni 2020 kohtuotsusega (osaotsus) rahuldas kohu hagi isaduse tuvastamise nõude osas ning määras menetluskulude jaotuse isaduse tuvastamise nõude menetluse osas. Kohus jättis hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude osas kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Elatise nõude osas kohus jätkas menetlust. Elatise nõude menetluses esitatud kompromissiga leppisid pooled kokku, et poolte menetluskulud elatise nõude osas jäävad poolte endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse elatise nõude menetluse osas TsMS § 168 lg 3 alusel, pooled on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele – poolte menetluskulud elatise nõude osas tuleb jätta poolte endi kanda. Kogu tsiviilasja menetluskulude jaotus on seega järgmine: hageja kanda jäävad hageja enda menetluskulud elatise nõude menetluse osas; kostja kanda jäävad hageja menetluskulud isaduse tuvastamise nõude menetluse osas ning kostja kanda jäävad ka kõik kostja enda menetluskulud isaduse tuvastamise nõude menetluse ja elatise nõude menetluste osas. Kohus määras Viru Maakohtu
  2. juuni 2020 kohtuotsusega (osaotsus), et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise ja menetluskulude tagastamine lahendab kohus peale tsiviilasjas menetlust lõpetava lahendi tegemist eraldi määrustega. Kohtuotsus on jõustunud. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 3 kohaselt ei võeta riigilõivu põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamise eest, kui põlvnemise tuvastamise hagi esitatakse koos elatise nõudmise hagiga. Hagiavalduse esitamisel ei tasunud hageja riigilõivu ja seega puudub hagejal alus riigilõivu tagastamiseks. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et kohtumenetluses oli hagejal lepinguline esindaja. Hageja on osalenud menetluses seadusliku esindaja kaudu, mistõttu ei saa temal olla lepingulise esindaja kulusid. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et hageja oleks teinud muid toiminguid, millega kaasneksid hagejale menetluskulud. Kohus järeldab, et hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Seega menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamine 3
(4)2-20-1762 Vastavalt TsMS § 661 lg 4 poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku, et vähendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest ning seega võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.