← Eesti

2-19-18706/43

Obsah (5)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-18706 Tsiviilasi S S hagi V Si vast

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

  1. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Aastal 2019 oli töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest ½ oli 270 eurot.
  2. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et V S on S S isa (sünnitunnistus tl 3). Harju Maakohtu 28.04.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-19013 (tl 4-5) kinnitati poolte kokkulepe, mille kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 2175 krooni (vastab 139 eurole). Hageja palub muuta Harju Maakohtu 28.04.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-0819013 kostjalt väljamõistetud elatise suurust ning mõista alates 01.12.2019 kostjalt hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos ega anna talle elatist vahetult. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja soovib asuda hageja eest tulevikus suuremal määral hoolitsema ja vahetult ülalpidamist andma, ei saa mõjutada elatise väljamõistmist olukorras, kus kostja hagejale (veel) vahetult ülalpidamist ei anna. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 7. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Poolte vahel on 28.04.2009 sõlmitud elatise tasumise kompromiss, kohtumäärus on jõustunud. Riigikohus on
  2. juuni
  3. a otsuses nr 3-2-1-35-17 (p 32) leidnud, et jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p‑d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu
  4. novembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 13). 3

(6)2-19-18706 Üksnes TsMS §‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  1. oktoobri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  3. Kuivõrd tegemist on varasema lahendiga kindlaks määratud elatise summa muutmise nõudega, tuleb kohtul kindlaks teha, kas asjaolud on võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga muutunud, mis annaks õiguse kohtusse pöörduda. Harju Maakohtu 28.04.2009 määrusest tsiviilasjas nr 2-08-19013 ei nähtu, millistest asjaoludest tulenevalt täpselt lahend on tehtud, s.o milline oli lapse igakuine ülalpidamiskulu ning vanemate võimalused. Hageja on toonud muutunud asjaoludena välja, et suurenenud on lapse ülalpidamiskulud, samuti on hagis viidatud elukalliduse tõusule. Kohus märgib, et varasema lahendi tegemise ajal oli laps 1 aasta ja 7 kuud vana. Praegu on laps 12 aastat vana ning tegeleb mitme tasulise huvitegevusega, millega kaasnevad ka varasemast oluliselt suuremad kulud. Seega on tõenäoline, et lapse vajadused on olulisel määral suurenenud. Elatise suuruse muutmine nõude läbivaatamiseks tuleb kohtul antud juhul anda hinnang lapse põhjendatud ülalpidamiskulude suurusele praegusel hetkel ning sellele, kas kostja antavast ülalpidamisest piisab hageja vajaduste katmiseks.
  4. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuiste põhjendatud kulutuste suurus 717 eurot. Kostja on leidnud, et hagejale piisab kahekordsest praegu makstavast elatise summast, s.o 278 eurot. Hageja eluasemekulud koosnevad eelistungil täpsustatu kohaselt korteri üürist 525 eurot (tl 55), kommunaalkuludest 204 eurot (tl 55 pöördel), elektrikulust 40 eurot (tl 70) ning sideteenustest 40 eurot (tl 71). Koos hagejaga elab veel kaks inimest, seega jagunevad kulud kolme peale. Kohus märgib, et esitatud tõendite põhjal oli detsembrikuu kulu kokku 794,86 eurot, millest üks kolmandik (hageja osa) on 264,95 eurot. Hageja on arvestanud lapse kuluks vähem, kui kolmandiku, s.o 225 eurot. Kohus märgib, et hageja eluasemekulu on väiksemas summas kui kostja enda eluasemekulud. Kostja on välja toonud, et tema eluasemekulud on ca 270 eurot, s.o korteri üür ja remondi liisingu osamakse, mida kostja tasuma peab. Kohtu hinnangul ei ole mingit alust eeldada, et hageja vajadus sobiva eluaseme järele on väiksem, kui kostjal. Kohtu hinnangul on hageja eluasemekulud põhjendatud hagis toodud suuruses. Hageja toidukulu (100 eurot), sidekulu (5 eurot), hügieenitarvete kulu (10 eurot), tervishoiukulu (10 eurot), transpordikulu (25 eurot) ning rõivaste ja jalanõude kulu (50 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses. Sellises suuruses kulu on peetud põhjendatuks ka kohtupraktikas. Kulutused lapse koolikohustuse täitmisele on hageja eelistungil sisustanud selliselt, et sinna hulka kuulub vehklemistreeningute õppemaks 45 eurot (tl 78), xxxx Lastekoori õppemaks 41 eurot (tl 69) ning vene keele tunnid 1 kord nädalas hinnaga 9 eurot üks tund, kõik kokku ühes kuus 122 eurot. Kohus märgib, et kuna, treeningud ja koorilaul ja keeleõpe ei toimu tavaliselt läbi aasta, ei ole eelduslikult vaja mõnel kuul aastas neid kulusid kanda. Kuivõrd aga kooliga seotud kulutused on veel koolitarvete soetamise kulu, samuti kooli jaoks vajalike jalanõude, treeningriiete jms soetamise kulu, siis aastaringselt võetuna on 122 eurot igati põhjendatud. 4
(6)2-19-18706 Muude vältimatute püsikulutustena on hageja toonud välja ootamatud kulud, meelelahutusega seotud kulud, sünnipäevade kulud, laagrite ja võistluste kulud, reisimisega seotud kulu. Mingis ulatuses on meelelahutuse kulud kindlasti põhjendatud. Samuti tuleb põhjendatud kulutuseks lugeda nii hageja enda sünnipäeva pidamise kulu, kui ka sõprade sünnipäevade kulu (kaasa võetav kink). Hageja seadusliku esindaja kanda on ka kõikvõimalikud ettenägematud kulud, spordivahendite soetamise kulu (nii treeningvahendid kui ka vaba aja veetmiseks jalgratas, rulluisud vms), samuti mingil hetkel väikeseks jäänud mööbli välja vahetamise kulu. Hagejal on põhjendatud kulutused ka võistluste ja laagritega seoses (tl 68, 72, 74, 75, 76, 77). Hageja on toonud välja täiendava kuluna ka koolifondi maksed 15 eurot kuus. Reisimine võib olla lapse jaoks oluline ja hariv, kuid põhjendatud kulu võib see olla siiski vaid juhul, kui teisel vanemal on piisavalt vahendeid, et tagada lapsele varasemat harjumuspärast elustiili. Kohtu hinnangul on kõik selles lõigus toodud kulutused kokku põhjendatud vähemalt 100 euro ulatuses kuus; kohus ei loe põhjendatud kuluks vaid reisimise kulu. 11. Kokku peab kohus hageja põhjendatud ülalpidamiskuludeks ühes kuus seega vähemalt 647 eurot. See on enam, kui seadusjärgne elatismiinimum ja üle nelja korra suurem kostja poolt praegu tasutavast elatisest. Kuna vanemad peavad last ülal pidama võrdses ulatuses (

§ 116

) ning viimasel ajal on hageja ema kandnud lapse ülalpidamiskulusid kordades suuremas ulatuses kui isa, ei ole kostja seega andnud hagejale piisavalt ülalpidamist ning alus elatise suuruse muutmiseks on olemas. Kuna varasem elatise kokkulepe tugines eelduslikult sellele, et lapse kulud kokku on 278 eurot, millest kostja tasub poole (sellele viitavad kostja vastuväited, milles on välja toodud, et vanemate panused peavad olema võrdsed) ning praegu on hageja ülalpidamiskulud vähemalt 647 eurot kuus, siis on kohtu hinnangul oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud varasem nõude rahuldamise lahend. Need asjaolud on ka tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 12. Elatise väljamõistmine varasemast suuremas summas eeldab, et kohustatud isikul on võimalus ka vajalikus ulatuses ülalpidamist anda. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Kohus on kostjale eelistungil selgitanud, et selleks, et kostja saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid.
  2. Kostja on tuginenud sellele, et on hetkel töötu (koondatud alates 10.01.2020) ning tema sissetulek ei võimalda tal ka töövõimetuse arvelt tasuda elatist seadusjärgses miinimummääras. Kostja ei ole vaatamata kohtu juhistele tõendanud töövõimetust, seega ei saa kohus elatise väljamõistmisel lähtuda tema väidetavast töövõimetusest. 5

(6)2-19-18706
  1. Kohus märgib, et isegi, kui kostja on hetkel töötu, ei saaks kohus jõuda järeldusele, et kostja hagejale vajalikus ulatuses elatist maksma ei pea. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, millest nähtuks, et tema võimalused saada sissetulekut puuduvad üldse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  2. oktoobri
  3. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

  1. Kostja on välja toonud, et ta töötas autojuhina ja tema viimase töötasu suurus oli 900 eurot (netosumma). Sellises suuruses töötasu laekumised nähtuvad ka kostja arvelduskonto väljavõttest (tl 44-48). Kohus märgib, et arvestades kostja enda ülalpidamiskulusid (18.01.2020 seisukoht, tl 25), s.o maksimaalselt 485 eurot, ei oleks kostjal ilmselt probleeme püsiva sissetuleku korral anda hagejale ülalpidamist miinimummääras (hetkel 292 eurot). Kohus möönab, et praeguses majandussituatsioonis (pandeemia tõttu kasvav töötuse määr) võib olla keeruline leida koheselt sobivat tööd. Samas on kostjal võimalik saada koondamise tõttu toetusi (tl 93). Ka mõistetakse elatis välja pikaks ajaperioodiks, s.o kuni hageja täisealiseks saamiseni ja kohtul puudub igasugune alus eeldada, et kostja lähiajal siiski tööd ei leia.
  2. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud asjaolu, mis annaks aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel.

Kohus rahuldab hagi ning suurendab kostjalt välja mõistetud elatist igakordse seadusjärgse miinimummäärani alates 01.12.

  1. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
  3. Kohus rahuldas hagi. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Kuna menetlusdokumentidest ei nähtu hagejal menetluskulu olemasolu, puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
  4. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.